põiekeste või tsisternide kogum, mida ümbritsevad membraaniga kaetud vesiikulid. Lüsosoomid Membraaniga Lagundab ja seedib ümbritsetud hüdrolüütilisi ensüüme sisaldav organell. Tsütoskelett Moodustub kolmest Raku tugi ja valgulisest filamendist. liikumissüsteem. Annab kuju. Tsentrosoom Koosneb kahest üksteise Vajalik raku suhtes risti paiknevast jagunemiseks. silindrilisest tsentrioolist. Vakuool Suur membraaniga Vee talletaja. ümbritsetud põieke. Rakukest Koosneb tselluloosist. Seob teiste rakkudega ja annab taimele kuju.
Fotosünteesimisel tegib gükoos, mis transporditakse teistesse taime osadesse. Kromoplastid sisaldavad karotenoide, mis annavad viljale ja õitele silmatorkava värvi, mis on oluline putukate meelitamiseks. Leokoplastid on värvusetud ja nad säilitavad varuaineid. Leokoplaste jaotatakse omakorda vastavalt sisaldisele elaioplastideks, amüloplastideks ja proteinoplastideks. Loomarakk Loomarakus on tsentriool, mis on silidrikujuline organell. See koosneb üheksast mikrotuubli filamendist moodustunud kolmikust. Loomarakus on kaks risti asetsevat tsentriooli. Ripsmetega varustatud rakkudes on nad basaalkehaks, kust ripsmed välja kasvavad. Raku ripsmed on viburi taolised organellid, mis katavad loomarakku ridadena ehk leineetidena. Nende korrapärane liikumine tagab raku liikumise. Oraalsed ripsmed, mis paiknevad raku suu juured tegelevad ka saagi neelamisega. Loomarakus on ka mikrotuublid, mis on tsütoskeleti komponendid. Nad koosnevad polümeriseerunud alfa- ja
järjestusetest (170 bp). Tsentromeerse DNA-ga seostuvad teatud kindlad valgud, neid tuntakse 15-20 (tuntumad vaqlgud CENP-A, CENP-B). Osa valke on seotud tsentromeeriga kogu aeg, osa seondub mitoosi teatud faasides. CENP-A on 17 kDa; tema teatud piirkonnad on homoloogsed H3-ga. Tsentromeeri ülesanne on hoida koos tütarkromatiide kuni mitoosi anafaasini (või meioosi II jagunemise anafaasini). Tsentriool on loomaraku silindrikujuline organell, mis koosneb üheksast mikrotuubuli filamendist moodustunud kolmikust. Tuum on kôigile eukarüootidele iseloomulik organell. Kromatiini all mõistetakse rakutuumas olevat DNA-d, mis on seotud valkudega. DNA-ga seonduvaid valke on laias laastus kahte sorti: struktuursed ja regulatoorsed. Kromatiin on DNA ja sellega seondunud valkude (histoonide) kompleks, millest moodustuvad eukarüootide ehk päristuumsete kromosoomid. kromatiid (ingl. Chromatid) Mitoosis ja meioosis kromosoomide DNA replikatsiooni
kogum, mida ümbritsevad membraaniga kaetud vesiikulid. Lüsosoomid Membraaniga ümbritsetud Lagundab ja seedib hüdrolüütilisi ensüüme sisaldav organell. Tsütoskelett Moodustub kolmest Raku tugi ja valgulisest filamendist. liikumissüsteem. Annab kuju. Tsentrosoom Koosneb kahest üksteise Vajalik raku jagunemiseks. suhtes risti paiknevast silindrilisest tsentrioolist. Vakuool Suur membraaniga Vee talletaja. ümbritsetud põieke.
