haigustesse, kaks koguni ühel ja samal ajal. Betti sündis ränka südamevalu tunda saanud vanemate viimase lapsena ja kasvas koos vanema venna Martiniga. Kodus leidus harmoonium, mida Betti väikesena mängima õppis. Isa ja vend olid head viiuldajad, isa mängis kaasa kohalikus pritsumeeste puhkpilliorkestris. Peale ,,maakeele" osati perekonnas saksa ja vene keelt, peeti lugu juturaamatutest ja uuriti ajalehti. Vaimselt ärgas kodu soodustas kõigiti Betti fantaasiarikka mõttemaailma kujunemist. Alveri kodumajas tegutseb alates 2006. aastast muuseum. 1914. läks Betti haridust omandama Tartu tütarlaste gümnaasiumi ning õppis 1924-1927 Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas eesti filoloogiat. Alveri esimene olulisem teos oli romaan"Tuulearmuke" (1927), mille ta kirjutas gümnaasiumi lõpuklassis. Sellest sai tõeline bestseller, edu ajendas noort tütarlast kirjanikuks pürgima. Alveri tõeline anne avaldub aga luules, millele ta pühendus 1930
Holden usub, et isegi temasugusel on lihtne uues keskkonnas tööd leida ja hakkama saada. Väike laps püüab varjata pahandust, et mitte riielda saada. Samuti Holden läks pärast koolist lahkumist linna peale hulkuma. Ta tahtis edasi lükata ülestunnistust vanematele selle kohta, et ta välja visati. Poisi käitumine on väga impulsiivne- tegutseb vastavalt hetke mõtetele ega arvesta tagajärgedega. Salinger on teinud Holdenist väga fantaasiarikka poisi. Pärast vahejuhtumit, kus Holden sai liftimehelt rusikaga kõhtu , kujutab noormees ette, et tal on kuul kõhus. Tema fantaasiat on rikkunud filmid. Poiss kujutleb, kuidas ta läheb püstol taskus kätte maksma ning laseb liftimehele kuus kuuli kerre. Püstoli puhastab ta sõrmejälgedest, mis näitab filmidest mõjutatud kuritegelikku mõtlemist. Pärast sellist pettekujutust tekib tal tahtmine enesetapp sooritada. Teo hoiab ära noormehe mälestus endise koolivenna
aastail monumentaalmaalis rakendama stilisatsiooni ja abstraheeritud kujundeid, selles laadis on õnnestunuim kolmikmaal Muusika. Ballett. Kujutav kunst (1961 -1962, EKM). 1965 tegi Tartu restoranile ,,Tarvas". 1960. aastate keskel alanud viimase loomejärgu teostele on omased eriline improvisatsioonilisus ning groteskist traagikani ulatuv tundelaad; lõi poolabstraktseid kompositsioone (Tektooniline, TKM, Surmaratsanikud ja Laternad, erakogu, Tartu; kõik 1966) ja fantaasiarikka ainestikuga väikesi temperamaale (Konversatsioonid idiootide vahel, 1968, TKM; Lameetia I-II, 1971, EKM), nendega kõrvu maalis vanameisterlikult looduslähedasi südamlikke argielupilte (Vanad, 1970, EKM; Noor perekond, 1971, erakogu). Sai 1948 ,,Estonia" teatri laemaali (koos E. Okka ja R. Sagritsaga) ning 1970 maalide Ehitajad (1969, EKM ) ja V. I. Lenin (1970, EKM) eest Nõukogude Eesti preemia.
16.Mathias Grünewald, looming? Isnheimi altar-vähe teada elust ja loomingust. Teoseid vähe säilinud.Iseloomulik traakika ja haarav tunnete käsitlus. Rõhutas palju värvi ja valguse kujutamisele.(vaata juurde seda filmi töölehte!!!!!!!) 17.Albert Düüner (elu, looming, tähtsus trükikunstis)? Sündinud Nündbergis, Ungarist sisserännanud.Õppis kohalike meistrite käe all.Täiendas end Sveitsis ja Itaalias. Avastab enda jaoks graafika.Graafikalehed ilmekad, tõepärased, fantaasiarikka. Puulõike puhul tegemist kõrgtrükiga(ei võimalda peeneid jooni).Peeneid jooniseid tehti vasegravüüriga. Sügavtrükk- emotsionaalsed mõttelised, kurvemad, allegoorilised teoseid, piibli illustratsioonidega. 18.Saksa kunsti seos Eestiga? Tallinas Pühavaimu kiriku altar (1483).Niguliste peaaltar Tallinnas(valmis1482).Ehitati omaväelisi losse ja raekodasi ja kõrged viilkatused. VAATA JUURDE MATERJALI VIHIKUS!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!
