Mikroobidel eristatakse: 1) Kemotaksist (mõjuriks keemilised ained) 2) Aerotaksist (mõjuriks hapnik) 3) Fototaksist (mõjuriks valgus) 4) Magnettaksist (mõjuriks magnetväli) 5) Jne. Mõjureid, mille suunas liigutakse, nimetatakse atraktantideks ja neid, millest eemale liigutakse, nimetatakse repellentideks. Libisev liikumine: On liikumine tahkel pinnal ilma viburite abita. Libisevalt liiguvad pulkbakterid ja filamentsed bakterid. Libisev liikumine on vajalik bakteritele, kel on vaja liikuda keskkonnas, kus on vähe vet ja kus ei saakski viburitega liikuda. Libisevat liikumist võivad vahendada membraanis ja rakupinnal paiknevad valgud, aga ka rakust läbi düüside välja pritsitav lima. Libisemine võib toimuda mitme erineva mehhanismiga. On pakutud välja: · kokkutõmbumisvõimelisi valgulisi fibrille,
Kuulub aga eurüarhede hulka. Thermoplasma · Tema Topt on 55 oC ja pH opt on 2.0. Happelist keskkonda vajab ka membraani stabiliseerimiseks. · Kaua aega oli teada kaks liiki: Thermoplasma acidophilum ja T. volcanicum. T. acidophilum isoleeriti isekuumenenud kivisöe aherainest. Seal on püriiti ja orgaanikat. T. volcanicumi looduslikuks esinemiskohaks on solfataarid. Rakud on väga varieeruva kujuga: ühes ja samas kultuuris esinevad filamentsed, ketasjad, mügarakujulised ja kokitaolised rakud. Emarakkudel on sageli pungad. Kuigi rakukesta ei ole, on rakkudel viburid. Thermoplasma on mikroaerofiil, kes oksüdeerib orgaanilisi aineid (aminohapped, suhkrud) hapnikuga, kuid ta saab ka väävliga hingata. · Thermoplasma liikidel on membraanides omapärased glükolipiidid (lipopolüsahhariididele sarnased molekulid), mis annavad neile vastupidavuse kõrgele
Postulaat: 1)Mingi haiguse tekitajaks peetav mikroob peab vastavat haigust põdevas organismis pidevalt esinema.2)See mikroob tuleb isoleerida puhaskultuuri 3)terve organismi nakatamisel selle puhaskultuuuriga peavad ilmnema selle haiguse tunused. 4)haigest organismist peab see kultuur olema jällegi puhaskultuuri isoleeritav. Leeuwenhoek: Leiutas üheläätselise mirkoskoobi. Vaatles esimesena algloomi, baktereid, hallitusi, pärme ja vetikaid. Bdest spiiroheedid, pulkbakterid, kokid ja filamentsed bd. Uuris happe ja kuumuse mõjuvust bde liikumisele. Vinogradski:Kirjeldas esimesena autotroofe, kemolitoautotroofset toitumistüüpi. Avastas esimesed mittesümbiontsed N2 fiktseerovad bd. Kasutas rikaskultuuride meetodit bde eraldamiseks loodusest. Vinogradski kolonn. Fleming:antibiootikumide avastaja. Woese:RNAde sekveneerimine ja kasutamine fülogeneesi uurimisel. Arhede domeeni looja. Bakterite nimetuste tuletamine. Nimetustes sisalduv info.
