FAT16 FAT16 on lihtne failisüsteem, mille lõplik versioon loodi 1987. aastal Compaq poolt. Selle eelis on väga hea tugi kõigilt tähtsamatelt operatsioonisüsteemidelt. Suurimad miinused on piirang partitsiooni suurusele (kuni 2 GB) ja failinimede pikkustele (kuni 11 tähemärki, millest 3 on failinimelaiend). Failinime pikkuse piirangu ületamiseks on kasutusel VFAT nimeline failisüsteemilaiendus, mis võimaldab kuni 255-tähemärgilisi failinimesid. FAT32 FAT32 on edasiarendus FAT16-st. Peamine edasiminek on maksimaalse klastrite arvu suurendamine, mistõttu on võimalik kasutada partitsioone suurusega kuni 2 TB. Sarnaselt FAT16-ga on FAT32 erinevate operatsioonisüsteemide poolt hästi toetatud. Hea toe ja suure lubatud partitsiooni suuruse tõttu eelistavad seda failisüsteemi ka mälupulkade ja mälukaartide tootjad enamus müüdavatest mälupulkadest ja -kaartidest on vormindatud FAT32-failisüsteemiga
Failisüsteemid FAT Failipaigutustabel (FAT – File Allocation Table) on failisüsteemi ehitus, mille puhul operatsioonisüsteem paigutab failid klastritesse. Iga fail kasutab minimaalselt üht klastrit. Klastrid (loogilised üksused) koosnevad fikseeritud suurusega sektoritest (füüsilised üksused) ja on adresseeritud n-bitiste kannetega aadressiruumi (tabelisse), kus n on sõltuvalt FAT versioonist 12 (FAT12), 16 (FAT16) või 32 bitti (FAT32). Failipaigutustabel sisaldab iga kettal oleva faili algusklastri kannet, mis omakorda sisaldab viita järgmisele failiga seotud klastrile ja nii edasi, kuni faililõpu klastrini. FAT failisüsteem koosneb neljast erinevast sektsioonist: Reserveeritud sektorid. Esimene reserveeritud sektor (sektor 0) on alglaadur, milles sisaldub failisüsteemi info ja tavaliselt ka alglaade kood. Lisaks on seal väli, mis määrab reserveeritud sektorite arvu.
teekidesse). 2. Erinevad kohalikud failisüsteemid 1.1. FAT Failipaigutustabel (FAT File Allocation Table) on failisüsteemi ehitus, mille puhul operatsioonisüsteem paigutab failid klastritesse. Iga fail kasutab minimaalselt üht klastrit. Klastrid koosnevad fikseeritud suurusega sektoritest ja on adresseeritud n-bitiste kannetega aadressiruumi (tabelisse), kus n on sõltuvalt FAT-i versioonist 12 (FAT12), 16 (FAT16) või 32 bitti (FAT32). · FAT12 viitab failisüsteemile, mida kasutas esimene IBM PC 1981. aastal. FAT12 kasutab klastrite adresseerimiseks 12-bitist aadressiruumi, võimaldades seega adresseerida kokku 4096 klastrit. Kuivõrd FAT-i peamine kasutus oli flopiketastel ja DOS ei toetanud suuremaid kui 16 MB kettaid, oli FAT12 maksimaalne võimalik suurus 16 MB (4 KB suuruse klastriga) esialgu piisav. · FAT16 on väga sarnane FAT12-le, selle erinevusega, et klastrite aadressiruumi
