TARTU KÕRGEM KUNSTIKOOL Fotograafia osakond Kristin Hansen FEMINISMI ARENG KIVIAJAST TÄNAPÄEVANI Essee Juhendaja: Kristina Tamm Tartu 2017 Feminismi eesmärk on juba 19.sajandi klassikalisest realismist saati olnud luua võrdsus kõikide inimeste õigustele ning vabadusele. Mina aga panen selle fakti kahtluse alla ning küsin, kas feminismi eesmärk on tõesti koguaeg olnud luua võrdseid õiguseid meeste ja naiste vahel või on see läbi aja transformeerunud? Miks feminism üldse tekkis? Kas see võis tekkida naiste ning meeste suure erinevuse tõttu või on siin ka muud põhjused? Seda on küsinud ka ajaloolane Joan Scott. ,,Kas naised on samasugused kui mehed? ...
Seega võrdsuse idee toetub arusaamisele kõikide inimeste üldinimlikust loomusest, soost sõltumata. Soolise võrdõiguslikkuse üheks põhiküsimuseks on olnud ja on praegugi võrdse töö eest võrdse palga saamise võimalus, seega võrdõiguslikkus põhineb ideel, et ükski inimene ei peaks olema vähem võrdne võimalustelt ja inimõigustelt kui keegi teine. Idee Side Eestiga Feminism, see vähene, mis meil on tekkinud, on meile sisse toodud. Kas feminismile on Eestis pinnast? Ajaloo vältel ei ole eestlane omanik olnud. Ikka ori või sulane. Eesti mees on sajandeid ise olnud allasurutu rollis, sotsiaalne karjäär on olnud talle veel võimatum kui naisele (tollele küll taaskord mehe – ja mitte eesti mehe abiga). Kui mujal kõneldakse industrialiseerimisest ja selle seostest sotsiaalsete soorollide kujunemisega 17.–18. sajandil, siis eesti mees ja eesti naine astusid poliitilisele areenile mõlemad hilja. Eesti oli esimesi riike,
Materjal: http://filosoofialeht.weebly.com/12-klass.html, Sissejuhatus poliitikafilosoofiasse (J. Wolff) lk 215-219 Tagab, sest feminism on juba oma olemuselt arusaam, et mehe ja naise suhted peavad olema võrdõiguslikud. Feministid püüavad välja selgitada ebavõrdsuse allikaid ja leida võimalusi muutmaks ebavõrdseid olukordi, näiteks kaotada stereotüübid mis arvavad, et enamus med-õdesid on naised ning et enamus veoautojuhte on mehed. Tänu feminismile on naised saanud hääleõiguse ning õiguse lahutada näiteks abielu. Mõlema sugupoole eneseteostusvõimalused on kõvasti suurenenud.
ühtlasi ka leida viis olemaks õnnelik koos sellega. Kooliaegne põlgus, mida naine pidi kogema eestlaseks olemise eest, äratas Suburgis enneolematu rahvusluse tunde, mis suunas teda terve elu vältel. Viimaseks põhjapanevaks faktoriks võib pidada armastust kaupmehepoja vastu, sest kuigi kannatas naine selle all kaua, lahkus ta sellest ,,hingelisest võitlusest võitjana.'' Seetõttu koondas ta ka kogu oma energia feminismile ja naisküsimusele. Kõik need argumendid koos seletuste ja võimalike põhjustega aitavad avada teksti tähendust lugejale selgelt ja erakordselt paeluvalt. Tänu Eve Annuki analüüsile mõistan Lilli Suburgi tegude tagamaid ning mõtteid kordades etemini, taoline esitus paneb lugejat kaasa tundma ja mõtlema nimetatud ajastust sootuks uues valguses. Kuigi Suburg ei saanud ise oma töö vilju maitsta, aitas ta suurel määral kaasa naiste õiguste paranemisele ja hoiakute muutmisele.
