muust elusloodusest. Üheselt võiks teema sõnastada Mis on inimene? Töö liigendamisel on järgitud allikteose liigendust. Sissejuhatusele järgneb kolm peatükki: 1. Enesetunnetuse kriis, 2. Sümbol - inimloomuse võti, 3. Erinevused inimliku ja loomse maailma vahel. Referaat lõpeb kokkuvõttega, mis sisaldab käsitluse tulemusi, ning kasutatud kirjanduse loeteluga. Kuna esimese kursuse üliõpilasele tekitab Cassireri lugemine mõningaid raskusi, oli heaks abimeheks Oxfordi filosoofialeksikon, mis aitas lahti mõtestada erinevaid termineid. Mis on inimene 4 1. Enesetunnetuse kriis. Ajast aega on olnud enesetunnetus filosoofilise uurimistegevuse kõrgeim eesmärk. On olnud erinevaid teooriaid ja suuri lahknevusi, kuid ka kõige skeptilisemad mõtlejad ei ole eitanud enesetunnetuse võimalikkust ja tarvilikkust. Skeptikute arvates on enesetunnetus eneseteostuse tähtsaim eeltingimus. "Et tunda
üksmeelele, milline on ,,õige" käitumine, on raske jõuda. Siinkohal tuleb appi positiivne õigus, mis selgitab ühiskonnaliikmetele, milline käitumine on aktsepteeritav ja milline mitte. Seega on loomuõigus ja positiivne õigus RS-is tihedalt seotud. 4.REKLAAMISEADUSE NORMISTIK SÜSTEEMITEOORIAST TULENEVALT 2 Ilus,E., Rooma eraõiguse alused. Tallinn, Ilo, 2000. lk. 22 3 Blackburn,S., Oxfordi filosoofialeksikon. Tallinn, Vegabund, 2002, lk. 269 6 Süsteemiteooriast lähtudes peab õigus vastama kõikidele süsteemi olulistele tunnustele. Õigusnormi kui süsteemi omaduste hulka kuuluvad mitteamorfsus ja terviklikkus. Mitteamorfsus tähendab, et süsteemis on erinevaid elemente, mis on omavahel teatud suhetes. RS-is võib täheldada erinevaid elemente näiteks hasartmänguseadusest, kohtutäituri
3)Esteetika/kunstifilosoofia Kasutatud kirjandus Berlin, I. 1998. Valik esseid. Tln. Salumaa, E. 1992. Filosoofia ajalugu I. Blackburn, S. 2002. Oxfordi Tln. kr aistinguline, meelelisse-tajusse puutuv filosoofialeksikon. Tln. Searle, J. R. 2006.What is to be done? `Esteetika' ja `kunstifilosoofiat võetakse sünonüümidena Camus, A. 1972. Sisyphose müüt. Topoi 25: 101108. Essee absurdist. Tln. Sellars, W. 1963. Science, Perception (kunsti seos esteetilisusega on vaieldav) and Reality. New York.
SISUKORD SISSEJUHATUS 1. ARISTOTELESE I RAAMAT 2. ARISTOTELESE V RAAMAT ÕIGLUS JA SELLE OLEMUS. KOKKUVÕTE KASUTATUD KIRJANDUS SISSEJUHATUS Aristoteles ( 383-322 eKr) on üks olulisemaid Antiik- Kreeka filosoofe, kes õppis alates 18- ndast eluaastast Platoni akadeemias ning lahkus sealt 37- aastasena, pärast Platoni surma ( u. 347 eKr). Aristoteles tugineb oma teostes peamiselt inimestega seotud filosoofiliste probleemidega, mis suures osas moodustavad filosoofia aluse. Nikomachose eetika on Aristotelese üks kolmest eetikaalasest teosest, mis käsitleb kõige inimlikumat küsimust- kuidas elada ja kuidas olla õnnelik. Aristoteles vaatleb küsimust, kas elada tunnete või mõistuse järgi. Uurimisobjektiks on toimiv ja tegutsev inimene, kes peab teiste keskel elades tegema otsuseid õige tegutsemisviisi kohta. Mina uurin lähemalt Aristotelese Nikomachose eetika I ja V raamatut, võttes aluseks professor Anne Lille kommenteeritud nind tõlgitu...