Uue faili loomisel loeb kataloogi mällu, lisab kirja ja kirjutab tagasi kettale, faili-organisatsiooni moodul - töötab failide loogiliste ja füüsiliste blokkide tasemel. Tema ülesandeks vaba kettaruumi arvestus , baas-failisüsteem - genereerib üldiseid kettalt blokkide lugemise ja kirjutamise käske, teab kettabloki aadressi, Sisend/Väljund kontroll - madalaim tase, koosneb seadmedraiveritest ja katkestuste töötlejast , Seadmed - FAT ja FAT32 (File Allocation Table), exFAT - on FAT32 failisüsteemi järglane, mis kaotab selle vead (extended FAT), NTFS (New Technology File System) on Microsofti OS'is toetatud kaasaegne failisüsteem, ReFS (Resilient File System) 5. Millised on Windows 10 süsteeminõuded (system requirements)? Protsessor - 1 gigahertz (GHz) või kiirem protsessor või SoC RAM - 1 gigabyte (GB) 32-bit süsteem või 2 GB 64-bit süsteem
ei ole – madalkeel 2. MBR on probleemideta kasutatav ka 4TiB ketaste puhul 3. Milline tuumakiht võtab vastu rakenduste soove kastudada tuuma tööaega – katkestus käsitleja Kaasaegne microsofti failisüsteem võimaldab õigusi ja surnaliseerimist – ntfs Üks linuxi kasutatav failisüsteem – ext3 Vanem microsfti failisüsteem õigusi pole maksimaalne faili suurus kettal on 2gib-1b – fat32 4. Virtuaalmälu on – füüsilise mälu laiendus andmekandjal Op süsteemi kõige tähtsam programm on – kernel Op süsteemi kõige tähtsam ülesanne on – arvutisüsteemi juhtimine ja ressursside haldamine Milline väide on väär – ühes füüsilises tuumas millel on HT tugi saab arvutada korraga kahte lõime Lõim - kõige väiksem osa mida saab täita Tuumal on 3 kihti API Operatsioonisüsteem on – rakendusprogrammi opertasiooniga siduv lüli
laadida. Kui kasutaja üritab installeerida Windows NT baasil loodud opsüsteeme Windows 2000 , Windows XP 8. klass 6. mai ja Windows Server 2003 arvutile, milles varem töötas Windows NT või Windows 95 või Windows 98 , võib ekraanile ilmuda teade "NTLDR is Missing". See teade ilmub pärast esimest ümberbuutimist ja esineb ainult siis, kui Windows 95 või 98 kasutas FAT32 failisüsteemi. Probleemi kõrvaldamiseks tuleb arvutit buutida Windows 95 või 98 Startup disketilt või mõnelt muult buudidisketilt, millel leidub fail sys.com. Seejärel tuleb käsureale kirjutada "A:sys c:" ja vajutada klahvi "Enter". Seejärel ilmub ekraanile teade "System Transferred" ning kasutaja peab disketi välja võtma ja arvuti taaskäivitama
asjad aind ühele asjale mida saab ümber tösta vajadusel. 12. Mitme tolline HDD läheb üldiselt lauaarvutisse ja mitme tolline sülearvutitesse? 2p V: Lauaarvuti 3,5tolli ja 2,5tolli läheb tavaliselt sülearvuti 13. Mida tähendab ,,Bad sector"? 2p V: Paha sektor kus on kõvakettal vigane ja sinna ei saa salvestada kuna see on vigane näiteks. 14. Mida tingimused peavad olema täidetud, et arvutiga 3TB ketas ühendada? 4p V: Et kas see on formaaditud õigesse FAT32, et saaks sinna peale talletada vähemalt üle 4-5 gb-iseid faile. Ja veel peaks vaatama kas arvuti ikka toetaks selle 3TB ketta ära. 15. Ketta vähemälu(disk cahce) ülesanne ketta töös? 3p V: Jätta meelde mingi mälu suuruse osa, et saada kiiremini lahti mingiseid faile mille olid alles sulgenud 16. SATA3 liidese maksimaale andmeedastuskiirus? 1p V: On hinnatud et 6Gb/s andmeedastust 17. RAID0 tööpõhimõte? 4p V: Andmed jaotatakse plokkidena (hargsalvestus)