lõbustab vaatajat (P.Kondase "Riigivargad", "Ühinenud rahvad") või paneb heldima (sama autori "Näärivana kalastab"). Seal, kus areneb uus naiivsus, sünnib ka naivistlik kunst. Naivistlikus kunstis on selgemini tuntav kunsti märgiline struktuur. Märk esineb ainuvõimaliku reaalsusena. Siit ka nt lokaaltoonide kasutamine. Alati ei pruugigi meeleoluline helgus olla kunstniku eesmärgiks. See lihtsalt kukub nii välja, kui teda haarab jutustamislust. Sageli loob naivist oma kummalise ja fantaasiarikka maailma, kus asjad ja inimesed on ebatavalistes seostes. Nii sünnivad omamoodi lugulaulud, kus näeme ilma ja inimesi kõigi nende suuremate või väiksemate vooruste, pahede ja veidrustega. Samas on see maailm täis muinasjutulisi imesid, seal ei mõju hirmutavalt ei suured vampiir-sääsed ega kurjad vaimud, ning seal võib leida oma sõnajalaõie. See on kunstniku vaba ja loomulik eneseväljendus ning samasuguse enesestmõistetavusega on sündinud ka visuaalne pildikeel
JIMI HENDRIX Koostas: Reijo Kään Jimi Hendrix (sünninimi Johnny Allen Hendrix, hiljem James Marshall Hendrix; 27. november 1942 Seattle, USA ) oli USA kitarrist, laulja ja helilooja, kes on tuntud oma fantaasiarikka ning psühhedeelse kitarrikäsitluse poolest. Teda peetakse üheks mõjukaimaks kitarristiks rokiajaloos. Lapsepõlv. Kui Jimi sündis oli isa veel sõjaväes. Üksinda poega kasvatav ema, kes oli Jimi sündides vaid 18-aastane, pani pojale esialgu nimeks Johnny Allen Hendrix. Kuid kui isa 3 aasta pärast sõjast tagasi jõudis, leidis ta poja nime mittesobiva olevat ning muutis selle ära James Marshalliks, enda nime järgi. Jimil oli veel 2 venda ja 2 õde. Noor Jimmy tundis erakordselt
205 MRA "Videvik" on ülemaailmselt hästi tuntud. See on üks praeguse aja suuremaid filme, millel on tohutu fännibaas. Ta on võrdväärselt populaarne Harry Potteri saagaga. Ainult, et Harry Potterit loetakse ja filme vaadatakse igas vanuses, aga "Videvik" on põhiliselt teismeliste lemmik. Stephenie Meyer on loonud fantaasiarikka ja romantilise teose, mis on miljonites inimestes huvi tekitanud. Film algab sellega, et peategelane Isabella ( Kristen Stewart) kolib Arizonast oma isa juurde. Isa elab Ameerika ühes kõige vihmasemas kohas, linnas nimega Forksis. Kuigi Bellale ei meeldi vihmased pilves ilmad ja isegi rohelus, ta ikkagi kolib isa juurde, sest ta tahab parimat oma emale. Ema on abielus elukutselise pesapalluriga ning mees peab ameti tõttu tihti reisima. Tütar sai aru, et ema teeb
tööga üle, vaid teeb seda rahulikus tempos. Ta oskab lõõgastuda, mida A-tüüpi isiksus ei oska. Neil esineb vähem konflikte ja elu kulgeb tasakaalustatumalt. Neil on enam sisemist enesekindlust ja nad ei proovi kellegile enda tööga muljet avaldada. Kui B-tüübi tunnustega inimene on tugevamas pinges, kipub ta käituma A-tüüpi isiksuse moodi. B-tüüpi isiksusele meeldib elada sellist elu, mida ta soovib ja ta üritab oma unistused täide viia enda loomingulise ja fantaasiarikka mõtlemise abil. Selliseid õpilasi on tänapäeval aina rohkem näha, kes tegelevad sellega, mis neile meeldib ja samas selle kõrvalt tegelevad rahulikus tempos õppimisega. Minu arvates see on kõige paremini toimetulev isiksus, kuna ta ei koorma ennast üle ja samas suudab hoida kõik asjad tasakaalus. Õppimise kui ka trenni kõrvalt leiab ta aega, et puhata ja sõpradega aega veeta. 2.3. C- tüüpi isiksus
haigustesse, kaks koguni ühel ja samal ajal. Betti sündis ränka südamevalu tunda saanud vanemate viimase lapsena ja kasvas koos vanema venna Martiniga. Kodus leidus harmoonium, mida Betti väikesena mängima õppis. Isa ja vend olid head viiuldajad, isa mängis kaasa kohalikus pritsumeeste puhkpilliorkestris. Peale ,,maakeele" osati perekonnas saksa ja vene keelt, peeti lugu juturaamatutest ja uuriti ajalehti. Vaimselt ärgas kodu soodustas kõigiti Betti fantaasiarikka mõttemaailma kujunemist. Alveri kodumajas tegutseb alates 2006. aastast muuseum. 1914. läks Betti haridust omandama Tartu tütarlaste gümnaasiumi ning õppis 1924-1927 Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas eesti filoloogiat. Alveri esimene olulisem teos oli romaan"Tuulearmuke" (1927), mille ta kirjutas gümnaasiumi lõpuklassis. Sellest sai tõeline bestseller, edu ajendas noort tütarlast kirjanikuks pürgima. Alveri tõeline anne avaldub aga luules, millele ta pühendus 1930
