Antsla Gümnaasium William Faulkner ,,Hälin ja Raev" Referaat 12.b Lauri Kannimäe Juhendas: Iri Reile Antsla 2010 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 W. Faulkneri elulugu............................................................................................................................4 Looming...............................................................................................................................................5 Romaanid .............................................................................................................................................6 Novellid......................................................
Yoknapatawph maakonnast. Faulkner kasutab oma teostes põhiliselt sümbolismi ja realismi. Oli iseseisev ja kohati eraklik. Pälvis häid arvustusi ja kriitikute soosiva suhtumise. Pälvis kodumaise ja rahvusvahelise tunnustuse Ta kolis elama New Yorki kus töötas raamatupoes. Aastal 1929, Faulkner abiellus Estelle Oldham Frankliniga, kes oli tema lapsepõlve pruut. Neil sündis tütar. Peale naise surma oli tal mitmeid afääre. Üks Faulkneri peamised teemasid oli alkoholi kuritarvitamine ja mustanahalised. Kirjutas veel aususest, vaprusest, lootusest, uhkusest, kaastundest ja halastusest. Zanrid Romaan Luule Novell Looming "Hälin ja raev"(1929) "Kui ma olin suremas"(1930) "Valgus augustis"(1932) "Absalom, Absalom"(1936) "Võimatud"(1938) "Tule tagasi, Mooses"(1942) "Linn"(1957) "Armastus"(1988) Hälin ja raev
kõlistas ta kella. Aja voolamine on tekstis segi paisatud, sündmuste loomulik kronoloogia lõhutud. Aeg voolab subjektiivselt, pindtekst on fragmentaarne ja lähedane kaosele. Vaatepunkt muutub. Kaob jutustaja kõiketeadmine ning kindel ja ühene sotsiaalne ja moraalne hinnang oma tegelastele. Kasutatakse jutustajaid, kes on osa romaani tegevusest, kogevad jutustatavat isiklikust, spetsiifilisest ja piiratud vaatepunktist (näit. Faulkneri Hälin ja raev: Benji (idioot), Quentin suitsiidne), Jason (piiratud, jõhker-asjalik); V. Woolf Mrs. Dalloway (Clarissa ja Septimus Smith); J. Joyce Ulysses: Leopold Bloom ja Stephen Daedalus); Tulevad uued väljendamistehnikad : sisemonoloog, teadvuse vool, sellega koos lause hävitamine selle traditsioonilises mõttes. teadvuse vool >< sisemonoloog. Teadvuse vool > erinevad meetodid, mida kasutatakse tegelase teadvuse kujutamisel. Sisemonoloog > teadvuse voolu alaliik, eesmärk
Ronald ja Hilary olid jäänud orbudeks. Peale ema surma võttis poisid oma hoole alla kohaliku katoliku koguduse preester Isa Francis Xavier Morgan. Ronald ja Hilary leidsid peavarju tädi Beatrice Suffieldi juures. Viimase käest said poisid küll toitu ja ulualust, kuid mitte enamat. Tema suutmatus vanemateta jäänud laste hingemaailma tunnetada päädis Mabelist jäänud kõigi isiklike paberite ja kirjade põletamisega. 1908. aasta algul kolisid poisid Mrs. Faulkneri juurde. Faulkneri juures elas kolmaski üüriline: 19-aastane Edith Bratt, kes oli oma ema kaotanud 14-aastaselt. Neiu oli silmatorkavalt ilus, väike ja sale. Edith oli muusikaliselt andekas, kuid kooliharidus puudus tal peaaegu täielikult. Poisid sõbrunesid peatselt Edithiga, eriti pidas tüdruk lugu Ronaldist. Nende romanss muutus tõsisemaks suvel, kui nad läksid koos jalgrattaretkele ja isegi suudlesid. Isa Francis, saanud noorte
kodumaal ja mitmes teises Ladina-Ameerika riigis, aga ka Pariisis ning Roomas, kus ta oli filmikunsti õppimas. 1961.aastast elas Garcia Marquez Mehhikos, 1967.aastast Hispaanias, viimasel ajal nii Mehhikos kui ka kodumaal. 1982. aastal pärjati ta Nobeli kirjandusauhinnaga. Kirjanikuna alustas Garcia Marquez oma stiili otsides mitut eri laadi teostega näiteks võib osa novellide ja esikromaani ,,Kõdulehed" (1955) puhul täheldada William Faulkneri mõjusid. Selle romaani tegevus toimub väljamõeldud paikkonnas ja linnas Macondos, mille ,,prototüübiks" on kirjaniku kodukoht, aga ka üldse Ladina-Ameerika. Tunnustuse, ja sealjuures ülemaailmse, leidis Garcia Marquez romaaniga ,,Sada aastat üksildust" (1967). Fantastika, imepärased nähtused, seikluslikkus ja rohke sümboolika tegid sellest romaanist maagilise realismi tähtteose. Raamatus jutustatakse Macondo asutanud Buendia perekonna lugu läbi seitsme sugupõlve