● Windows 2.0 - avaldati 1987. Sellel versioonil on lisatud töölauaikoonid, kiirklahvid ja täiustatud graafika tugi. ● Windows 3.0 - avaldati mai 1990 ning sellesse lisati ikoonid, parandati jõudlust ja täiustati graafika 16-bit värviga.Windows 3.0 oli esimene Windowsi operatsioonisüsteem, kus olid kasutusel ikoonid üleüldse. ● Windows 95 - Internet Explorer 1 ● Windows 98 - Windows 98" toetas mitmeid uusi tehnoloogiaid, sealhulgas FAT32, AGP, MMX, USB, DVD ja ACPI. Samuti oli see esimene operatsioonisüsteem, mis hõlmas ka Windows Update'i tööriista. ● Windows ME - sisaldas Windows 2000 operatsioonisüsteemi mõningaid funktsioone. Versioonil oli eemaldatud valik "boot in DOS", kuid muudeks lisavõimalusteks, nagu Windows Media pleier ja Movie Maker. ● Windows NT 3.1 - ● Windows 2000 - operatsioonisüsteem töölauarakenduste ja sülearvutite jaoks
Kui kettal on 10 000 faili, siis läheb sellise suurusega klastri kasutamisel raisku umbes 160 MB! 2 GB piir puudutab vaid FAT-i kasutavaid opsüsteeme MSDOSi, Windows 3.1 (ja varasemaid) ning Windows 95. See-eest Windows NT, Unixi, OS/2 kasutajaid on sellest piirist priid. Lõpuks on tulnud õnn ka Windows 95 kasutajate õuele - selle praeguse ja loodetavasti ka üldse viimase versiooniga OSR2 (OEM Service Release) võib kasutada (kuid ei pea kasutama) failisüsteemi FAT32. Kahjuks ei saa seda varasematele Windows 95 versioonidele lisada, teda on võimalik muretseda vaid koos uue arvutiga. Klastrite nummerdamiseks kasutatakse selles 28 bitiseid arve, mitte 32-bitiseid, nagu nimetusest võiks järeldada. Järelejäävad neli bitti on reserveeritud tulevasteks vajadusteks. Klastri suuruseks on kuni 8 GB failisüsteemi puhul 4 KB, edasi see kasvab. Tekib küsimus, miks peaks klastri suurus ikkagi kasvama,
FAT (File Allocation Table) on Microsofti operatsioonisüsteemides kasutatav failisüsteem, mida kaasaegsetes Micosofti operatsioonisüsteemides ei soovitata kasutada. Kuid kaheldamatult on tegemist ühe levinuma failisüsteemiga mobiilsetes 16 mäluseadmetes (USB-välkmälud, MP3 mängarid, flopid jne). Tegelikult on FAT failisüsteemil olemas tervelt kolm levinud versiooni: FAT12, FAT16 ja FAT32. FAT12 oli algselt mõeldud kasutamiseks ainult floppidel, FAT12 kasutab andmeblokkide kirjeldamiseks 12 bitti, ehk kokku suudab adresseerida kuni 4096 erinevat andmeblokki, iga andmeblokk mahutab 512 ehk siis loogilise ketta maksimaalne suurus on FAT12 failisüsteemis 2048 kB, mis teeb selle failisüsteemi praktiliselt kasutamatuks kõvaketastel. FAT16 failisüsteemi maksimaalne loogilise ketta suurus on kuni 2GB, mis oli kunagi
protsessor salvestab eraldi tabelisse. Ketta ja failisüsteemid Operatsioonisüsteemidel on laialdaselt toetatavaid failisüsteeme. Linuxil on see valik suurim ext2, ext3, ReiserFS, Reiser4, GFS, GFS2, OCFS, OCFS2, NILFS ja Google File System. Linuxil on samuti täis tugi XFS, JFS ja FAT failisüsteemidele, lisaks toetab Linux NTFS failisüsteemist lugemist. Windowsil teisest küljest aga on tugi ainult FAT12, FAT16, FAT32 ja NTFS failisüsteemidele. NTFS on nendest uusim ja efektiivseim. Kõikidel FAT failisüsteemidel on erinevad piirangud partitsiooni ja faili suuruse suhtes, mis põhjustavad probleeme FAT-i kasutamisel. Enamusel ülaltoodud failisüsteemidel on kettajaotuseks kaks meetodit. Iga süsteem võib olla päevikuga (journaled) või ilma (non-journaled). Esimene on turvaline valik kui arvestada süsteemi taastatavust. Kui süsteemi töö katkeb ootamatult, süsteem hangub, tuleb ilma
