ius publicum avalik õigus 2. ius civile tsiviilõigus, Rooma linnas kehtiv õigus 3. legitimatio seadustamine 4. lex seadus 5. ius gentium rahvaste õigus 6. ius naturale loomuõigus 7. ius privatum eraõigus 8. ius honorarium magistraatide (loodud) õigus 9. leges duodecim tabularum 12. tahvli seadused 10. a testato testamendijärgne pärimine 11. ab intestato seadusjärgne pärimine 12. hereditas pärand 13. legatum legaat, annak 14. fideicommissum fideikomiss, testamentlik korraldus 15. testis tunnistaja 16. testamentum testament 17. successio õigusjärglus 18. obligationes ex delicto deliktist ehk õigusrikkumisest tulenevad obligatsioonid 19. obligationes quasi ex delicto nagu deliktist tulenevad obligatsioonid 20. culpa süü; hooletus 21. contractus leping 22. contractus unilaterales ühekülgsed lepingud 23. contractus bilaterales kahekülgsed lepingud 24. causa põhjus, alus 25. offert/propositum pakkumus 26
leges duodecim tabularum "Kaheteistkümne tahvli seadused" (451-450 eKr, Rooma vabariigi aegne seadus, roomlaste õiguse ius Quiritium'i peamine allikas) a testato testamendijärgne pärimine ab intestato seadusjärgne pärimine (pärimine seaduse eeskirjade kohaselt, kui testamenti ei ole tehtud) hereditas pärand, pärimine legatum legaat; kellelegi testamendiga määratud varaline hüve; annak fideicommissum fideikomiss; testamentlik korraldus, millega pärandaja esitab pärijale palve anda või teha midagi kolmanda isiku kasuks (algselt õiguslikult mittesiduv, hiljem siduv; ius commune's sageli korraldus lubada isikul kasutada mingit maatükki) testis tunnistaja testamentum testament (viimne soov oma vara pärandamise kohta) successio järglus, õigusjärglus, õiguste üleminek obligationes ex delicto deliktist ehk õigusrikkumisest tulenev obligatsioon ehk võlasuhe
Testamendi tõlgendamine Soodustused testamendi tegemisel: 1) Favor testamenti – testamendi eelistamine 2) Favor heredis – pärija soodustamine 3) Favor libertatis – vabaduse soodustamine 4) Favor uxoris – abikaasa soodustamine Legaadid ja fideikomissid Singulaarne ehk üksiõigusjärglus: 1) Legatum – legaat – pärandaja korraldus pärijale anda teatud ese või summa teatud isikule – legataarile 2) Fideicommissum – fideikomiss, st surnud isiku mitteformaalsed sooviavaldused anda kellelegi teatud ese või täita mingi kohustus (seadusjärgsel pärimisel) 3) Universaalne fideikomiss
oli kahtlus, kas orjale antud vabaus või mitte. Soodustused testamendi tegemisel: 1. Favor testamenti 2. Favor heredis 3. Favor libretatis 4. Favor uxoris Legaadid ja fideikomissid Singulaarne ehk ükskõigusjärglus: 1. Legatum legaat, annak, s.t pärandaja korraldus pärijale anda teatud ese või summa teatud isikule legataarile 2. Fideicommissum fideikomiss, s.t surnud isiku mitteformaalsed sooviavaldused anda kellelegi teatud ese või täita mingi kohustus (seadusjärgsel pärimisel) 3. Universaalne fideikomiss
Võidi luua ka testamendis lisa. Klassikalise õiguse perioodil hakkas kaduma vahe legaatide ja fideikomisside vahel. Vähendati legaatide formaalsust,kitsendati fideikomisse sisuliselt. Justinianuse ajal need ühendati. Koditsill-Seda võidi teha kirjalikult/suuliselt 5 tunnistaja juuresolekul.Pole pärija nimetamist.Legaatidele võis olla jäetud kogu pärand ja pärijale paljas nimetus. Seadus lex Falcidia- pärijale pidi jääma vabaks vähemalt neljandik pärandist Universaalne fideikomiss-teatud isikule ei määratud osa pärandist,vaid kogu pärand. Fitusiaar-fidutsiaar-pärija ja vastutas ka pärandaja võlgade eest. Kinkimine surma puhuks-eriline kinkimine,kus kingi kehtivus on teatud olenevaks kinkija surmast enne kingi saajat. Kuni surmani võib kõike kingitut tagasi võtta.Kinkimine on kahepoolne tehing-leping,vajalik kingisaaja nõusolek. Pärandi avanemine.Pärandi vastuvõtt. Vastuvõtu tagajärjed.Pärandi hagid. Pärand avaneb isiku surmaga.