Kooli nimi Betti Alver Referaat Koostaja: xxxxxxxxx 12. klass Juhendaja: xxxxxxxxx Linn 2011 Sissejuhatus Kirjandusklassik Betti Alver sündis 23. novembril 1906. aastal Jõgeval. Vaimselt ärgas kodu soodustas kõigiti tema fantaasiarikka mõttemaailma kujunemist. Enamasti alustavad kirjanikud oma loomingutööd luuletajana, et hiljem pühenduda pikematele ja komplitseeritumatele zanritele. Betti Alveri looming on näide vastupidisest arenguteest. Alveri jaoks on luule tema käsutuses olev fantaasiakuju, aga ka elu olemusjoonte äärmine kontsentratsioon, mis teatud mõttes võib olla võimsam ja täiuslikum kui elu. Betti Alveri looming on möödunud sajandi eesti värsiloomingu aegumatuid väärtusi. Lapsepõlv
Esmalt õpib väikelaps tundma omaenese keha, koolitab sellega silma-käe koordinatsiooni ja hakkab valitsema oma motoorikat. Kui ta on õppinud suunatult haarama, tegeleb ta hea meelega asjadega, mis asuvad tema ümbruses või täiskasvanud talle pakuvad, keerab ja pöörab neid, kompab ja uurib kõigi meeltega, enne kui ta uue objekti poole pöördub. Kui laps saab juba ruumis vabalt liikuda ja on juba jälginud paljusid täiskasvanute igapäevategevusi, siis võtab mäng teise, fantaasiarikka pöörde: silmapaistmatust asjast oskab laps teha mänguasja, sellega et ta annab objektile oma äranägemise järgi enda valitud ,,tähenduse", mis järgmisel hetkel võib ka jälle muutuda. Üks puutükk võib näiteks olla triikraud, siis trompet, siis klaver jne. Kujutlusjõud ja algatusvõime saavad areneda ja toimida mängus rahulikul moel. Mängu käigus kujuneb välja kindel koordineeritud liikumine, tasakaal ja taktiilne tundlikkus, mis on
ühiskonnast Sotsiaalolustikuline romaan seab esiplaanile ajastu ühiskondliku olud Romaani arengulugu Romantiline romaan romantism (18.saj lõpp 19.saj algus) tekkis vastukaaluks ratsionalismile mõistuse asemel hakati väärtustama tundeid. Hakati ülistama fantaasiat kunstnikust sai geenius, kes loob inspiratsiooni väel. Esile tõsteti isikupära. Romantiline romaan on fantaasiarikka, tundelisem kui reaalne elu. Tegelased on tihti nii mitmete halbade kui head omadustega. Tihti väärtustaid loodust ning loomuliku tekkis ,,õilsa metslase" mõiste, väärtustati euroopa kultuuritraditsioonist puutumata elulaadi. Eestis ei olnud romantismi tulekul romaan veel välja kujunenud, seega seda alaliiki siin eriti ei leidu. Mõned autorid kasutavad aga romantilist laadi kirjutamisel (A. Gailit). Realistlik romaan 19
edukalt kasutada õppevahenditena algklassides, eesmärgiga tutvustada oma kandi loodusvara. Samuti on loodusega seotud projektide eesmärgiks tutvustada loodusega seotud elukutseid, kaasates projekti näiteks kohaliku metsanduse elukutsega seotud isikuid. Projekt ,,Taaskasutus" Eesmärgiks teadvustada loodushoiu ja keskkonna säästliku eluviisi põhimõtteid. Loovtööna selle temaatikaga võib kasutada erinevaid materjale, mille tulemina võiks valmida konkreetne loovtöö mõne fantaasiarikka esemena, mille otstarbekust ka kirjeldatakse ja vajadust põhjendatakse. Ainevaldkonnad, mida kaasata: loodusõpetus, kunst, matemaatika, füüsika, geograafia, keemia. Muusika, kunsti, kirjanduse, ajalooga seotud teemad: Kirjandus ( uurimus) ,,Minu lugu", mis võib hõlmata rahvapärimuslikke seoseid ajaloost, kirjandusest, kunstist, muusikast, näitekunstist. Teema võib välja tuua näidendi, jutuvestja, muusikali, kunstinäituse, kontserdi vormis jne
annaabi.ee 
