· pärilikkusaine koondus kromosoomidesse · arenesid välja raku jagunemisviisid · tekkis suguline paljunemine · suurem geneetiline muutlikkus annab uued võimalused evolutsioonilisteks muutusteks Fotosünteesivad PROKARÜOODID hapniku moodustumine keskkonda HULKRAKSUS (~1 miljard a tagasi) · toimus rakkude eristumine Kujunes rakukolooniatest · kujunes organismisisene tööjaotus · püsiv keskkond · arenesid regulatsioonisüsteemid
· pärilikkusaine koondus kromosoomidesse · arenesid välja raku jagunemisviisid · tekkis suguline paljunemine · suurem geneetiline muutlikkus annab uued võimalused evolutsioonilisteks muutusteks Fotosünteesivad PROKARÜOODID hapniku moodustumine keskkonda HULKRAKSUS (~1 miljard a tagasi) · toimus rakkude eristumine Kujunes rakukolooniatest · kujunes organismisisene tööjaotus · püsiv keskkond · arenesid regulatsioonisüsteemid
Sotsiaalne evolutsioon- inimühiskonna areng 3. Hulkraksete organismide eelised ainuraksete ees · Seoses organellide tekkega kujunes rakusisene tööjaotus · Raku pärilikkuseaine-DNA koondus kromosoomidesse · Arenesid välja erinevad paljunemisviisid- POOLDUMISE ASEMEL MITOOS · Tekkis suguline paljunemine ja MEIOOS · Sugulise paljunemise ja meioosiga kaasnes suurem geneetiline muutlikus ning ka suurem võimalus uuteks evolutsioonilisteks muutusteks 4. Maa füüsikaliseks vanuseks loetakse a) 6 miljr a. b) 4,5-5 miljr a c) 3,7-4 miljr a. B 5. a)Esimesed taimed vees olid............ ..... b) esimesed hulkraksed loomad vees, kes elavad ka tänapäeval a)vetikad b)käsnad, ainuõõssed 6. Kes või mis on fossiil, kust neid võib leida ja milleks neid kasutatakse? Kivistis ehk fossiil on mis tahes eluvormi või selle elutegevuse mineraliseerunud jäljend. Kivistised
· pärilikkusaine koondus kromosoomidesse · arenesid välja raku jagunemisviisid · tekkis suguline paljunemine · suurem geneetiline muutlikkus annab uued võimalused evolutsioonilisteks muutusteks Fotosünteesivad PROKARÜOODID hapniku moodustumine keskkonda HULKRAKSUS (~1 miljard a tagasi) · toimus rakkude eristumine Kujunes rakukolooniatest · kujunes organismisisene tööjaotus · püsiv keskkond · arenesid regulatsioonisüsteemid
partneri. 23.04.09 Evolutsioonilised strateegiad r-valik versus k-valik MacArthur, saarte biogeograafia teooria looja, pani tähele et linnuliigid, keda ta uuris jagunesid kahte hästi eristuvasse rühma. Ühed need, kes alati esimesena vabade ressursside juurde kohale jõuavad aga ei suuda vastu pidada väljakujunenud kooslustes. Teised, kes olid aeglase loomuga kuid esinesid alati tihedalt asustatud vanadel saartel, seal kus linnustik oli juba liigirikas. Nimetas kohastumused evolutsioonilisteks strateegiateks ehk elukohastumusteks. dN/dt=rN(1-N/K) r biootiline potentsiaal ehk kui kiiresti suudavad paljuneda. K keskkonna kandevõime ehk N'i asümptood. r ja K vahel esineb lõivsuhe. r-strateegidel on lühike eluiga, suur järglase arv, vähene vanemhool, väike kehasuurus. K-strateegidel on kõik vastupidi. Evolutsioonil kaks erinevat suunda, üks suurema K suunas, teine suurema r suunas(suurema biootilise potentsiaali). Aine ja energia liikumine ökosüsteemides
Klaster ja distantsmeetodid (UPGMA ja NJ) on kiired meetodid. Säästumeetod on piisavalt kiire sadade järjestuste analüüsiks. Optimummeetodid on arvutuslikult aeganõudvad. Suurima tõepära meetod on kõige aeganõudvam. Võimsus – kui palju andmeid vajab ja kui suurt osa andmestikust kasutab. Distantsmeetodid (UPGMA, NJ, ME – min.evo) kaotavad osa infost, kui muudavad originaaladmed järjestuste evolutsioonilisteks kaugusteks. Säästumeetod kasutab ainult säästumeetodi-informatiivseid nukleotiidipositsioone. Ainult säästumeetod saab hõlpsasti kasutada indeleid. Suurimatõepära meetod võib eirata nukleotiidipositsioone, milles mõne taksoni järjestustel puudub nukleotiid (indelid). Suurima tõepärameetod ja säästumeetod on võimsad meetodid – vajavad suht vähe tunnuseid.
3.15. Tsütoplasmavõrgustiku asemel tuumapiirkond ja tuuma asemel plasmiid. 3.16. Spoori teke on joonisel B. Paljunemine joonisel A. Pooldumisel tekib kaks rakku. Sporulatsioonil jääb rakkude arv muutumatuks. Spoorid on vajalikud ebasoodsate tingimuste üleelamiseks. Näide: pastöriseeritud piimatoodete riknemine mõne aja pärast peale pakendi avamist. 3.17. Haigustekitajad on võimelised kiireteks evolutsioonilisteks muutusteks ning omandavad geneetilise ravimitaluvuse (ravimiresistentsuse) või bakteritel on resistentsust määravad plasmiidid ja on võimalik nende ülekanne ühelt bakterilt teisele. 3.18. A 60 min, B 30 min. Paljunemiskiirus sõltub a) temperatuurist, b) toiduallika olemasolust, c) pH-st. 3.19. Lahus kaetakse õliga, sest protsess toimub hapnikuta keskkonnas (anaerobioosis). Järeldus: optimaalne temperatuur pärmseente elutegevuseks on 30ºC. Katses tekib veel etanool.