püramiidist - kokku 675. Ükski püramiid ei esitanud tervet loitsude kogumit, igaühes oli erinev valik, kuigi osa ütlustest kordusid. Sethe leidis 714 loitsu, millele Faulkner lisas 45. Ütlusteks nimetatakse neid sellepärast, et usutakse, et need olid mõeldud preestritele lausumiseks matusetseremoonia ajal - iga tulp algab väljendiga 'sõnad, mida öelda'. Nummerdatud on nad avastamise järjekorras, liikudes hauakambrist väljapoole. Siiani loetakse parimaks Robert O. Faulkneri 1969 aastal ilmunud tõlget "The Ancient Egyptian Pyramid Texts". Tekstid erinevad suuresti pikkuse poolest ja ei olnud algselt illustreeritud. Loitsude vahesid märkis maja- hieroglüüf, Unase puhul horisontaalne joon. Tekstidel ei olnud pealkirju, ainus erand on ütlus 355 - "Taeva topeltukse avamine". Selles ei olda samuti kuigi kindlad, mis järjekorras püramiiditekste lugema peaks. Sethe alustas hauakambri põhjapoolse seinaga, aga Schott ja Piankoff eesruumi sissekäigu juures
Sterne’i (1713 – 1768) romaanist „Tristram Shandy“ (1759). Rootsi kirjanduses võttis sisemonoloogi esimesena kasutusele Eyvind Johnson (vaadake faili tema elu- ja loomelooga avalehel). Loengute lühikonspektid. 4. ja 5. loeng 4. loeng Eestis vähetuntud USA lõunaosariikide kirjanik Ellen Glasgow (1873 – 1945) pakub oma piirkonna meestest ja naistest ning perekonnaelust klassikaliseks saanud romaane, milles puudub nii Faulkneri liigne meestekesksus kui ka Margaret Mitchelli liigne sentimentaalsus. Ilmneb, kui jäigalt ja isegi naeruväärselt Lõunas kõigile uuendustele vastu sõditi. Romaane: „Nad alandusid narrusse“ (1929), „Kaitstud elu“ (1932), „Rauasoon“ (1935). 5. loeng 20. sajandi mustanahaliste kirjandus Booker T. Washington (1856 – 1915) – USA afroameeriklasest mõtteklassik, 19. sajandi lõpu väljapaistvamaid ameeriklasi. Harlemi renessanss (New Yorgi linnaosa järgi) – 1910. – 1920
Modernism Modernismi kõige olulisemad esindajad on ameeriklased Thomas Stearns Eliot (tähtteos poeem "Ahermaa" 1922) ja Ezra Pound, inglased D. H. Lawrence ja Virginia Woolf, anglo-iiri poeet W. B. Yeats ja iirlane James Joyce. Pisut 5 hilisematest autoritest võib siia arvata ka ameeriklased Ernest Hemingway, F. Scott Fitzgeraldi, Gertrude Steini ja William Faulkneri. Neid võib liigitada angloameerika modernismi, ka kõrgmodernismi alla, selle hiilgeaeg oli 1920. aastail. Modernistlik romaan tekkis 1920. aastatel. Taustaks ühiskondlikud vapustused ja psühholoogiateaduste areng (austria psühhiaatri ja psühholoogi Sigmund Freudi alateadvusteooria, tema arvates olid kompleksid ja unenäod alateadvuse peegeldus). Ka tolleaegsed kirjanikud mõjutasid psühholoogiateadusi. Tunnused
kunstniku enda poolt kokku pandud tervik. Modernistlik romaan peegeldab oma ajastu üldist tõe kriisi. Omane on ka elitaarsus, autorit ei huvita, kas lugeja suudab teda mõista. Tunnusjooned: Perspektivism: ruumi kujutamine tasandil; kauguspilt; Tähenduse asukoht võrdub indiviidi vaatepunktiga; kasutatakse jutustajaid, kes on osa romaani tegevusest, kogevad jutustatavat isiklikust, spetsiifilisest ja piiratud vaatepunktist (näit. Faulkneri Hälin ja raev: Benji (idoot), Quentin suitsiidne), Jason (piiratud, jõhker- asjalik); V. Woolf Mrs. Dalloway (Clarissa ja Septimus Smith); J. Joyce Ulysses: Leopold Bloom ja Stephen Daedalus)) vastandatuna näit. Realistliku romaani kõiketeadvale ja `objektiivsele' jutustajale; paljude häälte kasutamine, perspektiivide paljusus ja 14 vastandamine; nn. autori eest kõneleva kõiketeadva jutustaja kadumine; autor taganeb
Paljud näidendid räägivad keerulistest saksa-prantsuse suhetest. Segab banaalsust ja poeesiat. Segunevad mõjutused Racine'lt, Moliere'ilt, Baudelaire'ilt. 57) (Paul Claudel) Prantsuse luuletaja, draamakirjanik ja diplomaat.Prantsuse juhtiva näitekirjaniku staatuses püsis ta, sümbolist. Mõjutas oma äärmiselt poeetiliste ja religioossete näidenditega tõsise draama üldlaadi veel 1940nendatel. Kristlikku lunastust käsitlevad uus- sümbolistlikud näidendid. Tema versioon Faulkneri romaanist ,,Kui ma olin suremas" - tegelaste kui ka nende füüsilise keskkonna kujutamine koreograafilisel miimil, taustaks koorilaul. Jumala ja kirikuteema domineerivad. Kirjutas vabavärsis, inspiratsiooni sai ,,Vulgatast". Tema kujutlused olid tihti müstilised ja liialdavad. Väljendas jumala armastust inimkonda. Tema näidendid olid tihti liiga pikad, mõnikord isegi 11 tundi pikad. Esimesed teosed sümbolistlikud 1890-1910, aga 20ndate lõpul kaugenes sümbolismist. Pärit
annaabi.ee 