17. saj algus- 19. saj keskpaik- kirjeldav periood 19. saj keskpaik- tänapäev- füsioloogilis-biokeemilis-molekulaarbioloogiline periood Antoine van Leeuwenhoek- bakterite esmavaatleja Kaupmees ja loodushuviline. Esimesed mikroskoobid olid mõeldud kanga kiudude tiheduse mõõtmiseks (suurendus: u. 300x). Alustas mikroskoopide ehitamise ja vaatlustega 40- aastasena. 1683. a. kirjutatud kirjas esitas ta esimese joonistuse bakteritest. Hambakaabe? Spiroheedid, pulkbakterid, filamentsed bakterid ja kokid. Pipraleotise katse. Kirjeldas algloomi, vetikaid, pärma, baktereid, erütrotsüüte, spermatosoide, verekapillaare. Robert Hook: 1635-1703 Täiustas baromeetrit (rõhk), anemomeetrit (tuul), hügromeetrit (õhuniiskus). Omatehtud mikroskoobiga (kahe-läätseline) vaatas taimekudesid. Spallanziani katse- lihapuljong keedeti plekkpurgis läbi, suleti hermeetiliselt. Supp jäi steriilseks. Teine purk jäeti avatud õhu kätte, ,,tekkisid" mikroobid
nim repellentideks. 51. Kuidas saab viburiga liikuv bakter suunda muuta? Viburi mootoriks on basaalkeha. Enamusel bakteritel vaheldub päripäeva ja vastupäeva pöörlemine. Mõnel aga on võimalik viburi mootorit seisata ja teistpidi pöörlema panna. Mõlemad variandid võimaldavad bakteril liikumissuunda muuta. 52. Libisev liikumine ja limadüüsid. Libisev liikumine on liikumine tahkel pinnal ilma viburite abita. Libisevalt liiguvad pulkbakterid ja filamentsed bakterid (nt mükoplasmad, tsüanobakterid). Libisev liikumine on vajalik bakteritele, kel on vaja liikuda kk-s, kus on vähe vett ja kus ei saakski viburitega liikuda. Libisevalt liikuvatel bakteritel on düüsid, läbi mille eritatakse rakust lima sama kiirusega, nagu rakk edasi liigub. 53. Kuidas toimub bakterite kinnitumine pindadele ja miks see bakterile kasulik on? Rakud kleepuvad pindadele piilide abil. Piilid on valgulised jätked bakteri pinnal, on
xanthus. Twitching osaleb biokilede tekkes ja müksobakteritel kollektiivses viljakehade moodustumises. Tüüp IV piilid paiknevad raku poolusel, on võimelised oma tipuga spetsiifiliselt kinnituma pinnale (näiteks limaskestale, selleks on tipus adhesioonivalk) ja piili kokkutõmbudes saab bakter edasi liikuda. Swarming e. voogamine on bakterite kollektiivne liikumine tahkel pinnal viburite abil. Seda iseloomustab: 1. Rakkude pikenemine (filamentsed paljude nukleoididega rakud), 2. Rohkete külgmiste viburite moodustumine, 3. Kõrvutipaiknevate rakkude vaheline kontakt (ühised viburikimbud) Voogamine avastati perekonnas Proteus aastal 1885. Tuntuimad voogajad on Proteus mirabilis, Proteus vulgaris ja Vibrio parahaemolyticus. Aga nii võivad liikuda ka teised bakterid, näiteks klostriidid ja batsillid. Kui kõige efektiivsemad voogajad suutsid edasi liikuda suhteliselt kõval agarsöötmel (1-2%
antud signaalirajas kasutatakse (Sonic hedgehog, Notch, retseptor-türosiinkinaasid) 22. Geenitehnoloogia mudelorganismid 1) BAKTERID: E. coli (soolekepike) ja tema+ teiste bakterite viirused (kasutatakse replikatsiooni, transkriptsiooni ja translatsiooni uurmisel, molekulaargeneetika) 2) Seened: ainuraksed: pärm(kasutatakse DNA replikatsiooni, transkriptsiooni, translatsiooni uurimisel, ka rakkude jagunemist) ; Filamentsed seened 3) KÕRGEMAD TAIMED – põllumajanduslikud taimed NISU ja RIIS(üheiduleheliste taimede mudelorganism), müürlook (kasutatakse taimede arengu uurimisel; hea kasutada, sest odav, kiire areng, väike genoom) 4) HULKRAKSED LOOMAD SELGROOTUD: varbruss (arengu-ja neurobioloogia mudelorganism, sest koosneb vähestest rakkudest, apoptoosi uurimine), äädikakärbes (embrüo areng, klassikaline geneetika- tunnuste pärandumine