(5ja 12 nm) *Aktiini müofilamendid koosnevad aktiinist(kahte tüüpi- globulaarneG-aktiin ja fibrillaarne F- aktiin), tropomüosiinist ja troponiinist(viimased moodustavad ühise kompleksi,kontrollivad müosiini aktiivsust ja müosiini seostumist aktiiniga. *Müosiini müofilamendid koosnevad müosiini molekulidest (180 molekulist), mis on keerdunud molekulide lineaarses osas ümber üksteise (''sabad'') ja jämenenud(''pea'') osd ulatuvad filamendist välja, moodustades omakorda spiraali ümber filamendi. Pealon aktiini sidumisvõime jaATPaasne aktiivsus. Vöödilisus I-vööt kujutab endast ainult aktiini müofilamente A-vööt koosneb nii müosiini kui aktiini müofilamentidest, kusjuures A-vöötme keskel olev H-vööt on ainult müosiini müofilamentidest ja seal muutuvad ka müosiini müofilamentide osad(pead) Müosatelliitrakk väiksed rakud ainsa tuumaga. Paikneb lihaskiu sarkolemmi ja endomüüsiumi vahel. Tegutseb kui
Aktiinifilamendid on seotud tavaliselt võrgustikuks või kimpudeks. Paljude rakkude pinnal esinevad srmetaolised väljasopistised - mikrohatud. Eriti palju leidub neid sellistel epiteliaalsetel rakkudel, mis vajavad normaalseks funktsioneerimiseks suurt pinda. Näit. peensoole epiteelirakkudel on igal mitu tuhat mikrohattu, igaüks 0.08 µm lai ja 1 µm pikk, misläbi raku pindala suureneb mitmed kümned korrad. Iga mikrohatu südamik sisaldab 20-30-st aktiini filamendist koosneva kimbu, mis ulatub hatu otsast kuni kortikaalsesse tsütoplasmasse. Imetajatel on 4 põhilist kategooriat rakke, mis on spetsialiseerunud kontraktsiooniks: skeleti-, südame-, silelihasrakud ning müoepiteliaalsed rakud. Müoepiteliaalsed rakud erinevad lihasrakkudest selle poolest, et paiknevad epiteelis ja pärinevad ektodermist. Nad osalevad näiteks sekreetide väljutamisel näärmetest, moodustavad silma vikerkesta dilaatorlihase. Nad erinevad oma
viskoos, polüeteen ja polüamiid erinevate den numbriliste näitajatega, kuna viskooskiud on nendest kolmest kõige raskem, siis tema den on seetõttu ka kõige suurem ja polüeteenil on den kõige väiksem, kuna ta on kolmest kõige kergem. Kiu jämeduse väljendamiseks kasutatakse veel ühte võimalust: 5. Dpf - den filamendi kohta Dpf saadakse kui lõnga suurus (jämedus) jagada filamentide arvuga, millest ta koosneb. Näiteks : 40 den lõng, mis koosneb 20-st filamendist = 2 dpf Kiu numbri määramine on võrdlemisi keerukas ülesanne ja tavaliselt vajatakse selleks laboratooriumi. Praktikas kasutatakse abivõtteid: Näiteks puuvillakiud on seda peenem, mida pikem ta on; villakiud on seda peenem, mida säbaram ta on. Sobiva suurusega kiudude valik sõltuvalt otstarbest on väga oluline. Valides rõivaste valmistamiseks liiga jämedad kiud, saame kange ja ebamugava kanga ja valides liiga peened kiud sisustus- ja tehniliste tekstiilide jaoks, saame
Aktiinifilamendid on seotud tavaliselt võrgustikuks või kimpudeks. Paljude rakkude pinnal esinevad srmetaolised väljasopistised - mikrohatud. Eriti palju leidub neid sellistel epiteliaalsetel rakkudel, mis vajavad normaalseks funktsioneerimiseks suurt pinda. Näit. peensoole epiteelirakkudel on igal mitu tuhat mikrohattu, igaüks 0.08 µm lai ja 1 µm pikk, misläbi raku pindala suureneb mitmed kümned korrad. Iga mikrohatu südamik sisaldab 20-30-st aktiini filamendist koosneva kimbu, mis ulatub hatu otsast kuni kortikaalsesse tsütoplasmasse. Imetajatel on 4 põhilist kategooriat rakke, mis on spetsialiseerunud kontraktsiooniks: skeleti-, südame-, silelihasrakud ning müoepiteliaalsed rakud. Müoepiteliaalsed rakud erinevad lihasrakkudest selle poolest, et paiknevad epiteelis ja pärinevad ektodermist. Nad osalevad näiteks sekreetide väljutamisel näärmetest, moodustavad silma vikerkesta dilaatorlihase. Nad erinevad oma
2. Kael – ümbritsetud kergete ahelatega ja võib olla seotud müosiini regulaatorvalkudega. 3. Saba – C-terminaalne, sisaldab seostumiskohti, mis tagavad spetsiifilisuse. - Kerged ahelad. Ca sidumine. Peamised etapid müosiin-aktiin interaktsioonis. 1. Nukleotiidi seostumine – müosiin on setud aktiiniga, ATP seostumiskoht vaba, toimub ATP seostumine, aktiini vagumus vabaneb ja pea dissotsieerub aktiini filamendist. 2. Hüdrolüüs – pea pöördub, kaela konformatsioon muutub (vagumus sulgub) ja müosiini molekul seostub uuesti aktiini filamendiga, aga subühikuga, mis paikneb –otsast kaugemal. 3. Pi vabanemine – pea pöördub ja liigutab filamenti edasi – ots ees, sest filament on peaga seotud ja konformatsiooniline muutus kaelas liigutab filamenti. 4. ADP vabanemine – ja esialgse konformatsiooni nn kangestusseisnud taastumine.
