GROSSE DEKLINATIONSTABELLE Präpositionen ? Postpositionen MASKULINA NEUTRA FEMININA PLURAL W dieser,jeder,solcher, dieses,jedes,solches, diese,jede,solche, diese,solche,welche,alle, E welcher welches welche beide,meine,...,keine N R der ...e das ...e die ...e die ...en O als W ein ...er ein ..
MASKULINA Jahrzeiten,Monate,Wochentage,Tageszeiten v.a die Nacht Himmelsrichtungen: der Norden Wetter: der regen, aber Die Sonne, die Wolke Alkoholische Getränke, der Wein, aber das Bier Automarken: der BMW Bergnamen: der Brocken, der Suur-Munamägi Gebirgsnamen: der Himalaya aber die Karpaten,das Erzegebirge, die Alpen -er ; -ling : der Schüler, der Lehring -ant;-är;-ent;-et;-eur;-ist;-loge;-or;-us Der Student,der Kapitalismus FEMININA Bäume,Blumen- die Rose, die Linde aber der Ahorn Schiffsnamen flugzeugnamen- die Titanic, die Estonia Zahlen: die Fünf, die Six Flussnamen a; -e die Doonau aber der Rhein, der Main, der Neckar,der Don -e : die Liebe, die Katze aber der Junge, Löwe -t die Stadt aber der Staat -ei;-heit;-keit;-schaft;-ung : die Übung -age;-ät;-anz;-enz;-ie;-ik;-ion die Antartik NEUTRA Farbnamen das Rot das Blau Hotels,Cafes,kinos das Cinamon, das Dorpat Chemische Elemente: das Gold, sad Silber
mahutavus? kuse ja suguelundid 2 Mis on kusejuha ülesanne? Juhtida neerudest uriin kusepõide. Kusepõie limaskest.. vooderdab põit seespoolt ja moodustab kurde nn põiekortse. Kusiti (lad.k) urethra Kusiti funktsioon Kusepõie perioodiline tühjenemine Naise kusiti (lad.k) urethra feminina Kui pikk on naisekusiti? 3-4cm Kus paikneb naise kusiti? Tupe sees. Mis ümbritseb naise kusitit? Kusitisulgur (sfinkter), mis on vöötlihaskoeline ehk allub tahtele. Milline on naise kusiti sein? Veniv Millest koosneb naise kusiti sein? Limaskestast ja submukoosast. Mehe kusiti (lad.k) urethra masculina Kui pikk on mehe kusiti? 18-25cm
Neerud renes Neer - ren Kusejuha - ureter Kusepõis - vesica urinaria Koorollus - cortec Säsiollus - medulla Toomasoon - vas afferens Viimasoon - vas efferens Kusiti - urethra Naise kusiti - urethra feminina Mehe kusiti - uretha masculina Munand - testis Munandimanus - epididymis Seemnejuha - ductus deferens Seemnepõieke - vesicula seminalis Seemneväät - funiculus spemraticus Eesnääre - prostata Suguti - penis Munandikott - scrotum Munasari - ovarium kreeka keeles oophoron Munajuha - tuba uterina salpinx
6. Kusepõis maht 500700ml Kusepõie asend asub väikevaagna eesmises osas ja toetub vaagnapõhja lihastele. Kusepõie funktsioon uriini kogumine 7. Kusiti ladina keeles urethra Funktsioon : Kusiti kaudu toimub kusepõie perioodiline tühjendamine. 1 Naise kusiti pikkus 33,5cm (urethra feminina) Mehe kusiti pikkus 1825cm (urethra masculina) 8. Naise sisemised suguelundid Elundi nimetus ... ladina keeles ... kreeka keeles Paariline Paaritu eesti keeles elund elund
Adventiitskest Asend: Pärasoole, kusepõie ja emaskusiti vahel. Tupeesik (vestibulum vaginae) Funkts: Sama mis tupel, on ka kuseteeks. Tavaliselt on tupeesik tupest palju lühem, paikneb osaliselt istmikukaarest kaudaalselt. Ehitus läbilõikes: Limaskest ( sisaldab limanäärmeid ) Lihaskest (vöötlihaskoest, mille moodustab esikuahendaja ( m.constrictor vestibuli) Adventitsiaalkest Välimised emassuguelundid Organa genitalia feminina externa Häbe (pudendum femininum) Välisehitus: Paariline häbememokk (labium pudenda) Häbemepilu (rima pudendi) Mokkadekommissuur (commissura labiorum: dorsalis et ventralis) selle abil liituvad mokad. Siseehitus: Nahk Häbemeahendaja (m.constrictor vulvae) Nahkne limaskest Asend ja kinnitumine: Paikneb pärakust allpool, neid eraldab lahkliha. Kliitor (clitoris) Välisehitus: Vastab ehituselt isasloomade sugutile.
