1) sugukondliku korra lagunemine ja feodaalsuhete kujunemine 2) arenenud feodalisimi kirjandus. Esimese kestus ei olnu ühtlande, üldiselt loetakse lõpuks 10. sajandit Selle perioodi väärtuslikemaiks kirjanduslikeks mälestusteks on rahvuseeposed. Säilinud on neid põhiliselt ääremaadel kuhu romanisatsioon nii palju ei ulatunud. Järgenva perioodi kirjandus laadilt ning arengult palju keerulisem. Esineb 13. sajandi alguseni. Esines kolme haruna: rahvuslikud sangarlaulud, feodalistlik rüütliromaan ja lüürika, klerikaalne kirjandus. Kõigi kolme haru elemendid sageli põimusid. Rahvuslikus kangelaseeposes leiab tugevaid rüütlikirjanduse sugemeid. Samuti leidub teistes harudes ka vaimuliku kirjanduse elemente. Varaseim ning võimsaim on rahvuskirjandus. Klerikaalne kirjandus on rahvuskirjandusest noorem, aga kuna seda viljeleb vaimulikkond, kujuneb see Euroopa varaseimaks kirjalikuks kirjanduseks. Rüütlikirjandus tekib põhiliselt 12
olnud inimese maailma keskmes. Inimesed hakkavad üha enam väärtustama hoopis isikuomadusi ning saavutusi. "Uute silmadega" hakati vaatama taevast ja maad, kuid ka teisi inimesi. Edukus ei sõltunud enam ainult päritolust vaid suuresti ka juba enda ettevõtlikusest. "Renessansi ajastu inimese mõte purustas tahkeks ja tugevaks peetud taevavõlvi ja avas tee lõputu maailma sügavusse" (Tilk 2009). Renessanss tõi endaga kaasa heaolu kasvu, see omakorda tähendas seda, et senine feodalistlik ühiskond asendus rahalis-pangandusliku majandussüsteemiga. Üha rohkem inimesi asus elama linnadesse, tekib ka uus klass, mille moodustavad linnakodanikud, pankurid ja kaupmehed. Rääkides lähemalt kaupmehest kaupmees oli eeskätt kodanlane, kellele oli tähtis oma ära ja suguvõsa edukus. Seetõttu olid üldiselt heades suhetes mõne auväärt kiriku nt katoliku kirikuga. Siinkohal tuleb välja renessansi uuenduslikkus kiriku erapoolikutes dokumentides
Tugevasti hargnenud majanduselu tõi kaasa ka rahva ühiskondliku kihistumise. Tekkis kiht suur-talupoegi ülemusi ( talupoja-aadlit ), kelle seast valiti rahvavanemad. Alamkihi moodustasid orjad-träälid, keda oli eriti rannikualadel ja Saaremaal ning keda kasutati põllu- ja muudel töödel. SAKSLASTE VÕIMAS TUNG ITTA Muinas-Eesti ühiskond põrkas kokku kõrgkeskaja Euroopa ühiskonnaga ja mõtlemisviisidega, mille selgrooks oli katoliku kirik ja feodalism. Feodalistlik ühiskond jagas inimesed kindlatesse seisustesse, milles üks olenes teisest. Aadlimehe määramisõigus talle alluvate talupoegade üle oli enesestmõistetav. Samuti allusid inimesed kiriku reeglitele ja vaimulike määrustele. Linnade suhteliselt ,, demokraatlikul" mõtlemisviisil polnud veel suuremat mõju ühiskonnale tervikuna. XII saj. keskpaiku algas sakslaste võimas tung itta. Ründajatel oli kaks sihti:
tagasipöördumise lätete juurde sildi all (reformatsioon Euroopas) · Kindlate tootlike jõudude arengu tasemel satuvad nad konflikti valitsevate tootmissuhetega, st nende vahel on juba alguses sissekodeeritud antagonism siis saabub sotsiaalse revolutsiooni epohh. Näiteks Prantsusmaal 18. sajandi lõpus sattusid tootmisvahendite ja võtete areng vastuollu tollal valitsenud tootmissuhete laadiga, mis oli veel suurelt jaolt feodalistlik. Selle tulemuseks revolutsioon. Kuid tuleb rõhutada, et vägivaldne revolutsioon polnud Marxil ainuke võimalus tootmissuhteid välja vahetada. Lenin muidugi rõhutas just seda aspekti. · Kuigi seda konflikti tunnetatakse ideoloogilistes vormides, tuleb pöörde epohhi teadvust seletada majanduslikes tootmissuhetes toimuva materiaalse ,loodusteadusliku täpsusega konstateeritava pöörde abil (sotsialistide teaduslikkuse nõue)
Stiili kujunemise lähtepunktiks olid kohalikud traditsioonid. Olulist osa etendasid ka antiigist, Bütsantsist, Süüriast ja Mesopotaamiast pärinevad mõjud. Romaani stiili lõplik väljakujunemine oli seotud nii ristiusu leviku kui ka feodalismi tugevnemise ja kindlustumisega. Umbes aastaks 1000 olid ristiusk ja kristlik kultuur vallutanud peaaegu kogu Euroopa (välja arvatud balti ja soome rahvaste alad, kuhu ristiusk jõudis ca 200 aastat hiljem). Feodalistlik ühiskonnastruktuur oli välja arenenud. Kuigi majanduses domineeris naturaalmajandus, hakkas tööjaotuse süvenedes ja tööviljakuse suurenedes arenema kaubavahetus ka kaugemate piirkondadega. Sellele aitasid kaasa ka 11.–13. saj toimunud ristisõjad. Kaubavahetuse areng soodustas omakorda kiiret linnade tekkimist. Kõige kiiremini linnastusid Madalmaad ja Põhja-Itaalia, kus uued linnad tekkisid Rooma-aegsete linnade kohale või piiskopilosside ja kloostrite juurde.
