Alfredole valetama, öeldes, et armastab parunit. Sellist lõpplahendust ma oodata ei osanud. Kui Alfredo Violettat endaga ballil kaasa kutsus, keeldudes uskumast, et naine teda enam ei armasta, arvasin mina, et Violetta räägib Alfredole, kuidas pidi nende armastusest loobuma, kõik laheneb ja ta läheb Alfredoga kaasa. Kuid seda ei juhtunud. See asjade käik kujuneski minu jaoks kõige köitvamaks. Lavakujundus, dekoratsioonid, valgustus, kostüümid ning rekvisiidid lavastuses olid fenomenaalsed. Ma ei väsinud etenduse jooksul neid imetlemast. Kõik oli detailideni läbi mõeldud ja paigas. Iga vaatuse ja pildi lavakujundus oli väga meisterlikult kavandatud ja teostatud. Rekvisiidid lõid kujutluspildi, kuid ruumi jäi ka enda fantaasia jaoks. Eriti meeldis mulle viimase vaatuse lavakujundus, kus Violetta lamas oma toas voodis, mille kohal laiusid suured, pikad valged laest maani rippuvad kardinad baldahhiinina ja voodi ümber olid
“erinevate tunnetustasandite, isikliku ja universaalse, aistilise ja abstraktse, loogilise ja unenäolise märkimisväärset integreeritust“. Kõivu näidendid on paljuski autobiograafilised, kuid ta ei keskendu niivõrd lokaalsetele teemadele kui üldintellektuaalsetele ja inimlikele, tehes seda viisil, mis on tugevalt avardanud eesti näitekirjandust. Kõivu näidendite remargid mitte lihtsalt ei illustreeri lavareaalsust, vaid on omaette fenomenaalsed tegelased. (1) „Mul on selline häda, et mul tulevad mõtted pähe no mitte soliidselt, aga kui tulevad, siis karjakaupa. Tulevad karjakaupa ja korraga, liiguvad korraga mitmes suunas ja siis ma pean kõike korraga kirjutama … ja ma pean nii kiiresti kirjutama, no et laiali ei jookseks, aga ma ei jõua nii kiiresti kirjutada. Hiljem panen tähele, et olen kirjutanud sõnast ainult kaks kuni kolm tähte“ (5) Madis Kõivu teostes mängib olulist rolli aeg
südame elav, taevalik kujutlusvõime, mis mulle kõik ümberringi nii paradiislikuks pühitseb." Niimoodi kirjutab Goethe ja kirjutaksin minagi. Minu jaoks on loodus midagi erilist, midagi, mis ikka ja jälle täidab hinge ja teeb südame kuidagi eriskummaliselt hellaks. Nädalapäevad tagasi sattusin ma sirvima raamatut nimega ,,1001 looduse imet". Angeli juga, Belize´i vallirahu, hiiglaste tee ja monument valley on vaid mõned üksikud fenomenaalsed vaatamisväärsused, mis oma seletamatu ja salapärase iluga iga külastaja ahhetama panevad. Ainuüksi nendest kohtadest piltide vaatamine rabas mind sedavõrd, et tabasin end mõttelt: ,,Appikene, kuidas see tekkida on saanud!?". Üsnagi kindlana julgen ma väita, et inimesi, kes on ennast samalt mõttelt tabanud on olnud enne mind ja tuleb pärast mind. Kuidas on inimesed sellele püstitatud küsimusele vastanud? Millised on üldse võimalused sellele küsimusele vastamiseks?
Natsid polnud antisemitismi ehk juudivastasuse esmaleiutajad.Antisemitismi tekkimise peamiseks põhjuseks arvatakse olevat Euroopa juutkonna 19.sajandil arendatud tegevuse edu ja nende saavutatud positsioon.Kuid tegemist pole loomulikult mitte absoluutse, vaid suhtelise eduga.Ühelgi maal, ühelgi ajal ei ole juudid saanud oma kätte ülemvõimu.Põlis- rahvas on alati jäänud oma maad juhtima.Kuid siiski, arvestades semiitide väikest osakaalu maa rahvastikus, on nad tõepoolest olnud fenomenaalsed. Näiteks olid juudid edukad kapitalistliku majandussüsteemi juurutamisel.Seda tänu nende linnastumisele, mida põhjustasid seadused Lääne-Euroopas ja Venemaal.Lääne- Euroopas sunniti neid elama getodes ning Venemaal oli seadus, mis ei lubanud neil elama asuda maa-asulastesse.Mõlemad nõuded tegid juutidest linnaelanikud.Samal ajal elas suurem osa Euroopa elanikkonnast peamiselt maal.Linnades aga olid ilmselgelt soodsamad võimalused kapitalistliku tootmise arendamiseks kui maal.