geelitaolise võrgustikuna, kus aktiinifilamendid on omavahel paljudest kohtadest seotud teatud valkudega. Tuntuim valk, mis tekitab ühendusi üksteisega ristuvate aktiinifilamentide vahele ja põhjustades sellega kolmemõõtmelise võrgustiku tekke, on filamiin. Mikrohatud (Microvilli)Eriti palju leidub epiteliaalsetel rakkudel, mis vajavad normaalseks funktsioneerimiseks suurt pinda. Näit. peensoole epiteelirakkudel. Iga mikrohatu südamik sisaldab 20-30-st aktiini filamendist koosneva kimbu, mis ulatub hatu otsast kuni kortikaalsesse tsütoplasmasse. Filamendid orienteeritud +otsaga hatu tipu suunas. Mikrohatus hoiavad aktiini filamente omavahel koos spetsiaalsed valgud fimbriin ja villiin mis paiknevad teatud intervallidena aktiinifilamentide vahel. Aktiini filamendid lihasrakus Imetajatel on 4 pōhilist kategooriat rakke, mis on spetsialiseerunud kontraktsiooniks: skeleti-, südame-, silelihasrakud ning müoepiteliaalsed rakud.
seostumiskohta ATP jaoks. 2. Kael ümbritsetud kergete ahelatega ja võib olla seotud müosiini regulaatorvalkudega. 3. Saba C-terminaalne, sisaldab seostumiskohti, mis tagavad spetsiifilisuse. - Kerged ahelad. Ca sidumine. Peamised etapid müosiin-aktiin interaktsioonis. 1. Nukleotiidi seostumine müosiin on setud aktiiniga, ATP seostumiskoht vaba, toimub ATP seostumine, aktiini vagumus vabaneb ja pea dissotsieerub aktiini filamendist. 2. Hüdrolüüs pea pöördub, kaela konformatsioon muutub (vagumus sulgub) ja müosiini molekul seostub uuesti aktiini filamendiga, aga subühikuga, mis paikneb otsast kaugemal. 3. Pi vabanemine pea pöördub ja liigutab filamenti edasi ots ees, sest filament on peaga seotud ja konformatsiooniline muutus kaelas liigutab filamenti. 4. ADP vabanemine ja esialgse konformatsiooni nn kangestusseisnud taastumine. Lihasrakkude ehitus ja kontraktiilsuse printsiip
Kael- ümbritsetud kergete ahelatega ja võivad olla seotud müosiini regulaatorvalkudega (kalmoduliin või teised Ca reguleeritavad valgud.saba (C-terminaalne, sisaldab seostumiskohti, mis annavad spetsiifilisuse).Kerged ahelad Seovad Ca. Seega kõik müosiinid on reguleeritud kaltsiumiga. 6.)Peamised etapid müosiin-aktiin interaktsioonis. nukleotiidi seostumine (müosiin on seotud aktiiniga, ATP seostumiskoht vaba, toimub ATP seostumine, aktiini vagumus avaneb ja pea dissotsieerub aktiini filamendist).hüdrolüüs ja pea pöördub kaela konformatsioon muutub (vagumus sulgub) ja müosiini molekul seostub uuesti aktiini filamendiga, aga subühikuga, mis paikneb (-) otsast kaugemal. Pi vabanemine, pea pöördub ja liigutab filamenti edasi (-) ots ees, sest filament on peaga seotud ja konformatsiooniline muutus kaelas liigutab filamenti (võimsuse süst, ingl power stroke). ADP vabanemine ja esialgse konformatsiooni nn kangestusseisund (ingl rigor state) taastumine (mootorvalgu pea on
annaabi.ee 
