Pseudoteadus ehk libateadus on ideede kogum mis esindab end kui teadust, kuid samas ei vasta see kriteeriumile, et seda saaks teaduseks kutsuda. Sõna ,,Pseudo" tuleneb Kreeka keelest, mis tähendab valet või näilisust. Esimest korda võttis sõna ,,pseudoteadus" kasutusele Prantsuse füsioloog François Magendie, keda peetakse eksperimentaalse füsioloogia teerajajaks. Teaduse ja libateaduse eristamine on mõnikord raske. Üks populaarne ettepanek piiriks kahe teaduse vahel on falsifitseeritavuse kriteerium, kõige märkimisväärsemalt panustas sellesse filosoof Karl Popper. Karl Popper oli üks 20. sajandi mõjukamaid filosoofe, kes kirjutas palju sotsiaal- ja poliitikafilosoofia teemadel. Popperit tuntakse kõige rohkem selle järgi, et ta lükkas tagasi klassikalise induktsionistliku arusaama teadusest, esitas teaduse ja mitteteaduse eristamiseks väidete ja teooriate empiirilise falsifitseeritavuse kriteeriumi. Väited nagu ,,jumal lõi
Sir Karl Raimund Popper Elulugu Sündis 28. juulil 1902. aastal Viinis. Ta oli Austria juudi päritolu briti filosoof. Ta oli üks mõjukamaid 20. sajandi teadusfilosoofe, kes kirjutas palju ka sotsiaal- ja poliitikafilosoofia teemadel. Popperit tuntakse kõige rohkem selle järgi, et ta lükkas tagasi klassikalise induktsionistliku (tõenäosusel põhinevat järeldamise viisi) arusaama teadusest, esitas teaduse ja mitteteaduse eristamiseks väidete ja teooriate empiirilise falsifitseeritavuse (teoreetilise väite põhimõttelise ümberlükatavuse vaatluste või katsete põhjal) kriteeriumi ning kaitses liberaalset demokraatiat ja ühiskonnakriitika põhimõtteid, mis tema arvates teevad võimalikuks eduka ,,avatud ühiskonna". Karl Popper õppis Viini ülikoolis. Popperit huvitasid algul eelkõige pedagoogika küsimused ning ta osales sotsialistlikus noorsooliikumises. Lühikest aega oli ta isegi ametlikult kommunist. Aastal 1928 sai ta filosoofiadoktori kraadi
Ta aitas sellele kaasa nii omaenda kui ka oma mõjukate õpilaste, eriti Imre Lakatosi ja Paul Feyerabendi tööde kaudu. Lakatos küll revideeris Popperi positsiooni ja Feyerabend heitis selle täiesti kõrvale, kuid mõlema looming oli Popperist sügavalt mõjutatud. Popperit peetakse ka üheks põhiliseks mässajaks Viini ringi loogilise positivismi vastu. Liitudes David Hume'i skeptilise hoiakuga induktsiooni suhtes ning võttes demarkatsiooniprobleemi lahendusena kasutusele falsifitseeritavuse kriteeriumi, mis on mitteinduktsionistlik, oli ta üks positivistliku teadusekäsituse juhtivaid kriitikuid. Üks peatükke Popperi mälestusteraamatus "Unended Quest" kannab pealkirja "Kes tappis loogilise positivismi?". Popper vastab: "Kardan, et pean süü enda peale võtma." Nähtavasti peab ta siiski jagama seda süüd Willard Van Orman Quine'i ja Ludwig Wittgensteiniga. Popperi mõju on ulatunud akadeemilistest ringkondadest kaugemale. Üks Popperi üliõpilasi ja
Selleks sõnastatakse lähtekoht ning siht või eesmärk täpsustatakse põhimõtted või reeglid, mida tuleks järgida andmete ja tulemuste usaldatavuse tagamiseks, hinnangud ja järeldused tulenevad usaldatavate andmete alusel. Teadusliku käsitluse spetsiifika Teaduslik teooria peab olema nii ennustamis- kui kirjeldamisvõimeline (verifitseeritav) ning selles peab sisalduma ka nende piiride, olude ja tingimuste kirjeldus, millistel juhtudel see teooria ei toimi (falsifitseeritavuse põhimõte). (Marek Strandberg) Teadusliku käsitluse spetsiifika Mille poolest erineb teaduslik arutlus argiarutlustest? Mille poolest erineb teaduslik keel tavakeelest ja teaduslik mõtlemisviis, intuitiivsele tunnetusele toetuvast, nö tavalisest mõtlemisviisist, religioossest mõtlemisviisist, kunstilisest ja filosoofilisest mõtlemisviisist? 4