ninaõõs cavum nasi ussripik appendix vermiformis kõri larynx neerud renes (ren) hingetoru trachea kusejuha ureter peabronhid bronhi principales kusepõis vesicaurinaria kopsud pulmones kusiti urethra kops pulmo naise kusiti urethra feminina välisnina nasus externus mehe kusiti urethra masculina kopsuvärat hilus pulmonis munand testis paariline kopsujuur radix pulmonis munandimanus epididymis paariline kopsukelme pleura seemnejuha ductus deferens paariline keskseinand mediastinum seemnepõieke vesicula seminalis paariline
neel pharynx ussripik appendix söögitoru oesophagus vermiformis magu ventriculus, neerud renes (ren) gaster kusejuha ureter peensool intestinum tenue kusepõis vesicaurinaria jämesool intestinum crassum kusiti urethra keel lingua naise kusiti urethra feminina hambad dentes mehe kusiti urethra masculina maks hepar munand testis paariline kõhunääre pankreas munandimanus epididymis limaskest tunica mucosa paariline lihaskest tunica muscularis seemnejuha ductus sidekest või serooskest tunica deferens paariline
- crista urethralis – keskosas laieneb seemnekünkakeseks piirkonnas - colliculus seminalis – seemnekünkake, mille keskel on umbne auk – - curvatura prepubica utriculus prostaticus kumerus ette üles (suguti liikuva ja liikumatu osa piiril) - sellest kummalgi pool purskejuha – ductulus ejaculatorius’e avaus URETHRA FEMININA - künkakese ümbruses avanevad kusitisse eesnäärmejuhakesed (20-30) - umbes 4 cm – ductuli prostatici - palju laiem kui mehekusiti Pars membranacea - ostium urethrae internum - umbes 1 cm - ostium urethrae externum – avaneb tupeesikus
Nefron on koht, kus toimub uriini valmistamine, Nefronis on neerukehake, proksimaalosa ja distaalosa. Neerude verevarustuse iseäraused on see, et Arter on võrldemisi suur ja neeru läbib ööpäevas 2000L verd. Neerud puhastavad verd jääkainetest. Kusejuha- Ureter-pikkus 30 cm. Funktsioon on uriini juhtimine neeruvaagnast kusepõide. Kusepõis vesica urinaria maht 500-700ML, mahutab neerudest uleva uriini. Kusiti- urethra- Urethra feminina ja urethra masculina toimib kuse eritus. Munasari-ovarium; Munajuha- tuba uterina; Emakas- uterus; Tupp- vagina Munasari on lapikovaalne ploomikivi meenutava kujuga. Valmistab munarakku, et saaks toimuda viljastumine. Folliikulid- munasarjanääps, on koht, kus on munarakk. Sündides on need kohe olemas, pubeka eas nahhavad follikulid küpsema ja seal valmivad viljastamisvimelised munarakud. Siis folliikul lõhkeb, kui munrakk on suguküps. Tertsiaarfollikul e
Pikkus 25-30 cm Asend Kõhuõõne tagasein Funktsioon on Uriini juhtimine neeruvaagnast kusepõide 6. Kusepõis VESICA URINARIA maht 500-700 ml Asend Väikevaagna eesmine osa Funktsioon on Uriini talletamine 7. Kusiti URETHRA Funktsioon on kusepõie perioodiline tühjendamine Naise kusiti pikkus 3,3-3,5 cm, paikneb tupe ees URETHRA FEMININA Funktsioon: Uriini väljutamine Mehe kusiti pikkus 18-25 cm, paikneb URETHRA MASCULINA Osad: Eesnäärme-, membraan- ja käsnosa Funktsioon: Uriini väljutamine, seemnevedeliku väljutamine 8. Munasari lad. k. OVARIUM kr. k. OOPHORON Funktsioon on Munarakkude kasvamine ja areng ning toodetakse naissugu hormoone 9. Mõisted Folliikulid Vedelikuga täidetud põis, kus asub munarakk
