(David Shields, Reality Hunger: A Manifesto, 2010). Shields toob selle näitlikustamiseks suure hulga tunnuseid: teadlik antikunsti võtete kasutus sh "toores", tsenseerimata, toimetamata, amatöörlik suhe teosesse, juhuslikkus, avatus, refleksiivsus. Lühidalt öeldes audentsus, ehedus esteetilise juhtmõttena. Kuid selle kaudu saab küsida ka seda, kuidas uues kultuurisituatsioonis "reaalsus" muutub fiktsiooniks. Kuidas reaalsust struktureeritakse, jutustatakse (reality-showd, teleuudised, meedia laiemalt). Näiteks saksa päritolu inglismaal elanud W. G. Sebaldi looming, kes oma keerulistes mälu ja ajalooga tegelevatesse metafüüsilistes romaanides esindab just reaalsust ja fiktsiooni kokkusulatavat hoiakut (nt statistika ja fotode kasutamine). [Vt nt Mati Sirkel "Sebaldiaana" ( Sirp, 04.02.2011)] Kuid veelkord Shields: mida autobiograafilisemaks, pihtimuslikumaks, intiimsemaks tekstid
.........................................................................................Lk 5 Filmindus..............................................................................................Lk 6 Muusika................................................................................................Lk 7-8 Kasutatud kirjandus..............................................................................Lk 9 Haridus Eesti NSV "suveräänsus" osutus ka hariduse vallas juba 1940.-1941.aastal fiktsiooniks. Koolisüsteemi vaadeldi NLKP eesmärkidest lähtuvalt kui nõukoguliku mõtteviisi kujundajat ja kuuleka, vähenõudliku tööjõu koolitajat. Hariduselu juhtnöörid esitas NLKP oma kongressidel ja pleenumitel, millele järgnesid üleliidulised ja nende alusel vabariiklikud haridusseadused ja määrused. EKP, mille ülesanne oli organiseerida NLKP otsuste täitmist Eesti NSV-s, juhtis kogu kultuuri, s.h. haridust ja teadust oma vastavate osakondade, samuti riiklike
president Pätsile pealesunnitud 21.juuni aktid olid järelikult oma võimu kaotanud riigipea fiktiivsed aktid ja rahvusvahelise õiguse seisukohast tühised. Presidendi subjektiivsed tunded, arvamused ja kujutelmad ei lugenud siin enam midagi. Ka nõukogulik revolutsiooniteooria väidab, et juba Varese valitsuse moodustamine oli "kodanliku Eesti riigimasina" kesksete lülide purustamine ning et 21.juunil senine "presidendi institutsioon muutus fiktsiooniks" ja K.Pätsi jätmine ametikohale oli vaid "taktikaline kaalutlus": see võimaldas Varese valitsusel ära kasutada presidendi seadusandlikke õigusi olukorras, kus see "polnud enam võimutäiuse kandja, vaid valitsuse ülesannete täitja". O.Kuuli lisab, et see aitas "desorienteerida teatud osa klassivaenlasest" nimelt neid, kellel puudus "revolutsiooniline õigusteadvus" ja kes uskusid kodanlikku seaduslikkusse (Kuuli:191)
Fourieri ühiskonna alustalaks olid tootmiskoondised falansteerid, kus puudus vaimse ja füüsilise töö vastandlikkus. Kõrvuti meestega osalesid falansteeris tootmises ja ühiskondlikus elus ka naised ühiskond jagas oma liikmeid mitte niivõrd soo, kui talendi alusel. Olulise tõuke feminismi tekkeks andis industriaalrevolutsioon, eriti füüsilise jõu osatähtsuse vähenemine ühiskondlikus tootmises. Vana rollijaotus muutus sellega mõttetuks ja mehe eelis jõud fiktsiooniks. Siit arenes mõte, et naistel on õigus nõuda endale meestega sarnast sotsiaalset positsiooni. Oma osa oli ka Prantsuse kodanlikul revolutsioonil ja selle võrdsusideel, mis andis tõuke arengule inimõiguste tagamise vallas. 5 Kogu 5. peatükk on kokku pandud kasutades allikat Barbi Pilvre ja Eesti Ekspress Valitud tekste klassivõitlusest ja naisküsimustest 1996-2002. Tallinn 2002
järsud muutused maakasutuses ei kanduks niisama tugevalt edasi metsandusse. See tähendab, et teatud tasakaalu saaks hoida haaba ja halli leppa praegu rohkem raiudes, mõne aastakümne pärast jõuab kask järele siis suureneks kasepuidu kasutus. Ent turul on omad reeglid ning ressursikasutuse vabaduses ehk seadusandlike regulatsioonimehhanismide puudumisel raiutakse just seda, mille müük annab suuremat hetketulu. Nii olemegi jõudnud olukorda, kus nn. optimaalne raiemaht on muutunud fiktsiooniks. Pealegi oleme selle suurusest rääkides jätnud mainimata, et sellise teoreetilise raiemahu vaieldamatu eeldus on raiutud alade uuendamine (uuenemine) vähemalt samaväärse metsaga. Tegeliku raiemahu määrab turustiihia. Metsakasutuse maht (joonis 9) on olnud kogu möödunud sajandi vältel kolm kuni neli miljonit tihumeetrit aastas [11]. Raiemahud hakkasid märgatavalt suurenema 1990. aastatel, kui metsi hakati andma eraomandusse, ning tegid tõsise hüppe pärast 1998
