neljal feministlikul konverentsil ja festivalil. Kokku kodeeriti ja analüüsiti 1265 küsimustikku, kasutades analüüsiks SPSS-i. Vastanutest 91% määratles end naisena, 7% mehena, 1,4% valis vastuseks "Muu" ja ülejäänud eelistasid mitte vastata. Vastanute vanus jäi vahemikku 15-81, sealjuures ¾ vastanutest olid kahekümnendates ja kolmekümnendates eluaastates. Vastanutelt uuriti nii seda, millise feminismi kauda nad end eelkõige identifitseerivad (614 inimest vastasid "feminismiga üldiselt"), seejärel paluti vastajatel nimetada 3 nende jaoks tähtsaimat feministliku teemat. Juba siit tuli välja religiooni ja spirituaalsuse väga vähene olulisus feministidele, sest vaid 3,3% vastanutest mainis seda. Olulisimateks olid võrdsus tööl, kodus ja hariduses (66,3%) ja naistevastane vägivald (52,6%). Küsimusele "palun kirjeldage oma religioosseid või spirituaalseid vaateid" vastati enim valikuga "ateist" (39,4%), järgnesid "agnostik" (15,7), "puuduvad" ("non", 15%)
,,maskuliinsed" (või seda teeselda) ainult kultuuriliste ettekirjutuste pärast. 2. 1. Feministid. Simone de Beauvoir Kõige tuntumad ja tähtsamad feministid on Virginia Wolf, Simone de Beauvoir, Luce Irigaray, Hélène Cixous, Julia Kristeva, Elaine Showalter, Toril Moi, Judith Butler. Järgnevalt tutvustan kahte neist vaba valiku järgi. Simone de Beauvoir (1908 1986) Prantsusmaa feministliku liikumise eestvedaja, kes sidus end feminismiga 1960ndate lõpus. Oma aja juhtiv intellektuaal, kelle tekstid panid mitmes mõttes aluse feministlikule teooriale ja poliitilisele aktiivsusele, mis kerkisid üles 1960ndatel Lääne- Euroopas ja Ameerikas. Sellest ajast on tema käsitletud põhiteemad ja eeldused olnud aluseks feministide huvialale. Beauvoir tegeles filosoofiliste küsimustega nii sugupoolte käsitlus kui ka näiteks vanaduse 1 http://www.geocities.com/Athens/Academy/4573/Lectures/feminism.html 2
- Kuidas on ühiskond jagunenud? - Millised on ühiskondliku ebavõrdsuse peamised vormid? - Kuidas mõned ühiskonnagrupid püüavad oma privileege kaitsta? - Kuidas teised ühiskonnagrupid status quo'le vastu hakkavad? Sotsioloogia ülesanne: ühiskonda mõista ja selle mõistmise abil muuta (vähendada ebaõiglust) Teoreetikud: Marx, Gramsci, Althusser, DuBois, Mills Sookonflikt:Lähenemine, mis rõhutab meeste ja naiste vahelist ebavõrdsust. Sookonflikti vaatenurk on seotud feminismiga Rassikonflikt: Lähenemine, mis rõhutab rassilist ja rahvuslikku ebavõrdsust Kriitika: Teooria eirab ühiste väärtuste ja vastastikuse sõltuvuse siduvat funktsiooni ühiskonnas. Poliitiliselt ei ole konfliktiteooria objektiivne-->Vastulause: kõigil teoreetilistel lähenemistel on poltiitilised tagajärjed Sümboolne interaktsionism- teooria, mis keskendub sellele, kuidas inimesed ja teised "osatäitjad" orienteeruvad üksteisele ja kuidas nad seda teevad eelkõige tähenduste alusel.
Sageli tähendab seda, et uurija peaks oma vaatepunkti eksplitseerima, markeerima. Silma hakkab 2 poolust (ideoloogiliseeritud käsitlus vs naisuurimuslik liin). Tähtsamateks nimedeks Simone de Beauvoir (19081986) - "Teine sugupool"; lähtepunkt ekstentsialistlikus filosoofias (Sartre). Teiseks keskseks kujuks Julia Kristeva (s. 1941), sest tema tähendust ei piirdu ainult feminismiga, vaid mahub üsna mitmesse raami. Juba 60-l oli postsrukturalismi keskses (Tel Quel'iga seotud); hiljem hakkab domineerima tema käsitlus intertekstuaalsusest; sellest on ka varem juttu, kuid Kristeva annab uue kuju - kujuneb välja 1970 (Barthili tööd) 42. Ökokriitika kirjandusteaduses. a. - looduse ja kirjanduse seosed; kirjandustekstise ülelugemine ökokr. vaatepunktist (ka UT, Kadri Tüür) ning vähemusdiskursuste uurimine 43
kriitika; sugupoolte sotsiaalne konstrueeritus (tõukumine essentsialitlikust käsitlusest). Sageli tähendab seda, et uurija peaks oma vaatepunkti eksplitseerima, markeerima. Silma hakkab 2 poolust (ideoloogiliseeritud käsitlus vs naisuurimuslik liin). Simone de Beauvoir (19081986) - "Teine sugupool"; lähtepunkt ekstentsialistlikus filosoofias (Sartre). Teiseks keskseks kujuks Julia Kristeva (s. 1941), sest tema tähendust ei piirdu ainult feminismiga, vaid mahub üsna mitmesse raami. Juba 60-l oli postsrukt.-ismi keskses (Tel Quel'iga seotud); hiljem hakkab domineerima tema käsitlus intertekstuaalsusest; sellest on ka varem juttu, kuyid Kristeva annab uue kuju - kujuneb välja 1970 (Barthili tööd). (Luce Irigaray / Elaine Showalter / Kate Millett) - ei maini loengus midagi nende kohta Gilles Deleuze (19251995) ja Félix Guattari on kirjutanud mitmeid uurimusi skisoanalüüsi kohta (poststr
käsitlusest). Sageli tähendab seda, et uurija peaks oma vaatepunkti eksplitseerima, markeerima. Silma hakkab 2 poolust (ideoloogiliseeritud käsitlus vs naisuurimuslik liin). Tähtsamateks nimedeks Simone de Beauvoir (19081986) - "Teine sugupool"; lähtepunkt ekstentsialistlikus filosoofias (Sartre). Teiseks keskseks kujuks Julia Kristeva (s. 1941), sest tema tähendust ei piirdu ainult feminismiga, vaid mahub üsna mitmesse raami. Juba 60-l oli postsrukt.-ismi keskses (Tel Quel'iga seotud); hiljem hakkab domineerima tema käsitlus intertekstuaalsusest; sellest on ka varem juttu, kuid Kristeva annab uue kuju - kujuneb välja 1970 (Barthili tööd). (Luce Irigaray / Elaine Showalter / Kate Millett) - ei maini loengus midagi nende kohta 42. Teisi kirjandusteaduse suundumusi 20. sajandi lõpul ja 21. sajandi alguses: postkolonialism, uushistorism, ökokriitika, queer-teooria jm.