ületada on vaja sotsiaalne revolutsioon, mille käigus aegunud pealisehitus asendatakse uuega. Toimub läbi klassivõitluse e alamad klassid, kes on eksploteeritud kukutavad ülemkihi e pealisehituse ja loovad pinna uueks ühiskonna tüübiks. Neid ühiskonna järke, mis tänu revolutsioonidele vahelduvad nim Marx sotsiaalmajanduslikeks formatsioonideks ja maailma ajalugu on seega erinevate sotsiaalmajanduslike formatsioonide arengute vaheldumise ajalugu. Ürgkogukondlik, orjanduslik, feodalistlik, kapitalistlik formatsioon, kuni kommunistlik. Engels võttis oma töödes kirjeldada ürgkogukondliku ja selle üleminekut orjanduslikule, kus tekkis riik. Ürgkogukondlik nii algeline, et pole võimalik toota ülejääki, seega pole ka midagi ära võtta ja pole vaja sanktsioneerida omandit. On kollektiivne omand ja kehtib sugukondlik kord st emajärgne nagu Morganil. Barbaarsuse alamastmes algab viljelusmajandus. Tootlikud jõud arenevad sedavõrd, et esmakordselt tekib ülejääk, mida on
omandama kuju jaotus baasiks ja pealisehituseks. ka mõisted tootmisviis, tootlikud jõud ja tootmissuhted. kujunes välja marxistlik mõisteaparaat. tekkis ka ideoloogia mõiste ja selle kaudu võib näha ka marxis endas teatavat murrangud. baas ja pealisehtitus sellega on seotud kogu marxistlik ajalookäsitlus. iga periood on konstrueeritud mingi kindla tootmisviisi ümber. need viisid võiksid olla näiteks orjandusli, feodalistlik, kapitalistlik. tootmisviis kuulub baasi sisse, ta moodustab selle baasi. tootmisviisist tuleneb, kuidas inimesed oma vajadusi rahuldavad. selle sees on olemas ka erilised suhted inimeste vahel mis tootmise võimalikuks teevad. aga sellega on seotud ka ühiskondlikud institutsioonid või aspektid, mis asuvad majadusliku baasi peal ja mille üleasnne on õigustada baasi. see milline on baas, milline on tootmisviis, see määrab ära millised on poliitilised, sotsiaalsed ja
teke toob feodalismis endaga kaasa usulised uuendusliikumised, ka tagasipöördumise lätete juurde sildi all (reformatsioon Euroopas) · Kindlate tootlike jõudude arengu tasemel satuvad nad konflikti valitsevate tootmissuhetega, st nende vahel on juba alguses sissekodeeritud antagonism siis saabub sotsiaalse revolutsiooni epohh. Näiteks Prantsusmaal 18. sajandi lõpus sattusid tootmisvahendite ja võtete areng vastuollu tollal valitsenud tootmissuhete laadiga, mis oli veel suurelt jaolt feodalistlik. Selle tulemuseks revolutsioon. Kuid tuleb rõhutada, et vägivaldne revolutsioon polnud Marxil ainuke võimalus tootmissuhteid välja vahetada. Lenin muidugi rõhutas just seda aspekti. · Kuigi seda konflikti tunnetatakse ideoloogilistes vormides, tuleb pöörde epohhi teadvust seletada majanduslikes tootmissuhetes toimuva materiaalse ,loodusteadusliku täpsusega konstateeritava pöörde abil (sotsialistide teaduslikkuse nõue). BAASI JA PEALISEHITUSE VAHEKORD
Itaalia pinnal sündinud romaani stiilis ehitusi an suuresti mõjustanud ka antiikarhitektuur. Romaani stiili lõplik väljakujunemine oli seotud nii ristiusu leviku kui ka feodalismi tugevnemise ja kindlustumisega. Umbes aastaks 1000 olid ristiusk ja ühtlane kristlik kultuur vallutanud kogu Euroopa (välja arvatud balti ja soome sugu rahvaste alad, kuhu ristiusk jõudis ca 200 aastat hiljem) Välja oli arenenud feodalistlik ühiskonnastruktuur. Majanduses domineeris küll naturaalmajandus, ent julgeolekutingimuste paranedes hakati uuesti arendama ka kaubavahetust kaugemate piirkondadega ( viimast soodustasid ka 11.-13.sajandil peeetud ristisõjad). Kaubavahetuse areng omakorda soodustas kiiret linnade tekkimist (kõige kiiremini linnastusid Madalmaad ja Põhja Itaalia), mis tekkisid Rooma-aegsete linnade kohale või siis piiskopilosside ja kloostrite juurde
annaabi.ee 