protsessor salvestab eraldi tabelisse. Ketta ja failisüsteemid Operatsioonisüsteemidel on laialdaselt toetatavaid failisüsteeme. Linuxil on see valik suurim ext2, ext3, ReiserFS, Reiser4, GFS, GFS2, OCFS, OCFS2, NILFS ja Google File System. Linuxil on samuti täis tugi XFS, JFS ja FAT failisüsteemidele, lisaks toetab Linux NTFS failisüsteemist lugemist. Windowsil teisest küljest aga on tugi ainult FAT12, FAT16, FAT32 ja NTFS failisüsteemidele. NTFS on nendest uusim ja efektiivseim. Kõikidel FAT failisüsteemidel on erinevad piirangud partitsiooni ja faili suuruse suhtes, mis põhjustavad probleeme FAT-i kasutamisel. Enamusel ülaltoodud failisüsteemidel on kettajaotuseks kaks meetodit. Iga süsteem võib olla päevikuga (journaled) või ilma (non-journaled). Esimene on turvaline valik kui arvestada süsteemi taastatavust. Kui süsteemi töö katkeb ootamatult, süsteem hangub, tuleb ilma
Antud sam kaustas asuvad failid on ilma laiendita ja nad on ainult registri fragmendid ning seega ei lase Windows vaikimisi neile ligi mitte kui kedagi, isegi lugeda ei saa neid. Et nendele failide ligi pääseda peab tegema ühte neist: * Sellesamas kompuutris peab olema lisaks Windows'ile veel mingi teine erinev operatsioonisüsteem (Linux, Knoppix, WinPE jne) ja Sul tuleb laadida ennast sinna teise opsüsteemi. * Kui Sul on süsteemikettal FAT (või FAT32) failisüsteem, siis loo Windows 95/98 laadimisdiskett ja lae oma kompuuter sellelt laadimisdisketilt ning kopeeri SAM ja SYSTEM failid teise kausta või siis disketile. * Kui Sul on NTFS failisüsteem, siis kasuta näiteks NTFSDos Pro poolt loodud disketti, et saada ligi registrifailidele. Kuna SYSTEM registrifailid ei mahu disketile ära, siis tuleb kasutada mingit DOS'ile baseeruvat arhiveerimisutiliiti, näiteks HA. Et lisada SYSTEM registrifaile disketile, selleks tipi käsk: a:ha
põhiinstallatsoonis on läbi ja lõhki 32-bitine: erinevalt Windows 95-st enam üksikuid mooduleid ja taustaprogramme 16-bitises reziimis ei käivitata. Seetõttu töötavad mõned vanemad DOS-programmid Windows 98-s aeglasemalt kui Windows 95-s. Uuendusteks olid parem AGP ja USB toetus. Mõlemad olid juba Windows 95 B-väljalaskes, kuid USB toetus on seal nii vigane, et enamik draivereid end alles Windows 98-s installida lasevad. Suuremad kui 2 Gb kõvakettad on FAT32 failisüsteemiga (need olid samuti Windows 95 B-väljalaskes). Osa vahendeid, mida saab Windows 95-s Internet Explorer 4.0 versiooniga lisada, on Windows 98-sse juba integreeritud, näiteks Internet Exploreri integreerimine kasutajaliidesesse, Active Desktop, tõhusam Windows Explorer, UNC (Uniform/Universal Naming Convention aadressidele ja võrguarvutitele saab aadressiribast juurde pääseda). Kuna sarnaseid funktsioone Windows 95-ga oli päris palju, levis SE-väljalaske ilmumiseni
