mutatsioonid ,geneetilise ainese rekombineerumine,kandumine uhelt polvkonnalt teisele ning sumbiontsete organismide (nt eukaruootide)moodustumine.Organismide (nende elundite ja elundkondade )arengut otseste jarglaste reas nimetatakse fulogeneesiks.Liigisiseste uksuste evolutsiooni nimetatakse mikroevolutsiooniks,liigist korgemate uksuste (perekondade, sugukondade, seltside,hoimkondade)evolutsiooni makroevolutsiooniks. Laiemas tahenduses kasitatakse evolutsioonina koosluste ja okosusteemide tuupide poordumatut vahetumist pika aja jooksul. Mikroevolutsioon Populatsiooni geneetilise struktuuri pusiva suunaga muutusi nimetatakse mikroevolutsiooniks. Peamised protsessid ,mis pohjustavad populatsioonide geneetilist muutlikust on KOMBINATIIVNE MUUTLIKKUS,MUTATSIOONILINE MUUTLIKKUS,GEENIVOOL(geenisiire),GENEETILINE TRIIV
Uusaegkonnaga ( 65 1 mln a tagasi) sarnanes loomastik tänapäevasega. Levinud olid maod, konnad, rotid, hiired ja laululinnud. Samal ajal toimus hominiidide lahknemine teistest primaatidest. Uusaegkonna lõpus, kvaternaari ajastul ilmusid inimese eelkäijad. See evolutsioon algas Aafrikas ning lõppes Homo sapiens'i (targa inimese) tekkega. Tänapäev Evolutsioon jätkub ka tänapäeval ning seda sotsiaalse evolutsioonina. Sotsiaalne evolutsioon e. Inimühiskonna, kultuuride, riikide, tehnoloogiate jms ajalooline areng. Algas 2 miljonit aastat tagasi. Kokkuvõte: üleminekud ühelt evoltusioonilt teisele SUUR PAUK > füüsikaline evolutsioon: tekkis aatom > keemiline evolutsioon: tekkis mikrokera > geoloogiline areng: tekkis atmosfäär ja osoonikiht ( elu kolis maismaale) > bioloogiline evolutsioon: arenesid taimed, loomad ja inimene >
iseärasused, sarnasused, erinevused? Mis juhtub kui arenguetapi läbimine hälbib või läbitakse tavapäraselt? Millised moraalsed järeldused võib teha erinevatel arenguetappidel laste kohta? 3 1. Jean Piaget ja Lawrence Kohlbergi teooriad Jean Piaget (9. august 1896 16. september 1980) oli sveitsi psühholoog. Olles uurinud lapsi, jõudis Piaget järelduseni, et loogiline mõtlemine areneb aeglaselt. Piaget väitis, et intellektuaalne areng toimub järk-järgulise, astmelise evolutsioonina. Iga staadiumiga seotud vanuselised piirid on keskmised ning võivad erinevate laste ja kultuuride vahel arvestataval määral varieeruda, staadiumide järjekord on aga muutumatu. Vaimsed operatsioonid on arengu alguses elementaarsed tegevused, mida on võimalik integreerida teiste tegevustega ning mis moodustavad osa organiseeritud võrgustikust. Arengu käigus teod internaliseeritakse, et panna alus organiseeritud vaimsetele operatsioonidele, mille
paljunevatel seentel rekombinatsioone. Nende teket võib seostada horisontaalse geeniülekande (HGT) (Kullman, 2002a) ja paraseksuaaltsükli olemasoluga seentel (Kullman, 2004). Nii on seen Penicillium chrysogenum saanud oma penitsilliini tootva geeni HGT käigus bakterilt (Penalva et al., 1990.) Riikide vahel esineb geeniülekannet harva kuid ühe seeneperekonna liikide vahel võib introgressioon ja hübridiseerumine olla üsana tavaline ning avalduda võrkja evolutsioonina. 84 Paraseksuaalset hübridisatsiooni on üldiselt peetud liigisiseseks mehhanismiks, kuid rohttaimede endofüütidel ja arbuskulaarset mükoriisat moodustavatel seentel esineb ka liikidevahelist hübridiseerumist (Schardl & Craven, 2003). Paraseksuaalne tsükkel algab vegetatiivsete rakkude liitumisega ja kahe erineva genotüübiga paljutuumsete rakkude tekkimisega. Tuumade liitudes võib kromosoomide vahel toimuda mitootiline ristsiire. Stohhastiliste
asjaomastele uurijatele isiklikult olulised. Seda, et reformatsioon oli vähemalt sotsiaalses ja kultuurilises mõttes positiivne sündmus, võetakse eeldusena, mida ei ole vaja tõestada (Kala 2007:11). ,,Reformatsioon tähendas oma kiriku minevikku, selle isemoodi uut algust ning see paistis kui mitte ilmutusliku sündmusena, hetkena, mil evangeeliumi valgus äkitselt paistma hakkas, siis vähemalt ühe suure ja pöördumatu eduloona, evolutsioonina, mis pidigi nii minema, sest nii oli õige ja hea." (Kreem 2007:136). Eestikeelses historiograafias ei ole luterliku reformatsiooni teemal eraldiseisvat uurimust ilmunud, aga eesti luterlike autorite (Jakob Hurt, Villem Reiman, Martin Lipp, Olaf Sild, Johann Kõpp jt) kirikuloo käsitlustes on luterluse tähtsuse rõhutamine vägagi unisoonis baltisakslaste hoiakutega. Uuemas eestikeelses ajalookirjutuses on luterluse kui konfessiooni erilise rolli kirjeldamine
▪ Vajadused ja eesmärgid on põhiliselt vaimsed. ▪ Nende rahuldamise/saavutamise määr on väga kõrge. ▪ Nende rahuldamise/saavutamise viis on vabatahtlik füüsiliste vajaduste piiramine või elimineerimine. ◦ Meeleline kultuur: ▪ Tegelikkus on ainult meeleorganitele antu, mida kujutatakse ette saamisena, protsessina, muutumisena, hoovusena, evolutsioonina, progressina. ▪ Vajadused ja eesmärgid on põhiliselt füüsilised. ▪ Nende rahuldamise/saavutamise määr on väga kõrge. ▪ Nende rahuldamise/saavutamise viis on välismaailma ümberkujundamine ja ekspluateerimine Samuel Huntington (1927–2008) • Huntingtoni tsivilisatsiooniteooria ◦ Tänapäeva maailm jaguneb põhiosas seitsmeks tsivilisatsiooniks, mis on omavahel suuresti vaenujalal.