on jätkuvalt vabadus ja sõltumatu piiratus. Soorollid Aegade algusest saati on arutletud teemadel meeste ja naiste rollid ning sooidentiteedi kujunemine. Uurimusest selgub, et sooidentiteedi kujunemisel mängivad suurt rolli sotsiaalne keskkond ja bioloogiline sugu. Väga palju on juttu feminismist, mille kujunemiseni on viinud pidev meeste ülistamine, kuid väga tihti juhtub nii, et eelarvamuslikud vastased feminismile on hoopis naised, mitte mehed. Põhjused jaotatakse üldjoontes kaheks: rahvuslikeks ja seksistlikeks. Suurt rolli aga üldse feminismi kujunemisel mängib ühiskond ise. ,,Kuna soorollid kujundab välja ühiskond ja nende meelevaldne pealesurumine piirab valikuvabadust, võiks vältida iseloomuomaduste mehelikeks-naiselikeks jagamist" (,,Kas eesti ajakirjandus järgib poliitilist korrektsust?" Eve Kitsik, lk.21). Sellega tuleks nõustuda, sest üldjuhul on ka
organisatsiooniks Feministeerium 19. Meesõiguslus Meesõiguslastest oli veidi juttu ka sissejuhatuses. Meesõiguslased peavad suurimateks probleemideks ühiskonna rollijaotust, mehe tähtsust pereelus, vääruskumusi (näiteks, et mehed ei vaja võrdõiguslikkust, sest nende ühiskondlik roll on parem naiste omast)20. Meesõiguslus tekkis 1970. aastatel, mil tõusis päevakorda meeste rõhumine ning diskrimineerimine. Seda võib pidada ka vastukajaks feminismile 21. 15 http://www.bbc.co.uk/radio4/history/reunion/reunion7.shtml 16 http://www.hot.ee/eririnne/erpow/fem_ideolx.htm 17 http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=postimeesew18971215.2.13 18 http://naine24.postimees.ee/319012/tiina-laanem-just-naine-voib-olla-naisele-hunt?id=319012 19 http://feministeerium.ee/ 20 http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/meesoiguslased-tahavad-naistega-vordsust?id=3305969 21 https://books.google.ee/books?id=ASc568aunFoC&pg=PA65&redir_esc=y#v=onepage&q&f=false
3; 4 A. Saluraid EMK Teoloogilise Seminari õppejõud Internet http://foorum.usk.ee/index.php?topic=1828.0 5 tasanditel kõikjal üle maailma ka täna ning teema ei ole võõras ka meie armsal Eestimaal.4 5. Feminism Eestis Feminism, see vähene, mis meil on tekkinud, on meile sisse toodud. Kas feminismile on Eestis pinnast? Ajaloo vältel ei ole eestlane omanik olnud. Ikka ori või sulane. Eesti mees on sajandeid ise olnud allasurutu rollis, sotsiaalne karjäär on olnud talle veel võimatum kui naisele (tollele küll taaskord mehe ja mitte eesti mehe abiga). Kui mujal kõneldakse industrialiseerimisest ja selle seostest sotsiaalsete soorollide kujunemisega 17.18. sajandil, siis eesti mees ja eesti naine astusid poliitilisele areenile mõlemad hilja
kultuuriline tähendus) on feministid soo kunstlikumaks muutnud ja demonstreerinud, et maskuliinsus ja feminiinsus on ebastabiilsed kategooriad, mis varieeruvad kultuurilistel ja ajaloolistel perioodidel Kuigi feministlikku kirjandusteooriat on tihti kirjeldatud lihtsalt kui naisõiguslaste põhimõtete ja tehnika kasutamist analüüsides tekstuaalselt soolist tähendust, on feministide definitsioon soole ja feminismile läbinud palju muutusi alates varastest 1970ndatest. Omaks võttes juba olemasolevad feministide perspektiivid ja rakendades neid uuel viisil, muudavad kirjandusteoreetikud neid luues seega aina laiemat uurimisala. 768 6 http://www.glbtq.com/literature/feminist_lit_theory.html 7 http://en.wikipedia.org/wiki/Feminist_literary_criticism 8 ,,A History of Literary Criticism" M. A. R. Habib (lk 667-671)
motiivid. Ana on ühe kõrgaadliku tütar, keda don Juan püüab võrgutada. Kähmluses tapab don Juan Gonzalo(kuninga lähikondlane, kes on tulnud missioonilt Portugalist). Hästi esinduslik Hispaania näidend, lausa kinolik aktsioon. Näidendi lõpus üleloomulikkus: Don Juan peidab ennast teenritega. Käis kalmistul enne ja mõnitas Gonzalo kivist kuju. Nüüd ongi kivist külaline aktsioonis.. tulebki õhtusöögile. Tundub siin pigem põrgusaadikuna. Algkõlad feminismile on olemas. Zorillal on näidend ,,Don Juan Tenorio", tema näidendis kahetseb Don Juan patte ja armub tõeliselt. Pool sajandit vahe ja siis 1665.aastal Moliere´i ,,Don Juan" 02.11.10 Pedro Calderon de la Barca (1600-1681)- üks suurimaid hispaania draamakirjanikke. Peale näidendite on kirjutanud ka palju autosakramentaale ja muusikalisi komöödiaid (midagi opereti taolist) Täidetud on tema üldine katoliiklik maailmavaade. Üldine eksistentsiaalne kallak
Kirjutav naine Marie de France kirjutas rüütlinovelle. ,,Kuslapuu" tristani ja isolde lugu. Kui varasemas kirj-s oli erand rahvuskeeles kirjutatud teos, siis alates RM-st saab rahvuskeeles kirjutamine tavaliseks. Luulet ei saagi luua mingis kunstlikus keeles, nagu oli ladinakeel. Tähtsad tunnusjooned ongi, et kirjanikud tulevad esile (ka naised!!), rahvuskeeltes kirjutamine, kirjandus oli isiklik otsing ehk muutus kunstiks. Siiski naiskirjanikud olid põlatud, feminismile andis tõuke alles romantism 19. saj-l. Ka suur lüürilise luule plahvatus oli 12. saj. Provence-s lõuna prantsusmaal tõuseb luule esile. Paljud luuletajad tõusevad esile trubaduurid. Pärit sõnast, mis tähendab leidma, leiutama, otsima. Teadlikud luulevormi otsingud. Leiutasid palju uusi luuletusvorme. Kogu aeg otsiti uusi riimivõimalusi ja skeeme. Otsingulisus niisiis igas mõttes trubaduuride juures. Lai nähtus tollases kirjanduses. Tuleb esile
annaabi.ee 
