Hierarhia Ebavõrdsuse määr, mida peetakse inimeste vahel normaalseks. Nimetatakse ka võimudistantsiks Suure võimudistantsiga ühiskonnas ei pea keegi inimesi võrdseks. Põhja- ja Lääne-Euroopa kultuurides võimudistants väiksem kui Ida- ja Lõuna- Euroopa riikides Sugu Soorollid ja suhtumisest võitlusse Naiste ja meeste ebavõrdne rollijaotus langeb kokku maskuliinsema ühiskonnaga rõhk on saavutustel ja võitlustel Feminiinses ühiskonnas on mehed ja naised võrdsemad rõhk on hoolimisel ja kompromissidel Holland ja Skandinaaviamaad feminiinsed Saksamaa, Sveits ja Austria väga maskuliinsed Tõde Kuidas tullakse toime mitmemõtteliste ja etteaimamatute olukordadega Üks äärmus orienteeritus ühele tõele mille vastas on orienteeritus paljudele tõdedele Tugevalt ebakindlust vältivad Venemaa, Balkanimaad, Jaapan, Korea
eraldi/koos, sugulased lähialluvuses, o Võimudistants - hierarhiline kuuluvus või mitte, tsentraliseeritus ja detsentraliseeritus, eakate austamine, kaebuste liikumine, juhtimine o Ebakindluse vältimine riskide vältimine, kindlate reeglite eelistamine(kollektivism), planeerimise pikaajalisus, aeg ja täpsus, emotsioonid o Maskuliinsus ja feminiinsus maskuliinses saavutamine oluline, feminiinses võrdsus ja vendlus, elukvaliteet/raha, karjääri väärtustamine, macholik käitumine, soolised küsimused Planeerimine Tasandid: o Pikaajalised e. Strateegilised plaanid 5-10 aastat, tegeleb tippjuhtkond o Vahepealne e. Taktikaline plaan mõningane detailsus, mõnest kuust aastani, tegelevad keskastmejuhid o Lühiajalised operatiivplaanid, 1aasta, esmastasandi juhid Funktsioonid: o Organisatsiooni kavandamine (asukoht, struktuur, ametikohad)
b) märgid ja sümbolid; c) ideoloogiad, müüdid, usundid. 80. Sotsiaalset kapitali loob a)usaldus, ühiskonda koos hoidvad inimestevahelised sidemed; b)demokraatlik põhiseadus (konstitutsioon); c)funktsioonide ratsionaalne jagunemine keskvõimu ja kohalike omavalitsuste vahel. 81. Võib täheldada seoseid maskuliinsuse-feminiinsuse ja järgmise näitaja vahel a)riigi majanduslik heaolu; b) riigi rahvaarv; c)riigi tehnoloogiline arengug. 82. Feminiinses kultuuris a) tehakse tööd selleks, et elada; b) elatakse tööle; c)on rohkesti auahneid naisi. 83. Maskuliinne feminism a) nõuab naistele samu õigusi kui meestel; b) tahab, et mehed pühenduksid rohkem kodule ja lastele; c) tahab muuta mehi pehmemaks. 84. Reaktiivsed rahvad a) planeerivad, koostavad ajakavasid, usaldavad kõige enam andmebaase; b) peavad esmatähtsaks viisakust ja aupaklikust, nii andmebaase kui ka silmast-süma kohtumisi;
põhjendamiseks) väidab, et a) iga kodanik on kohustatud hoolitsema riigi heaolu ja käekäigu eest; b)kõik riigi alamad peavad maksma võrdse suurusega maksu; c) tulenevalt lepinguteooriast on maksud riigile tasu korra ja julgeoleku tagamise eest. F 103. Formeerimise printsiipidest lähtudes on parimad eeldused esindada ühiskonna üldisi huvisid ja täita riigis leiduvate huvide tasakaalustaja osa a)parlamendil; b)valitsusel; c)bürokraatial 82.Feminiinses kultuuris a)tehakse tööd selleks, et elada; b)elatakse tööle; c)on rohkesti auahneid naisi. 59. Füüsilise elukvaliteedi indeks mõõdab inimeste peamiste põhivajaduste rahuldamist järgmiste näitajate alusel a) SKP, arstide ja haiglakohtade arv inimese kohta; b)imikute suremus, oodatav eluiga, kirjaoskuse tase; c) tervishoiukulud ja hariduskulud inimese kohta, keskmine eluiga. H 29.Heaoluriik a) likvideerib täielikult vaesuse;
ja ambitsioonid ning teevad selget vahet meeste ja naiste rollide vahel. Madala maskuliinsusindeksiga e feminiinsetele väärtustele nagu elukvaliteet, teenimine, hoolitsus. Sellistes kultuurides huvituvad ka mehed elu kvaliteedist ning üldiselt ollakse vähem karjäärile orienteeritud kui maskuliinsetes kultuurides. Saavutustele orienteeritud maskuliinses ühiskonnas õpivad nii poisid kui tüdrukud olema auahned ning võitlushimulised, püütakse olla klassi parim õpilane. Feminiinses ehk elu kvaliteedile suunatud ühiskonnas õpivad poisid ja tüdrukud olema vaoshoitud ning vähenõudlikud, auahnust ja konkurentsi ei peeta vooruseks, õppetöös on rõhuasetus rohkem kooperatiivsetel töömeetoditel. EBAKINDLUSE TALUMINE (HOFSTEDE) Ebakindluse tõrjumine näitab ulatust, milles kultuur tunneb end ebaselgetes ja ebakindlates olukordades ohustatuna ja püüab neid vältida. Kõrged positiivsed näidud ebakindluse tõrjumise indeksis näitavad halba ebakindluse taluvust.