tingimusi, mille korral neid võiks lugeda kummutatuteks. Vastupidi – neid kirjutatakse selliselt, et milliseks ka inimese käekäik ei kujuneks, võiks see ikkagi kooskõlastuda horoskoobi ennustustega. 2 Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053. Ka üks kahekümnenda sajandi juhtivaid poliitilisi õpetusi – marksism – , mis oli Popperile vastuvõetamatu maailmavaateliselt, paistis talle falsifitseeritavuse seisukohalt epistemoloogiliselt kritiseeritavana. Mis puutub selle teooria verifikatsiooni, siis näis maailmaajalugu sajandi alguses pakkuvat igal sammul kinnitusi marksistliku maailmaajaloo-õpetuse toetuseks. Kuid marksism kui teaduslikkusele pretendeeriv teooria ei osutanud sellist sündmuste käiku, mille realiseerumise korral seda võiks lugeda falsifitseerituks. Pigemini pakkus ta seletusi sündmuste kõikidele võimalikele arengutele
Falsifikatsionist nõuab, et teaduslik hüpotees peab olema ülalesitatud tähenduses falsifitseeritav (71). See on sellepärast, et ainult loogiliselt võimalike vaatlusotsustuste eraldamine teeb seaduse või teooria informatiivseks. Ideaalis peaks teaduslik seadus või teooria andma meile teavet sellest, mis maailmas tegelikult toimub, välistades selle, mis seal võiks (loogiliselt) toimuda, tegelikult aga ei toimi. Mõned seadused, mis vastavad falsifitseeritavuse kriteerumile (71- 73). 3.Falsifiteeritavuse aste. Selgus ja täpsus (73-77). hea teaduslik teooria on falsifitseeritav just seetõttu, et ta väited maailma kohta on kindlapiirilised. Marsi näide, et: esitada maailma kohta eriti laiahaardelisi väiteid, olleks ise eriti hästi falsifikatsioonile allutatav, ning ise suudaks falsifitseerimisele alati ja igas olukorras vastu seista (73). Potentsiaalne falsifitseerija (74). Falsifikatsioonile
omaette väidet, siis ei saavuta teooria mingit kokkuhoidu. Võimsaim teooria on see, mis suudab väga väheste mõistete abil ära seletada võimalikult palju tulemusi. täpsus (precision). Mida formaliseeritum on teooria, seda parem. testitavus (tähtsaim tunnus!); näit. teooria võib olla väga täpne, kuid teda pole võimalik kontrollida. See on halb sp., et teooriat, mida ei saa testida, ei saa ka ümber lükata; falsifitseeritavuse idee (K.Popper,1961) järgi on aga induktsioonil negatiivne tõend teooria kohta olulisem kui positiivne kinnitus, sest ta sisaldab rohkem informatsiooni, kui positiivne empiiriline tõend. Kui me leiame mõningaid andmeid, mis kinnitavad teooriat, siis ei saa veel öelda, et see teooria on õige. (Popperi järgi ei saa teooriat kunagi kinnitada, vaid saab ainult ümber lükata (not proven but disproven). Muutujad empiirilises uuringus: Hästi korraldatud eksperimendis muudetakse e
c. Eksperimendiga Tagasiside Õige vastus on: Vaatlusega. Küsimus 8 Karl Popperi arvates ei ole astroloogia falsifitseeritav, sest Vali üks: a. astroloogia väidete ebamäärasuse tõttu leiavad nad alati kinnitust b. astroloogia põhineb süstemaatiliselt uuritud suurel arvul faktidel c. Kuigi üksikuid astroloogia väiteid on aegade jooksul täpsustatud, moodustavad astroloogia tuuma siiski kogemuse põhjal tõestatud väited Ei, mõelge, mida pidas Karl Popper silmas falsifitseeritavuse all Tagasiside Õige vastus on: astroloogia väidete ebamäärasuse tõttu leiavad nad alati kinnitust. Küsimus 9 Karl Popperi arvates Vali üks: a. põhineb teaduslik teooria süstemaatilisel induktsioonil, mitteteaduslik aga juhuüldistustel b. on teaduslik teooria falsifitseeritav, mitteteaduslik (näiteks astroloogia) ei ole falsifitseeritav Õige vastus! c. eristab teadust mitteteadusest see, et teaduslik teadmine on tõestatud teadmine, mitteteaduse