kokkutõmbunud olekus. Urineerimise ajal sulgur lõõgastub, aga põieseina lihaskest tõmbub kokku, mis tingibki põie tühjenemise. Kõhukelme katab ainult põietippu ja tagant põiekeha, ülejäänud osas on kusepõis kaetud sidekoelise kestaga (adventiitsiaga). Kusiti urethra Kusiti kaudu toimub kusepõie perioodiline tühjendamine. Naise kusiti urethra feminina on 3-3,5 cm pikkune torujas elund, mis paikneb tupe ees. Algab lehtrikujulise sisemise kusitisuudmena põiekaela piirkonnas, kulgeb häbemeliiduse taga allapoole ja avaneb sagitaalse pilukujulise välimise kusitisuudmena tupeesikus. Urogenitaaldiafragmast läbiminekul ümbritseb teda kusitisulgur (sfinkter), mis on vöötlihaskoeline (allub tahtele). Kusiti sein on veniv ja koosneb limaskestast (moodustab pikikurde,
Suguelundid täidavad paljunemisfunktsiooni: Naistel tekivad ja valmivad naissugurakud (munarakud) ning areneb loode, mis raseduse lõpul väljutatakse; ka naissuguhormoonide tootmine Mehel toimub meessugurakkude (spermatosoidide) paljunemine ja valmimine, mis koos seemnevedelikuga (spermaga) väljutatakse; ka meessuguhormoonide tootmine Kuseelundite süsteemis: 1) Neerud - RENES 2) Kusejuha - URETER 3) Kusepõis - VESICA URINARIA 4) Kusiti - URETHRA: Naise kusiti - URETHRA FEMININA Mehe kusiti - URETHRA MASCULINA Suguelundite süsteem: Mees: sisemised suguelundid 1) Munand - TESTIS -paariline 2) Munandimanus - EPIDIDYMIS - paariline 3) Seemnejuha - DUCTUS DEFERENS - paariline 4) Seemnepõieke - VESICULA SEMINALIS - paariline 5) Seemneväät - FUNICULUS SPERMATICUS - paariline 6) Eesnääre - PROSTATA - paaritu 7) Sugutisibulanääre - paariline Välimised: 1) Suguti ehk peenis - PENIS 2) Munandikott - SCROTUM Naine: sisemised
2 elektronhelekiht – lamina rara externa, lamina rara interna elektrontume kiht– lamina densa. Lamina densa kõige olulisem komponent on kollageen IV. Glomerulaarsele basaalsele membraanile kinnituvad jätketega rakud – podotsüüdid. 64. Isassuguorganite ja (67.) emassuguorganite jaotus. Isasuguelundid – organa genitalia masculina. Paarilised munand, munandimanus ja seemnejuha. Paaritud isaskusiti, suguti ja munandikott. Lisaks ka lisassugunäärmed. Emassuguelundid –organa genitalia feminina. Paarilised munasari, munajuha. Paaritu emakas, tupp, tupeesik, häbe ja emaskusiti. Käsitletakse ka imetit. 65. Testis, vääntuubuli seina ehitus. Munandeid katab serooskest, selle all valkjaskest (tunica albuginea). Munandi parenhüümi moodustavad mikroskoopilised torukesed, milles toodetakse isassugurakke. Eristatakse väänilisi ja sirgeid seemnetorukesi (tubuli seminiferi: contorti et recti). Sirged ühendavad väänilisi munandivõrgustikuga (rete testis)
ogajätke alusest lohust kuni sümfüüsi ülemise ääreni. Väline otsemõõde e. väline konjugaat (conjugata externa) on tavaliselt 20cm. Välise konjugaadi järgi saame me arvutada ka oletatava tõelise konjugaadi e. vaagna sissekäigu (sisemise) otsemõõte - selleks tuleb välise konjugaadi mõõdust lahutada 9 (näiteks: kui väiline konjugaat on 20cm, siis 20-9=11cm, seega tõeline konjugaat on 11cm). Naise suguelundid (organa genitalia feminina) Naise suguelundid jagunevad välisteks ja sisemisteks suguelunditeks. Välissuguelundid asetsevad tervikuna väljaspool vaagnaõõnt ning moodustavad naise häbeme, kuhu kuuluvad häbemekink, häbememokad ja kõdisti. Sisemised suguelundid asuvad väikevaagna õõnes. Nad koosnevad munasarjadest ja munajuhadest ning emakast ja tupest. Välissuguelundid Häbemekink on häbemeliiduse kohal asuv nahaaluse rasvkoe padjand, mida katab tüüpiline välisnahk