essentsialitlikust käsitlusest), sageli tähendab seda, et uurija peaks oma vaatepunkti eksplitseerima, markeerima,silma hakkab 2 poolust (ideoloogiliseeritud käsitlus vs naisuurimuslik liin), tähtsamateks nimedeks Simone de Beauvoir (19081986) - "Teine sugupool"; lähtepunkt ekstentsialistlikus filosoofias (Sartre), teiseks keskseks kujuks Julia Kristeva (s. 1941), sest tema tähendust ei piirdu ainult feminismiga, vaid mahub üsna mitmesse raami, juba 60-l oli postsrukt.-ismi keskses (Tel Quel'iga seotud); hiljem hakkab domineerima tema käsitlus intertekstuaalsusest; sellest on ka varem juttu, kuid Kristeva annab uue kuju - kujuneb välja 1970 (Barthili tööd). (Luce Irigaray/Elaine Showalter/Kate Millett) - ei maini loengus midagi nende kohta 42. Ökokriitika kirjandusteaduses. ökokriitika - tegeleb keskkonna ning kirjanduse ja kultuuri suhete uurimisega, peamisteks
avalikkust ja soolise võrdõiguslikkuse edendamisega tegelevaid isikuid kohalike omavalitsusüksuste asutustes; arendab koostööd teiste riikide ja ühenduste soolise võrdõiguslikkuse järelvalve asutustega; võtab tarvitusele meetmeid soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks. 35 Eestis kiputakse endiselt võrdõiguslikkust feminismiga ühte patta panema. Raske on aru saada, et võrdõiguslikkuse tagamise hulka kuuluvad ka mehed, kes on vanuseliselt vägagi diskrimineeritud seisus. Ikka kiputakse lahmima ja süüdistama, et naised jälle tahavad midagi võrdsemalt jne... Soolise ebavõrdsuse tugevamad ilmingud Eestis on: - Naiste madalam töötasu kui meestel, sõltumata sageli tegelikust kvalifikatsioonist ja oskustest.
Karl Martin Sinijärv - Tuli noore geeniusena 80ndate lõpul Hirohalli rühmitusse. Etnofuturismi juttu ei räägi. Kriitika heatahtlikkus jäi 80-90ndatesse. Jaan Malin tuleb 80ndate lõpul, Laabani asjatundja. Mingi uue hingamise leidnud pärast seda kui ta hakanud häälutusi. Elo Viiding - J. Viidingu tütar. Jõuline käekiri. korralik naine luuletajana on Under või Kareva, aga siin tuleks nagu midagi muud. Nt Triin Soomets - ühelpoolt seosed feminismiga, aga teisiti ka raskesti kirjeldatav, aga siiski hiiliv agressiivne toon. Kirsti Oidekivi - Harva esinev autor. Piret Bristol - Luuletaja alustab 90ndatel alguses, raskuspunkt proosa suunas kaldu. Nende autorite puhul see, et modernistliku kirjanduse pinnas ja sealt tuleb erinevaid asju. Andres Allan - "Öötrükid" esinduslikum kogu Jim Ollinovski - Aeroplaan esimesest pilgust. Palju erinevaid tekste lühikese eluaja jooksul, eksperimenteeriv modenistlikkus. Toomas Raudam
Arvatakse, et sellest, et ta koges ja kohtas väga palju erinevaid kultuure, on tulenenud ka tema kultuuritundlikkus psühholoogias tema vaadete puhul. Ta õppis Berliinis meditsiini ja 20. sajandi algusaastatel hakkas ta tegelema ka psühhoanalüüsiga. Ta on ilmselt üks tuntuimaid psühholooge, kes on psühholoogias naiste teemaga tegelenud. Mingis mõttes on teda peetud ka feministlikuks psühholoogiks. Sellise kaasaegse või klassikalise feminismiga siin tegemist ei ole. Pigem on tegemist sellega, et kui ta algselt oli Freudi õpilane, siis samal aastal kui Freud suri, pööras ta ka klassikalisele freudismile selja ja hakkas teda kritiseerima (põhiliselt seksuaalsusteooriat). Need n-ö klassikalise jäiga psühhoanalüütilise joone jälgijad ei andnud seda talle kunagi andeks. Psühholoogiaringkonnas oli tal palju sõpru, aga ka vaenlasi. 30ndatel emigreerus ta Ameerikasse, kus ta elas elu lõpuni
annaabi.ee 