c. Eksperimendiga Tagasiside Õige vastus on: Vaatlusega. Küsimus 8 Karl Popperi arvates ei ole astroloogia falsifitseeritav, sest Vali üks: a. astroloogia väidete ebamäärasuse tõttu leiavad nad alati kinnitust b. astroloogia põhineb süstemaatiliselt uuritud suurel arvul faktidel c. Kuigi üksikuid astroloogia väiteid on aegade jooksul täpsustatud, moodustavad astroloogia tuuma siiski kogemuse põhjal tõestatud väited Ei, mõelge, mida pidas Karl Popper silmas falsifitseeritavuse all Tagasiside Õige vastus on: astroloogia väidete ebamäärasuse tõttu leiavad nad alati kinnitust. Küsimus 9 Karl Popperi arvates Vali üks: a. põhineb teaduslik teooria süstemaatilisel induktsioonil, mitteteaduslik aga juhuüldistustel b. on teaduslik teooria falsifitseeritav, mitteteaduslik (näiteks astroloogia) ei ole falsifitseeritav Õige vastus! c. eristab teadust mitteteadusest see, et teaduslik teadmine on tõestatud teadmine, mitteteaduse
Falsifikatsioon etendab teaduse pikas arengus tähtsat osa. See tähendab seda, et kõik esitatavad hüpoteesid käsitletakse alguses väga kriitiliselt ja neid kontrollitakse, sest need ju püstitatakse mingisuguse probleemi tõestuseks. Kui aga hüpoteesi, mis on paljudes testides kinnitust leidnud, falsifitseeritakse, siis on tekkinud uus ja tõsisem probleem. See aga nõuab uusi hüpoteese, mida tuleb hakata esitama. Niimoodi võib selline protsess kesta lõputult. Falsifitseeritavuse aste on pigem suhteline kui absoluutne ja eeldab selle teisenemisi. Kuid teisenemise korral on eeldus ka erandite lisamisele. Vahel võivad ka falsifikatsioonid ise olla väärad. Näiteks sellised vaatlusotsused, mis sõltuvad mingisugusest teooriast, võivad olla väärad. Ja nii ongi võimalik järeldada seda, et teooriate ,,otse falsifitseerimist" ei ole paraku võimalik. Kuid on täiesti arusaadav, et kõik sõltub ikkagi testimisest. Teadusesse jäetakse käsitlema selliseid tõeseid
Falsifikatsioon etendab teaduse pikas arengus tähtsat osa. See tähendab seda, et kõik esitatavad hüpoteesid käsitletakse alguses väga kriitiliselt ja neid kontrollitakse, sest need ju püstitatakse mingisuguse probleemi tõestuseks. Kui aga hüpoteesi, mis on paljudes testides kinnitust leidnud, falsifitseeritakse, siis on tekkinud uus ja tõsisem probleem. See aga nõuab uusi hüpoteese, mida tuleb hakata esitama. Niimoodi võib selline protsess kesta lõputult. Falsifitseeritavuse aste on pigem suhteline kui absoluutne ja eeldab selle teisenemisi. Kuid teisenemise korral on eeldus ka erandite lisamisele. Vahel võivad ka falsifikatsioonid ise olla väärad. Näiteks sellised vaatlusotsused, mis sõltuvad mingisugusest teooriast, võivad olla väärad. Ja nii ongi võimalik järeldada seda, et teooriate ,,otse falsifitseerimist" ei ole paraku võimalik. Kuid on täiesti arusaadav, et kõik sõltub ikkagi testimisest. Teadusesse jäetakse käsitlema selliseid tõeseid
tähtsat osa. See tähendab seda, et kõik esitatavad hüpoteesid käsitletakse alguses väga kriitiliselt ja neid kontrollitakse, sest need ju püstitatakse mingisuguse probleemi tõestuseks. Kui aga hüpoteesi, 60 mis on paljudes testides kinnitust leidnud, falsifitseeritakse, siis on tekkinud uus ja tõsisem probleem. See aga nõuab uusi hüpoteese, mida tuleb hakata esitama. Niimoodi võib selline protsess kesta lõputult. Falsifitseeritavuse aste on pigem suhteline kui absoluutne ja eeldab selle teisenemisi. Kuid teisenemise korral on eeldus ka erandite lisamisele. Vahel võivad ka falsifikatsioonid ise olla väärad. Näiteks sellised vaatlusotsused, mis sõltuvad mingisugusest teooriast, võivad olla väärad. Ja nii ongi võimalik järeldada seda, et teooriate „otse falsifitseerimist“ ei ole paraku võimalik. Kuid on täiesti arusaadav, et kõik sõltub ikkagi testimisest. Teadusesse jäetakse käsitlema selliseid tõeseid
annaabi.ee 