antud signaalirajas kasutatakse (Sonic hedgehog, Notch, retseptor-türosiinkinaasid) 22. Geenitehnoloogia mudelorganismid 1) BAKTERID: E. coli (soolekepike) ja tema+ teiste bakterite viirused (kasutatakse replikatsiooni, transkriptsiooni ja translatsiooni uurmisel, molekulaargeneetika) 2) Seened: ainuraksed: pärm(kasutatakse DNA replikatsiooni, transkriptsiooni, translatsiooni uurimisel, ka rakkude jagunemist) ; Filamentsed seened 3) KÕRGEMAD TAIMED põllumajanduslikud taimed NISU ja RIIS(üheiduleheliste taimede mudelorganism), müürlook (kasutatakse taimede arengu uurimisel; hea kasutada, sest odav, kiire areng, väike genoom) 4) HULKRAKSED LOOMAD SELGROOTUD: varbruss (arengu-ja neurobioloogia mudelorganism, sest koosneb vähestest rakkudest, apoptoosi uurimine), äädikakärbes (embrüo areng, klassikaline geneetika- tunnuste pärandumine
o Vibruritega liikumine tahkel pinnasl (voogamine e swarming) o Liikumine periplasmaatiliste viburitega vedelas keskkonnas (spiroheedid) o Libisev liikumine tahkel pinnal (vibureid ei vajata) o Piiltõmbumine ehk twitching (liikumine tahkel pinnal piilide abil) o Liikumine veesambas üles-alla gaasivakuoolide abil Voogamine ehk Swarming on bakterite kollektiivne liikumine tahkel pinnal viburite abil. Seda iseloomustab: o Rakkude pikenemine (filamentsed paljude nukleoididega rakud), o Rohkete külgmiste viburite moodustumine, o Kõrvutipaiknevate rakkude vaheline kontakt (ühised viburikimbud) Piiltõmbumine ehk twitching - üks vorm libisevast liikumisest See on liikumine tüüp IV piilide abil, mida on kirjeldatud mõnedel patogeenidel, nagu Neisseria gonorrhoeae ja Pseudomonas aeruginosa, aga ka müksobakteril Myxococcus xanthus. Twitching osaleb biokilede tekkes ja müksobakteritel
Twitching osaleb biokilede tekkes ja müksobakteritel kollektiivses viljakehade moodustumises. Tüüp IV piilid paiknevad raku poolusel, on võimelised oma tipuga spetsiifiliselt kinnituma pinnale (näiteks limaskestale, selleks on tipus adhesioonivalk) ja piili kokkutõmbudes saab bakter edasi liikuda. Swarming e. voogamine on bakterite kollektiivne liikumine tahkel pinnal viburite abil. Seda iseloomustab: 1. Rakkude pikenemine (filamentsed paljude nukleoididega rakud), 2. Rohkete külgmiste viburite moodustumine, 3. Kõrvutipaiknevate rakkude vaheline kontakt (ühised viburikimbud) Voogamine avastati perekonnas Proteus aastal 1885. Tuntuimad voogajad on Proteus mirabilis, Proteus vulgaris ja Vibrio parahaemolyticus. Aga nii võivad liikuda ka teised bakterid, näiteks klostriidid ja batsillid. Kui kõige efektiivsemad voogajad suutsid edasi liikuda suhteliselt kõval