alkoholitööstuses veini tootmisel. 66 3.15. Tsütoplasmavõrgustiku asemel tuumapiirkond ja tuuma asemel plasmiid. 3.16. Spoori teke on joonisel B. Paljunemine joonisel A. Pooldumisel tekib kaks rakku. Sporulatsioonil jääb rakkude arv muutumatuks. Spoorid on vajalikud ebasoodsate tingimuste üleelamiseks. Näide: pastöriseeritud piimatoodete riknemine mõne aja pärast peale pakendi avamist. 3.17. Haigustekitajad on võimelised kiireteks evolutsioonilisteks muutusteks ning omandavad geneetilise ravimitaluvuse (ravimiresistentsuse) või bakteritel on resistentsust määravad plasmiidid ja on võimalik nende ülekanne ühelt bakterilt teisele. 3.18. A 60 min, B 30 min. Paljunemiskiirus sõltub a) temperatuurist, b) toiduallika olemasolust, c) pH-st. 3.19. Lahus kaetakse õliga, sest protsess toimub hapnikuta keskkonnas (anaerobioosis). Järeldus: optimaalne temperatuur pärmseente elutegevuseks on 30ºC. Katses tekib veel etanool.
3. Osa kromosoomist duplitseeritakse 4. Terve kromosoomi duplitseerimine – aneuploidia või polüsoomia. Võib Bloom ja Rett sündroome põhjustada. 5. Terve genoomi duplitseerimine – on olnud oluline keelikloomade evolutsioonis. Osad duplitseeritud geenid on muutunud pseudogeenideks, kuid paljud on funktsionaalsed • • Kogugenoomi duplikatsioonid selgroogsetel, taimedel; materjal ‘evolutsioonilisteks katsetusteks’ • • Duplitseerunud geenide edasine areng, ‘saatus’; sarnased (invariant) ja divergeeruvad (variant) geenikoopiad - kasu genoomi funktsioonile 1. Geeni duplikatsioon üks koopia akumuleerib mutatsioone üleliigne koopia vaigistatakse või omandab uue funktsiooni 2. Bifunktsionaalse geeni duplikatsioon mõlemad koopiad akumuleerivad mutatsioone funktsioonide jagunemine, üks
Kromoplastid sisaldavad teisi pigmente ja neis fotosünteesi ei toimu. Leukoplastid on värvitud. Amüloplastid ladestavad tärklist. Plastiide on ka protistidel. Eukarüootse ehitustüübi eelised: raku liigendumine osadeks tagas senisest tõhusama tööjaotuse. DNA organiseerus kromosoomideks, raku lihtne pooldumine asendus mitoosiga. Arenesid välja meioos ja suguline paljunemine. Ulatuslikum geneetiline muutlikkus kaasnes ning avanesid võimalused uuteks evolutsioonilisteks muutusteks. 8. Taime koed. Kudede liigituse erinevad alused Kude on sarnase päritolu, ehituse ja talitlusega rakkude rühm. Nimetus ja ülesanne Allrühma nimetus Asukoht taimes ALGKUDE e meristeem Tipmine Varte ja juurte Algkoest kujunevad kõik tippudes teised koed. Algkoe rakud on Külgmine meristeem e kambium Silindrina piki
Kromoplastid sisaldavad teisi pigmente ja neis fotosünteesi ei toimu. Leukoplastid on värvitud. Amüloplastid ladestavad tärklist. Plastiide on ka protistidel. Eukarüootse ehitustüübi eelised: raku liigendumine osadeks tagas senisest tõhusama tööjaotuse. DNA organiseerus kromosoomideks, raku lihtne pooldumine asendus mitoosiga. Arenesid välja meioos ja suguline paljunemine. Ulatuslikum geneetiline muutlikkus kaasnes ning avanesid võimalused uuteks evolutsioonilisteks muutusteks. 20. Hk. Punavetiktaimed- Rhodophyta. Liike umbes 4000 (õpikus 400)???. Nad on levinud troopilistes ja subtroopilistes, harvem parasvöötme meredes, ainult vähesed elavad magevees ja mullas. Nende tallus on paljurakulistest harunevatest niitidest koosnev puhma kujuline, harvem plaatjas või lehtjas, kuni 2m pikk. Nagu pruunvetikatelgi, esineb eristumine kudede taolisteks rakkude kogumiteks. Kasv on
Kromoplastid sisaldavad teisi pigmente ja neis fotosünteesi ei toimu. Leukoplastid on värvitud. Amüloplastid ladestavad tärklist. Plastiide on ka protistidel. Eukarüootse ehitustüübi eelised: raku liigendumine osadeks tagas senisest tõhusama tööjaotuse. DNA organiseerus kromosoomideks, raku lihtne pooldumine asendus mitoosiga. Arenesid välja meioos ja suguline paljunemine. Ulatuslikum geneetiline muutlikkus kaasnes ning avanesid võimalused uuteks evolutsioonilisteks muutusteks. 20. Hk. Punavetiktaimed- Rhodophyta. Liike umbes 4000 (õpikus 400)???. Nad on levinud troopilistes ja subtroopilistes, harvem parasvöötme meredes, ainult vähesed elavad magevees ja mullas. Nende tallus on paljurakulistest harunevatest niitidest koosnev puhma kujuline, harvem plaatjas või lehtjas, kuni 2m pikk. Nagu pruunvetikatelgi, esineb eristumine kudede taolisteks rakkude kogumiteks. Kasv on
annaabi.ee 