Aasia kultuurides on esindatud oma töökultuuri poolest nii feminiinsed kui maskuliinsed kultuurid. Hofstede peab Jaapani kultuuri üldse kõige maskuliinsemaks (maskuliinsusindeks 92). Saavutustele orienteeritud maskuliinses ühiskonnas õpivad nii poisid kui tüdrukud olema auahned ning võitlushimulised, püütakse olla klassi parim õpilane. Konkurents juba varases eas on loomulik, rõhutatakse rohkem individuaalseid saavutusi, kooperatiivseid töövõtteid kasutatakse vähe. Feminiinses ehk elu kvaliteedile suunatud ühiskonnas õpivad poisid ja tüdrukud olema vaoshoitud ning vähenõudlikud, auahnust ja konkurentsi ei peeta vooruseks, õppetöös on rõhuasetus rohkem kooperatiivsetel töömeetoditel. Õpitakse olema kaastundlikud endast nõrgemate ja saamatute vastu ja üksteist toetama. 51. KULTUURIDIMENSIOONID. KOLLEKTIVISM-INDIVIDUALISM (G.HOFSTEDE´I JÄRGI).
(s.o. soorolle), teistes võib see eristus puududa. Seega ei ole võimalik kõiki Aasia kultuure maskuliinsuse-feminiinsuse skaalal samamoodi käsitleda. Saavutustele orienteeritud maskuliinses ühiskonnas õpivad nii poisid kui tüdrukud olema auahned ning võitlushimulised, püütakse olla klassi parim õpilane. Konkurents juba varases eas on loomulik, rõhutatakse rohkem individuaalseid saavutusi, kooperatiivseid töövõtteid kasutatakse vähe. Feminiinses ehk elu kvaliteedile suunatud ühiskonnas õpivad poisid ja tüdrukud olema vaoshoitud ning vähenõudlikud, auahnust ja konkurentsi ei peeta vooruseks, õppetöös on rõhuasetus rohkem kooperatiivsetel töömeetoditel. Õpitakse olema kaastundlikud endast nõrgemate ja saamatute vastu ja üksteist toetama. Kultuuridimensioonid. Kollektivism-individualism (G.Hofstede´i järgi). Individualistlikud vs. kollektivistlikud kultuurid
Enamiku majandusteadlaste arvates ei korreleeru masku- liinsus riigi majandusliku heaoluga: on rikkaid ja vaeseid maskuliinseid maid, nagu ka rikkaid ja vaeseid feminiinseid maid. Esimese kultuurikogemuse saab laps peres. Maskuliinses ühiskonnas õpivad nii poisid kui ka tüdrukud mõtlema mehelikult, st olema auahned ja võitlusvõimelised ning samas mõistma, millist käitumist oodatakse poistelt, millist tüdrukutelt. Lapsed hindavad julgust ja vaprust. 82 Feminiinses ühiskonnas õpivad poisid ja tüdrukud olema vaoshoitud ning vähenõud- likud, auahnust ei peeta vooruseks. Lapsed õpivad olema kaastundlikud endast nõrge- mate ja saamatumate vastu. Järgmise kultuurikogemuse saab laps koolis. Maskuliinses kultuuris püüavad õpilased silma paista, nad võistlevad avalikult üks- teisega. Püütakse olla klassi parim õpilane. Õpetajas hinnatakse andekust, pädevust, akadeemilist kraadi.
o. soorolle), teistes võib see eristus puududa. Seega ei ole võimalik kõiki Aasia kultuure maskuliinsuse-feminiinsuse skaalal samamoodi käsitleda. Saavutustele orienteeritud maskuliinses ühiskonnas õpivad nii poisid kui tüdrukud olema auahned ning võitlushimulised, püütakse olla klassi parim õpilane. Konkurents juba varases eas on loomulik, rõhutatakse rohkem individuaalseid saavutusi, kooperatiivseid töövõtteid kasutatakse vähe. Feminiinses ehk elu kvaliteedile suunatud ühiskonnas õpivad poisid ja tüdrukud olema vaoshoitud ning vähenõudlikud, auahnust ja konkurentsi ei peeta vooruseks, õppetöös on rõhuasetus rohkem kooperatiivsetel töömeetoditel. Õpitakse olema kaastundlikud endast nõrgemate ja saamatute vastu ja üksteist toetama. Organisatsioonikäitumine 1. Organisatsiooni tegevust mõjutavad sisekeskkonna ja väliskeskkonna tegurid
annaabi.ee 