võimaldab müosiini liikumist piki aktiini filamenti. Mootorvalk liigub tsütoskeleti + otsa suunas. Millise mootorvalguga võiks olla tegemist. Kinesiin. Mootorvalk liigub tsütoskeleti valgu – otsa suunas. Millise mootorvalguga võiks olla tegemist. Düeniin. 10 ATP hüdrolüüs võimaldab müosiinil II liikuda 50-100nm kaugusele Mikrotorukesed Aktiini ja tubuliini võrdlus (mille poolest erinevad ja mille poolest sarnanevad) - Mõlemate filamentsed vormid koosnevad monomeeridest - Tubuliini polümeer on torujas, aktiini polümeer alfa-heeliksi sarnase struktuuriga - Tubuliini on heterodimeer, subühikuks alfa ja beeta tubuliin. Aktiini monomeer koosneb ühest subühikust. - Tubuliini iga subühik seob ühe GTP, kokku siis kaks. Aktiin seob ATP-d. - Mõlemad on polaarse ehitusega. Aktiinil + ja – ots, tubuliini puhul alfa ja beeta ots. Mis on treadmilling ja millistes tingimustes toimub
müosiiniga seostuvad piirkonnad, mis võimaldab müosiini liikumist piki aktiini filamenti. Mootorvalk liigub tsütoskeleti + otsa suunas. Millise mootorvalguga võiks olla tegemist. Kinesiin. Mootorvalk liigub tsütoskeleti valgu otsa suunas. Millise mootorvalguga võiks olla tegemist. Düeniin. 10 ATP hüdrolüüs võimaldab müosiinil II liikuda 50-100nm kaugusele Mikrotorukesed Aktiini ja tubuliini võrdlus (mille poolest erinevad ja mille poolest sarnanevad) - Mõlemate filamentsed vormid koosnevad monomeeridest - Tubuliini polümeer on torujas, aktiini polümeer alfa-heeliksi sarnase struktuuriga - Tubuliini on heterodimeer, subühikuks alfa ja beeta tubuliin. Aktiini monomeer koosneb ühest subühikust. - Tubuliini iga subühik seob ühe GTP, kokku siis kaks. Aktiin seob ATP-d. - Mõlemad on polaarse ehitusega. Aktiinil + ja ots, tubuliini puhul alfa ja beeta ots. Mis on treadmilling ja millistes tingimustes toimub
tagasid: kiire basaalne ainevahetus, palju järglasi, vähene hambumus ning keerukas kops. Väike mälumisaparaat võimaldas areneda pikal kaelal väikese peaga. Kops oli keerukas, õhukottidega lindudele sarnanev süsteem. Munemine võimaldas saada suhteliselt suure järglaskonna. Suured imetajad seevastu on väga aeglased sigijad. 12. Millisel roomajate rühmal tekkisid suled? Milleks see alguses tarvilik võis olla? Teropoodide hulgast eristunud Coelurosauria esindajatel olid esimesed filamentsed suled. Sellesse gruppi kuulusid ka türannosaurused, kuigi neil sulgi polnud ja neist otseselt linde ei tekkinud. Algselt olid suled ilmselt seotud termoisolatsiooniga, hiljem tuli juurde lendamise funktsioon. Preadaptsiooni näide. 13. Missugused olid kohastumised, mis võimaldasid dinosaurustel saavutada hiigelmõõtmeid? Sauropoodsete dinosaurustele omase gigantismi tagasid: kiire basaalne ainevahetus, palju järglasi, vähene hambumus ning keerukas kops
Kromosoomi replikatsioon ja raku jagunemine on eraldikontrollitavad protsessid. Arvatakse, et ka tütarmolekulide segregatsioon ja jaotumine ei ole otseses sõltuvuses. Raku jagunemist on kirjeldatud ka siis, kui replikatsioon on blokeeritud. Siiski on need protsessid omavahel koordineeritud. DNA replikatsiooni blokeerimine kutsub esile SOS vastuse, mille tulemusena aktiveerub SulA valk, pärssides raku jagunemise. Tütarkromosoomide dekatenatsiooni häirete puhul tekivad mõne aja pärast filamentsed rakud. DNA replikatsiooni initsiatsioon DNA replikatsiooni initsiatsioon on limiteeritud spetsiifiliste initsiatsiooni regioonide - ori regioonide olemasoluga. Nimetus ori tuleneb inglisekeelsest terminist "origin of replication". Replikatsiooni initsiatsiooniks on vajalik DNA ahelate lokaalne lahtikeerdumine ning praimeri süntees. Erinevate DNA molekulide replikatsiooni puhul võib praimeriks olla kas DNA või RNA, samuti valguga seondunud nukleotiid
annaabi.ee 