Kaks peamist kultuurisüsteemi Ideatsiooniline kultuur: 1.Tegelikkust tajutakse kui mittemeelelist ja mittemateriaalset igavest olemist. 2.Vajadused ja eesmärgid on põhiliselt vaimsed. 3.Nende rahuldamise/saavutamise määr on väga kõrge. 4.Nende rahuldamise/saavutamise viis on vabatahtlik füüsiliste vajaduste piiramine või elimineerimine. Meeleline kultuur: 1.Tegelikkus on ainult meeleorganitele antu, mida kujutatakse ette saamisena, protsessina, muutumisena, hoovusena, evolutsioonina, progressina. 2.Vajadused ja eesmärgid on põhiliselt füüsilised. 3.Nende rahuldamise/saavutamise määr on väga kõrge. 4.Nende rahuldamise/saavutamise viis on välismaailma ümberkujundamine ja ekspluateerimine. Tsivilisatsiooniteooriad tänapäevad Tänapäeval on morfoloogilised kultuuri- ja tsivilisatsiooniteooriad levinud ennekõike sotsioloogias ja politoloogias; neid leidub ka ajalooteaduses, kuid nende maine kutseliste ajaloolaste seas on madal.
Arenguastmed toimuvad alati kindlas järjekorras. Jean Piaget (1896-1980) Sveitsi psühholoog. Soovis näidata, kuidas loogiline mõtlemine bioloogilistest juurtest välja areneb. Tema ideed tuginesid M.Baldwini töödele, arendas edasi teooriat laste kognitiivsest arengust. Teda köitis laste poolt tehtavate vigade süsteemsus, leidis, et loogiline mõtlemine kujuneb aeglaselt, järk-järgult, astmelise evolutsioonina. 12 Pühendus normaalse intellektuaalse arengu uurimisele. Töötas välja Binet-Simoni intelligentsustesti vanuselisi norme mõõtes laste loogilise järeldamise võimet. Arendas välja teooria geneetiline epistemoloogid püüab näidata, et looduse poolt eksisteerivad teatud ettemääratud võimalikud arenguteed ning, et nende vastvõtlikkus keskkonna mõjutustele on erinev. Vaatles ise oma kolme last.
Rudimendid, funktsioonitud staadiumid Graduaalse evolutsiooni üks probleeme on see, et enne funktsiooni omandamist on mõnel juhul raske näha võimalust LV toimimiseks. Klassikaline küsimus - "mis kasu on poolest tiivast?". Kuid just see poole tiiva vastuargument on nõrk - poolest tiivast on kasu küll - pehmendab kukkumist puu otsast, aitab jooksul jm. Siiski on see järkjärgulisuse aspekt (ja sisseehitatud vajadus selleks) kriitika märklauaks - kuidas ikkagi saab graduaalse evolutsioonina (mikrosammukesed) kujuneda keerulised adaptatiivsed muudatused. Tihti ongi seletused spekulatiivsed. Ongi nii, et seletajad ise on oma aja lapsed - midagi me ju teame, paljutki ei tea. Kuid kui vaadata neid seletusi kasvõi 100 aasta lõikes, võib teha ühe positiivse üldistuse - 100 aasta möödudes on selle astmelisuse seletuse osas olnud vägagi oluline progress paljude-paljude näidete puhul. Ja ikkagi - inimteadmine on protsess. Mida aga võib öelda, on see, et ei ole teada
kollektiivsed representatsioonid. Lévy-Bruhl oli üks neist, kes tõi antropoloogiasse ja kultuuripsühholoogiasse eristuse ,,Lääne" ja ,,primitiivse" mõtlemise vahel, oletades, et primitiivne mõtlemine ei oska abtstraktsel tasandil arutleda, ei suuda eristada müütlist ja reaalset maailma jms. Ta uskus, et inimkonna areng Maal on olnud primitiivselt mõtlemiselt keeruka Lääne mõtlemise suunas, ja seda võib käsitleda kultuurilise evolutsioonina (progressi mudel aluseks). Hiljem on need ideed muidugi kõvasti kriitikat pälvinud ja tänapäeval on lubamatu rääkida primitiivsetest kultuuridest, kui on vaja eristada, siis öeldakse ,,traditsiooniline kultuur". KULTUUR, INIMESE ARENG JA ÕPPIMINE Kultuurilis-ajaloolise psühholoogia koolkond. Lev Võgotski. Kultuurilis-ajalooline psühholoogia rõhutab kultuuri olulist rolli vahendajana, eeskätt keele rolli) kõrgmate mentaalsete funktsioonide arengus nii ontogeneesis (liigi
annaabi.ee 