iseseisvate kettaseadmetena. Kaustas My Computer on kõigi arvuti ketaste (ketta sektsioon või loogiline ketas, edaspidi lihtsalt ketas) ikoonid. Igale kettale moodustatakse failide paigutustabel ja tühi kettakaust (peakataloog). Arvuti kõvaketas vormindatakse tehases ja kasutajal pole seda tavaliselt vaja hiljem teha, pealegi hävib ketta vormindamisel sellel olev info. Ajalooliselt on Windows operatsioonisüsteemides kasutusel järgmised failipaigutustabelid: FAT, FAT32 ja NTFS. Viimane on kõige täiuslikum, kuna võimaldab ühe kettana käsitleda väga suuri kettaseadmeid, kusjuures väikseima failile eraldatava kettaosa (klastri) suurus ei sõltu ketta suurusest. Ketta mahtu kasutatakse kõige ratsionaalsemalt, töö on kiire ja kasutada saab tõhusaid turvameetmeid. NTFS võimaldab kasutatud ketta mahu kokkuhoidmiseks harva kasutatavaid kaustu kokku suruda (pakkida). Windows XP loeb kõigi failipaigutustabelite faile (Windows NT ei lugenud FAT32 faile)
Jagatakse XT Keyboard, AT Standard, AT Enhanced (hetkel kasutusel) Mäkkidel ADB standard (jagatakse 2heks: tavaline ja laiendatud, laiendatud 15 lisafunk nupu) Klaviatuuri tähestiku jagatakse: 1)QWERTY 2)DVORAK Ehituslikud erinevused: mehhanilise membraanidega, kummi membraanidega 30. Kõvaketaste liigid ja nende parameetrid. Pöörlemiskiirus 4200/5400/7200/10000/15000 rpm Liides IDE/SATA/SCSI/SAS Mahutavus MB/GBTB/PT Cache MB Failisüsteem FAT16/FAT32/NTFS/EXT3 Füüsilised mõõtmed 3 ½, 2 ½, 5 1/4 . Esimene ketas oli ERA110, mahutas 125000 baiti Esimene salvestusüsteem oli RAMAC mis oli võimeline salvestama 5mb infot Olulised parameetrid: üks näitaja on plaatide pöörlemiskiirus (kettaseadme jõudlus, sest see mõjutab otseselt latentsusega). Latentsusaeg on (latency aega pöördusest andmeedastuse alguseni ja andmevahetusekiirust. Mida
Ülimalt üks partitsioonidest on aktiivne (active). Kui alglaadimise järjekord käsib kõvakettalt süsteem laadida, otsitakse üles aktiivne partitsioon ning laaditakse sellelt operatsioonisüs- teem. Mitme operatsioonisüsteemiga arvutis pakub aktiivne partitsioon alglaadimisel esmalt hoo- pis menüü, mis laseb kasutajal valida, milline operatsioonisüsteem käivitada. Igal partitsioonil võib olla erinevat tüüpi failisüsteem. Levinumad tüübid on FAT3 , FAT32 (kasutusel Windowside varasemates versioonides), NTFS4 (kasutusel alates Windows NT-st), EXT2, EXT3, ReiserFS (kasutusel Linuxites), UFS5 (kasutusel mitmesugustes muudes UNIX- tüüpi operatsioonisüsteemides) ja HFS6 (kasutusel Macintosh-arvutitel). Enne uue partitsiooni kasutuselevõttu tuleb ta formateerida. Formateerimise käigus antakse failisüsteemile selline struktuur, nagu tema tüüp ette näeb, ühtlasi kustutatakse varem selles kettapiirkonnas asunud info. 2.4
дисками в консоли Управление компьютером (данная консоль доступна из папки Администрирование). Стили разделов (MBR и GPT) относятся к наиболее простой структуре дисков, распознаваемой операционной системой. Стили разделов не имеют отношения к форматам файлов NTFS или FAT32 в разделах. Базовые и динамические диски могут иметь любой из перечисленных стилей разделов. Динамические диски обеспечивают расширенные возможности, не поддерживаемые базовыми дисками; к ним относятся: возможность создания неограниченного числа томов, томов,
annaabi.ee 