eksperimentaalbioloogiaalase nõuandla Massachusettsis Shrewsbury's. 1951 keskendus Pincus oma töös paljunemisbioloogiale. Ta töötas koos Changi ja Rockiga. Nad uurisid steroidhormoonide negatiivset mõju imetajate viljakusele. 1956 viidi Puerto Ricos läbi katsed sünteetiliste hormoonide mõju kohta inimese viljakusele. Need katsed olid edukad ning sellest ajast saadik on olemas suu kaudu manustatavad rasestumisvastased vahendid, küll aga kõrvalnähtudega. Ühiskondlikud mõjud olid fenomenaalsed , sest nüüd said naised juurde vabadust töötada ja arendada tööalast karjääri. Perekonnad muutusid väiksemaks. See omakorda võimaldas vanematel pühendada rohkem tähelepanud ja hoolt igale lapsele. Selle ühiskondlikku, majandusliku ja demograafilise revolutsiooni mõjud on nüüd levinud ka vaesematesse riikidesse. Nii on paranenud naiste ja laste elukvaliteet. Pincus muutis maailma väga suuremastaabiliselt, hoides ära rahvastiku plahvatusliku kasvu, mida ennustati 1960ndatel
värvide nägemisest ei tähenda, et tal oleks siiski olemas kõik faktid värvide nägemisest, sest tõesti – kui ta esimest korda näeb midagi värvilist, siis ta paratamatult saab omale uue teadmise(sest ta pole kogenud seda ennem). On olemas teisi fakte peale füüsiliste faktide, mis paneb materialismi kahtluse alla(?). Kui rääkida fenomenaalsetest faktidest(või informatsioonist), mis on siis faktid teadvuslikest kogemustest, siis need faktid on mittefüüsilised faktid, ja fenomenaalsed faktid(mis tunne on olla teatud vaimuseisundis) pole füüsilised faktid.
Jaotas tunnetatava maailma kaheks osaks: fenomenaalne ja nonmenaalne. Kättesaadav ja mittekättesaadav. Fenomenaalne tasand (nähtav osa, mille kohta saab midagi ütelda) inimene ei saa maailmast informatsiooni tajude/meelte kaudu. Algset informatsioone, kõige põhilisemat, mõistus saab seda töödelda. On vaja teatavaid formaalseid konseptsioone, ehk fenomene. Mille abiga saame töödelda informatsiooni on meie mõistuses olemas. Aja ja ruumi mõiste (Kanti fenomenaalsed konseptsioonid). Newton loodusseadused, kogu teadustegevus. Nonmenaalne tasand väljaspool inimliku tunnetust. Ei saa midagi kindlat öelda. Ding an sich (asi iseeneses). Vastandub teadusele. Popmuusika allasurutud. Kirjeldatud kui sellise muusika ajalugu, mis reageerib päris maailmaga. Popkultuuri enesekäsitus seotud revolutsiooni mõistega. Revolutsioon ja mäss
13 ne, käib see inimese ajule tohutult üle jõu. Tõenäoliselt seda polegi võimalik ilma mõistuse või aju neuronaalse manipulatsioonita. Universumi ruumiline mastaapsus on tohutu. Isegi inimaju ilmselt ei suudaks kogu selle ulatust endale ette tajuda. Joonis 3 Kõrgel maapinnast hõljuvad langevarjurid. Ka sellisel korral ilmnevad ruumitaju fenomenaalsed aspektid tajutakse maailma ruumilist ulatust ja enda väiksust selles. http://f2.pmo.ee/f/2012/07/22/1229008t20h07f5.jpg Võtame näiteks Linnutee galaktika. Me teame faktiliselt, et see on olemas ja teame missugune ta välja näeb. Kuid Galaktikat tajudes ( mitte lihtsalt teades ) näeksime või saaksime sellest rohkem aimu kui selle olemasolu lihtsalt faktiliselt teada. Me saaksime tajudes informatsiooni rohkem kui
inimese oma enda peas oleks kosmoserännu kogemusega ( läbi Universumi hiigelruumi ) samaväär- ne, käib see inimese ajule tohutult üle jõu. Tõenäoliselt seda polegi võimalik ilma mõistuse või aju neuronaalse manipulatsioonita. Universumi ruumiline mastaapsus on tohutu. Isegi inimaju ilmselt ei suudaks kogu selle ulatust endale ette tajuda. Joonis 3 Kõrgel maapinnast hõljuvad langevarjurid. Ka sellisel korral ilmnevad ruumitaju fenomenaalsed aspektid tajutakse maailma ruumilist 13 ulatust ja enda väiksust selles. http://f2.pmo.ee/f/2012/07/22/1229008t20h07f5.jpg Võtame näiteks Linnutee galaktika. Me teame faktiliselt, et see on olemas ja teame missugune ta välja näeb. Kuid Galaktikat tajudes ( mitte lihtsalt teades ) näeksime või saaksime sellest rohkem
inimese oma enda peas oleks kosmoserännu kogemusega ( läbi Universumi hiigelruumi ) samaväär- ne, käib see inimese ajule tohutult üle jõu. Tõenäoliselt seda polegi võimalik ilma mõistuse või aju neuronaalse manipulatsioonita. Universumi ruumiline mastaapsus on tohutu. Isegi inimaju ilmselt ei suudaks kogu selle ulatust endale ette tajuda. Joonis 3 Kõrgel maapinnast hõljuvad langevarjurid. Ka sellisel korral ilmnevad ruumitaju fenomenaalsed aspektid – tajutakse maailma ruumilist ulatust ja enda väiksust selles. http://f2.pmo.ee/f/2012/07/22/1229008t20h07f5.jpg Võtame näiteks Linnutee galaktika. Me teame faktiliselt, et see on olemas ja teame missugune ta välja näeb. Kuid Galaktikat tajudes ( mitte lihtsalt teades ) näeksime või saaksime sellest rohkem aimu kui selle olemasolu lihtsalt faktiliselt teada. Me saaksime tajudes informatsiooni rohkem kui
annaabi.ee 