elavaile olevusile ( I.1.2. pr.; D.1.1.3.). (Ilus,E., Rooma eraõiguse alused. Tallinn, Ilo, 2000. lk. 22). Loomuõigust võib käsitleda kui püüdlust ühendada moraalset ja juriidilist korda kosmose või inimeste loomusega. Õigus seisab inimlike seadusandjate toimingutest kõrgemal ja omaette, moodustades objektiivse printsiibikogumi, mille tõesus on "loomulikule valgusele" ehk mõistusele nähtav ning mis religioosse käsitluse kohaselt väljendab Jumala tahtmist (Blackburn,S., Oxfordi filosoofialeksikon. Tallinn, Vegabund, 2002, lk. 269 ). Moodsa rahvusvahelise õiguse üks "isasid" Madalamaade jurist ja riigimees Hugo Grotius kaitses loomuõiguse teooriat, kuid tema meelest rajaneb loomuõigus pigem mõistusel kui jumalikul korraldusel: loomuõigus on nii püsiv, et isegi Jumal ei saa seda muuta. Aegade vältel on sisustatud loomuõiguse mõistet erinevalt, kuid põhimõtteliselt on selle olemus jäänud samaks
rohkem." Ja lõpetama peaks ilusa ütlemisega Blaise Pascal'ilt: ,,Inimene on ilmselgelt loodud mõtlema, selles seisneb kogu tema väärikus ja väärtus; ja tema ainus ülesanne on ÕIGESTI MÕELDA!" [Pascal, B., 1998, lk. 92] ,,Mis on inimene?" Ernst Cassirer'i essee ,,Uurimus inimesest" põhjal 13 Kasutatud kirjandus 1. Augustinus, Aurelius ,,Pihtimused"; Tallinn, Logos, 1993. 2. Blackburn, Simon ,,Oxfordi filosoofialeksikon"; Tallinn, Vagabund, 2002. 3. Cassirer, Ernst ,,Uurimus inimesest"; Tartu, Ilmamaa, 1999. 4. Erelt, Mati jt. ,,Eesti keele käsiraamat"; Tallinn, Eesti Keele Sihtasutus, 2000. 5. Keller, Helen ,,Minu elu lugu"; Tallinn, Eesti Raamat, 1995. 6. Keller, Helen ,,Minu usk"; Tallinn, Nebadon, 2002. 7. Kleis, R. jt. ,,Ladina-Eesti sõnaraamat"; Tallinn, Valgus, 1986. 8. Lepajõe, Marju ,,Kreeka-Eesti Uue Testamendi õppesõnastik"; Tartu, Akadeemiline Teoloogia Selts, 2002. 9
Philipp Melanchthon, humanist ja reformaator. Akadeemia, nr. 1, lk. 89-110 Pilli, Toivo 1997. Melchior Hofmanni elu ja tegevus. Akadeemia, nr. 12, lk. 2575-2581 Põltsam, Inna 2003. Reformatsiooni mõju argielule Liivimaal. Tuna nr. 3, lk. 13-24 Põltsam-Jürjo, Inna 2008. Liivimaa väikelinn varase uusaja lävel. Uurimus Uus-Pärnu ajaloost 16. sajandi esimesel poolel. Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus. E-ait.tlulib.ee/72/2/poltsam_inna1.pdf Oxfordi filosoofialeksikon 2002. Tallinn: Vagabund Russow, Balthasar 1993. Liivimaa kroonika. Stockholm: Vaba Eesti Saard, Riho 2005. Euroopa üldine kiriku ajalugu. Tallinn: Argo Sild, Olaf; Salo, Vello 1995. Lühike eesti kirikulugu. Tartu Talve, Ilmar. 2004. Eesti kultuurilugu. Tartu: Ilmamaa Võõbus, Arthur 2011. Eesti kirikuloo peajooni. Tartu. Toimetaja: Atko Remmel. Originaal ilmus 1980. aastal Torontos Usuteaduslik Instituudi väljaandena
annab õige mõtlemise reeglid ehk normid. (Aristoteles, R. Descartes, I. Kant, E. Husserl) Psühhologism loogika on kirjeldav teadus. Loogika seadused kirjeldavad seda, kuidas inimene mõtleb. Vaimselt tervel inimesel on psühholoogiline sund nende reeglite kohaselt mõelda. Loogika kirjeldab mõtlemist. (J.S. Mill, H.Spencer, E. A. Lange) Konventsionalism loogikaseadused on kokkuleppelised. (R. Carnap) TÕE KÄSITLEMISVIISIDEST (vt Blackburn. Filosoofialeksikon. 2002: lk 456 ja viited) · Korrespondents ehk vastavusteooria (Aristoteles) · Referentsuse teooria (R. Descartes ) · Pragmatism (C.S. Peirce, W. James, C .Lewis jt) · Koherentsusteooria (R. Carnap) · Semantiline ehk tähendusteooria (A.Tarsky) · Traditsiooni (kokkuleppe) teooria (B. Barnes, P. Feuerabend) C. Wilson (Oxfordis 1899-1915). Soovitas alati vahet teha: · milliseid mõttevorme väide väljendab loogika; · väite verbaalsed struktuurid grammatika;
hilisemates loengutes ja seminarides valdavalt süstemaatiline. Kirjandust Arthur C. Danto. Ühendused maailmaga. Filosoofia põhimõisted. HL, 2000 Bryan Magee. Filosoofia lugu. Varrak, Tallinn, 2000 Jonathan Wolff. Sissejuhatus poliitikafilosoofiasse. TÜ Kirjastus, 2005 Poliitika ja valitsemise alused. Kõrgkooliõpik. TLÜ, 2011 Esa Saarinen. Filosoofia ajalugu tipult tipule Sokratesest Marxini. Avita, 1996 Simon Blackburn. Oxfordi filosoofialeksikon. Vagabund, 2002 Peter Kunzmann, Franz-Peter Burkard, Franz Wiedmann. A ja O. Filosoofia taskuteatmik. EEK, 2004 Antiikaja poliitilised õpetused. Sõna poliitika pärineb vanakreekakeelsest sõnast polis, mis tähistas Antiik-Kreeka linnriiki, linna, ühiskonna ja riigi erilist sümbioosi. Just tänu polise poliitilisele elule sündis ja arenes poliitikafilosoofia esimene ,,versioon", kulges esimene, klassikaline, periood
annaabi.ee 