kirjalikest sooviavaldustest pärijale. Erinevalt legaatidest võidi fideikomisse panna mitte üksnes testamendijärgsetele pärijatele, vaid ka seadusjärgsetele. Tavaliselt koostati fideikomissid erilise kirja kujul pärija nimele. Justinianuse ajal ühendati 15 legaadid ja fideikomissid. Eriliseks fideikomissi liigiks oli universaalne fideikomiss, millega määrati isikule kogu pärand. 16
Kõik reformid laiendasid vaba majandustegevust. Murrang maaomandisuhetes Suurmaaomand Mõisate valdused, rüütlimõisad. Rüütlimõisad kõige olulisemad, pikka aega piiratud kitsa seltskonnaga, neid võisid omada üksnes rüütelkondade liikmed. Eesti soost rüütlimõisaomanik Mats Erdell, (rahvasuus Sõnni Mats) tegemist tolleaegse ärigeeniusega. 1860.aastatel kehtestati seadusega, et rüütlimõisaid võivad osta ka kõik ülejäänud ühiskonnaliikmed. Fideikomiss, fideikomissmõis: mõis, mis pidi jääma mingi kindla aadlisuguvõsale. Mittevõõrandatav pärandmõis. Fideikomissi alla võis kuuluda ka mitu mõisa. Talude päriseksostmine Esimene Luunja kandis. Tõsisemalt läks lahti sajandi keskpaigast. Kõik toimus vabaturumajanduse alusel, reegleid polnud. Eesti tlaupoeg tundis raha, Liivimaal kasvatati raha saamiseks lina. Talusid osteti ka laenu peale, laenu maksmise periood oli pikk. Oli üksikuid talupoegi, kes said korraga summa välja käia
Võidi luua ka testamendis lisa. Klassikalise õiguse perioodil hakkas kaduma vahe legaatide ja fideikomisside vahel. Vähendati legaatide formaalsust,kitsendati fideikomisse sisuliselt. Justinianuse ajal need ühendati. Koditsill-Seda võidi teha kirjalikult/suuliselt 5 tunnistaja juuresolekul.Pole pärija nimetamist.Legaatidele võis olla jäetud kogu pärand ja pärijale paljas nimetus. Seadus lex Falcidia- pärijale pidi jääma vabaks vähemalt neljandik pärandist Universaalne fideikomiss-teatud isikule ei määratud osa pärandist,vaid kogu pärand. Fitusiaar-fidutsiaar-pärija ja vastutas ka pärandaja võlgade eest. Kinkimine surma puhuks-eriline kinkimine,kus kingi kehtivus on teatud olenevaks kinkija surmast enne kingi saajat. Kuni surmani võib kõike kingitut tagasi võtta.Kinkimine on kahepoolne tehing-leping,vajalik kingisaaja nõusolek. Pärandi avanemine.Pärandi vastuvõtt. Vastuvõtu tagajärjed.Pärandi hagid. Pärand avaneb isiku surmaga.
1870nendatest. Mats Erdell- Helme kihelkonnast, sai 1830nendatel koguni kahe mõisa härraks. Ühele oli rendihärra ja teisele pandihärra. Oli rah akokku saanud selleks kauplemise teel (lina kasvatamine/müümine), samuti voorivedudega. Aja jooksul ka üksikud teised talupojad said mõisapidajateks, kuid tegu oli väga erandlike nähtustega. Maaomandi ostmine balti provintsides oli lubatud üksnes kristlastele. Fideikomiss; fideikomissmõis- tegu oli mõisaga, mille vöörandamine oli keelatud, pärandamine pidi minema suguvõsasiseselt. Liivimaal oli neid veits rohkem kui eestimaal, kuid olid suhtolulisel kohal mölemis. Väikemaaomand ehk talude päriseksostmine- Liivimaal oli teoreetiliselt võimalik juba 1804 aastaga, mõisnikud aga ei huvitunud maade müümisest. Neid kül toimus, kuid pigem olid üksikjuhtumid. Üldisemad põhimõtted selle tegevuse juures: toimus turumajanduslike põhimõtete alusel,
puudutavad üksikuid esemeid, teatud rahasummasid jne. Rooma õiguses eristati kahte liiki üksikõigusjärglust: legaate, mille üle andmine oli kohustuslik ja fideikomisse, mis algselt olid pärijale juriidiliselt mittekohustuslikud, kuid printsipaadi perioodi algusest hoolitsesid preetorid selle eest, et fideikomisse täidetaks. Legatum itaque est donatio quaedam a defuncto relicta (Inst 2, 20, 1 – legaat on teatud kink, mis on surnu poolt (legaadina) jäetud). Sõna „fideikomiss” teket seletatakse väljendiga fidei alicuius committere”mis tähendab „kellegi teise truudust usaldama” ja oli algselt moraalne kohustus. Fideikomissid tekkisid tõenäoliselt selleks, et juhul, kui ei olnud võimalik testamendi või legaadiga teatud isikute midagi pärandada (naistele jne), siis sai pärijat fideikomissiga kohustada asju ikkagi neile üle andma. Vt lähemalt E. Ilus, 10. ptk. 18 18.-19
annaabi.ee 