ammendumise smptomeid.Erakordselt produktiivseks ilminguks on saanud retrospektiivne proosa,td,kus autor ratuntavalt transformeerib kirjanduseks oma isikliku elu.Laveerides memuaristika-balletristika piiril.Selle suuna lvaimast nitest alustangi. Mihkel Raua romaanist Musta pori nkku paiskub sedavrd juliselt belletristilist energeetikat ja vabadust,et minul ei tekkinud mingeid khklusi raamatut otsemaid kirjandusliku proosa hulka arvates.Rituaalne romaan,kus dokumentaalsus moondub fiktsiooniks,kvaasibiograafikaks,sigitades sootuks uue reaalsuse.Kahtlemata vib ksida,kas reaalne Raud on tepoolest siinkirjeldatud metafoorikat ka ise nndamoodi planeerinud.Kuid mis see minu asi on. Retrospektiivselt teed tormleb ka Olev Remsu oma Tartu-romaanis Musketride muundumised.Temalikul kombel,massiivselt ja tarmuga.Rein pihtimusraamatus Juba olnud lb autor tegevusliku kronoloogia segi.Mng erinevate reaalsustega,ajas hpatakse edasi-tagasi.Aeg ei voola,vaid pooldub regulaarselt nagu kingloom
paista esmapilgult olevat, siis siiski eksisteeriv patentiõiguse raamistik annab piisavalt lähenemisviise uudsuse ja nanotehnoloogiliste erisuste kombineerimiseks.95 3.4 Patendikaitseta leiutised Erialakirjanduses on välja pakutud ideed, et varajased nanotehnoloogilised leiutised võiks ja peaks jätkama ilma patendisüsteemi kaitseta ja maksustamiseta. Mitmeti leitakse, et hetkel veel on nanotehnoloogia liialt teadus kui tehnoloogia (peetakse seda isegi fiktsiooniks (!)) alusteadustöö peaks olema eraldatud patendisüsteemist. Veel hiljuti olid avastused ja teadmised mittepatenditavad, avatud kõigile ja teadusliku järelvalve ning kirgliku debati subjektiks. Ilma patendipiiranguteta saaksid teadlased töötada puhtas rahulolus ja üksnes avastuse nimel, peamiselt omakasupüüdlikult altruistlikus süsteemis, kus oleks võimalik õnnestumise korral lõigata kasu kõrgematest kultuurilistest ja sotsiaalsetest kapitalidest.96
vôrdsusest vôi on vajalik ka materiaalne vôrdsus - see määrab ära ka riigi sekkumise piirid ning ühiskonna majandusliku organisatsiooni. b) Varased liberaalid interpreteerisid vôrdsust kitsalt - tähendas vôrdsust seaduse ees ning vôrdset ôigust hääletada. Samas on selge, et kui puudub vôrdne juurdepääs haridusele ja materiaalsetele elutingimustele, siis jääb vôrdsus seaduse ees fiktsiooniks. c) Tänapäeva liberaaldemokraatiad pooldavad omandusôigust, kuid tavaliselt viiakse sisse mitmeid mehhanisme majandusliku vôrdsuse suurendamiseks eelkôige maksustamise kaudu. Iseolomulik on, et omandust ei defineerita enam ainult maa- vôi kinnisvara omandusega, nagu varem - sinna alla kuuluvad ka avaliku sfääri hüved - haridus, tervishoid, transport, pensionid jne. Sellest tulneneb, et riik peab teatud määral sekkuma omanduse probleemidesse.
.. jätku. 3) Müüdid paiknevad teatud aktsioonilisel teljel (suured, väiksed, tähtsad, kõrvalised). Mõned väärtuslikumad kui teised. Kõige tähtsamad alati kosmogoonilised müüdid, loomismüüdid. Loomislugude puhul on esmane nende ontoloogiline staatus ja loomislood annavad teiste päritolumüütide võtme. Mõned müüdid, mis on kõige arhetüüpsemad, järgnevad lood viitavad nii kui teisiti sellele kosmogoonilisele müüdile. 4) Kui müüt on elus, siis teda ei peeta fiktsiooniks vaid hoopis tõeks par excellance. Müütide sisu puudutab in otseselt, saame teada kust oleme pärit, miks asjad on nii nagu nad on. Jutustab sündmustest, mis kunagi aegade alguses toimusid ja selle praeguse maailmakorrani meid tõid. 5) Kosmogooniline müüt ei saa olla komponeeritud teadlikult. Funktsioneerib erinevatel tasanditel - teadlikul ja mitteteadlikul. Sellepärast müüte ei saagi taandada mõistelisele analüüsile, hõlmavad teadust, teaduseülest
annaabi.ee 
