Evolutsiooni mehhanismid ja protsessid a) Väikseim evolutsioneeruv üksuk on populatsioon.Mutagenees, geenivool,geenitriiv,looduslik valik mikroevolutsiooni tegurid. Mutatsioonid on geneetilise muutlikkuse esmaseks põhjuseks. (Geenimutatsioonid tekitavad uusi alleele ja mõnikord ka uusi geene.) Geenivool toomingavaksiku individuaalne muutlikkus, geenitriiv -, pudelikaelaefekt - katastroofi tagajärjel hävinud populatsioon. Nt. Mingi taimeliik, rajajaefekt väike osa populatsioonist rändab välja ja asustab kuskil maa. Nt. Gröönimaa asustamine
.. 10.mikroevolutsioon on:a) populatsiooni kohastumine elutingimustega. 11.mingil geenil võib populatsioonis olla alleele: d)määramata arv 12.tedremängu bioloogiliseks tähenduseks on: c)suguline valik 13.geenivool populatsioonide vahel: b)vähendab nende erinevusi. 14.mürgiastlaga putukad: c)on ereda värvusmustriga. 15.lamarkism: a)o aegunud evolutsiooniõpetus. 16.liigi uusi kohastumusi kujundab: b)olelusvõitlus täitke lünk sobiva sõnaga: 17.väikseim evolutsioneeruv üksus on POPULATSIOON. 18. populatsiooni isendite kõigi geenide/...GENOFONDIKS. 19.evolutsiooni esmase geneetilise materjali annavad MUTATSIOONID 20.geneetiline triiv seisneb populatsiooni alleelisageduste JUHUSLIKES muutustes. 21.loodusliku valiku peamiseks tagajärjeks on GENOFONDIDE SAGEDUSTE TÕUS. 22. sugupooltevahelisi erinevusi põhjustab SUGULINE valik. 23. kohanemine seisneb indiviidi fenotüübi OTSTARBEKAS muutumises. 24. liigitekke peamiseks tüübiks on ? liiigiteke.
mille edukuse määrab looduslik valik 2. genotüübilised muutused on juhuslikku laadi ja tekivad kas geenide muteerumisel või geenide kombineerumisel 3. looduslik valik seisneb ebavõrdses paljunemises 4. looduslik valik on evolutsiooni peamine suunav ja loov tegur. 5. looduslik valik kujundab pidevalt ümber organismide rühmade genofonde, luues sobivaid genotüüpe. · Üksikisendid ei evolutsioneeru. · Kõige väiksem evolutsioneeruv organismirühm on populatsioon. · Populatsioonid on geneetiliselt avatud süsteemid. · Vaba ristumine suurendab populatsiooni geneetilist muutlikust. · Evolutsiooniline muutus on populatsiooni genofondi pikaajaline ja kindlasuunaline muutus ! Elutõendid: · kivistised · jäljendid · skeleti osad · elutegevuse tagajärjed KÜSIMUSTE VASTUSEID: · liigi isendid on geneetiliselt sarnased · kohastumused tekivad populatsioonides
Mingil geenil võib populatsioonis olla ...kaks. alleele... Tedremängu bioloogiliseks tähenduseks ...suguline valik. on... Geenivool populatsioonide vahel... ...vähendab nende erinevusi. Mürgiastlaga putukad... ...on ereda värvusmustriga. Lamarkism... ...on aegunud evolutsiooniõpetus. Liigi uusi kohastumusi kujundab... ...suunav valik. Täida lünk sobiva sõnaga! Väikseim evolutsioneeruv üksus on... ...populatsioon. Populatsiooni isendite kõigi ...populatsiooni genofondiks. geenide/alleelide kogumit nimetatakse... Evolutsiooni esmase geneetilise materjali ...mutatsioonid. annavad... Geneetiline triiv seisneb populatsiooni ...suuna... alleelisageduste .......... muutustes. Loodusliku valiku peamiseks tagajärjeks ...liikide muutus. on... Sugupooltevahelisi erinevusi põhjustab ...suguline... .......... valik.
1. Loodusteaduste teke(antiikaeg) Aristoteles-kujundas teadusliku mõtteviisi, füs, mat, kogu loodusteaduste aluse rajaja Eratosthemes- geograafi,a maa on kera kujuline, plaankaardid Ptolemaios- 1. kaasaegne geog kaart 2. Meetodite revolutsioon Galilei- mõõteriistad Newton- seadused 3. Loodustaduste kiire arengu etapp 18-19 saj Mendelejev- keemiliste lementide süsteem Darwin- elusloodus on arenev(evolutsioneeruv), eluta keskkond mõjutab A. von Humboldt biogeograafia Karl Linne- eluslooduse süteemi rajaja Mendel- geneetika,pärislikkuse seaduspärasused 4. Loodusteaduste murrangulised avastused 20. saj Wegener- laamtektoonika Geoökoloogia kui teaduse väljakujunemine, Vernadski- looduskooslused on muutumises, määrab eluta keskkond 1953- geneetiline kood, dina struktuur,
Müko- ja fotobiondi vahel valitsevad (laias mõttes) sümbiootilised suhted mõlemad osapooled saavad kasu; evolutsioneeruvad koos. Mükobiondi kasu saab toitaineid, fotobiondi kasu varustatud vee ja mineraal- ainetega, kaitse karmide keskkonnatingimuste eest, võimalus laiendada levikuala. Suhete tüüp paindlik, sisaldab sageli parasitismi ilminguid. 7. Samblike asend elusa looduse süsteemis. Erinevate seisukohtade argumendid. Samblikud kui lihheniseerunud seened. 1) iseseivalt evolutsioneeruv süstemaatiline tervik; 2) käsitleb samblikke kui lihheniseerunud seeni, millel on välja kujunenud omapärane totumisstrateegia (koostöö fotobiondina) ja süstematiseeritakse seenkomponendi kuuluvuse järgi. Samblikud kui lihheniseerunud seened - seente toitmusviis on teine, mis põhjustab erinevused ehituses, ainevahetuses ja biokeemias, kuid siiski on tegu seentega. 8. Sekundaarsed samblikuained definitsioon, näited, funktsioonid, uurimismeetodid.
15 http://et.wikipedia.org/wiki/F%C3%BC%C3%BCsikaline_maailmapilt (24.03.2009) 8 1.4.1. Kaasaegse maailmapildi tunnused16 · Pöördumatus sümmeetria kadumine mineviku ja tuleviku vahel, aja noole tunnustamine. · Tõenäosuslikkus ühesuunaliselt muutuvas ajas võivad toimuda sündmused, mis viivad uue tekkimisele. Maailm ei ole igavene ja muutumatu, vaid evolutsioneeruv. · Muutumise ebastabiilsus mõned fluktuatsioonid võivad saada uue arenguspiraali lähtepunktiks, mille tulemuseks on kõrgem korrastuse aste ja maailma hierarhilisuse kasv. 16 Gunnar Karu, Nüüdisaegne füüsikaline maailmapilt, Tallinn 2000, lk 60 9 2. KASUTATUD MATERJALID http://et.wikipedia.org/wiki/F%C3%BC%C3%BCsikaline_maailmapilt (16.03.2009)
vanuseline järgnevus. Absoluutne vanus - kivimi/mineraali (kalendaarse) vanuse määramine selle omaduste kaudu . Daik on plaatjas enamasti aluselise koostisega kivimeist koosnev intrusioon Intrusioon ehk plutoon on maakoores paiknev geoloogiline struktuur, mis võib olla nii vedelas (magma) kui ka tahkes olekus (tardkivim). Geokronoloogiline skaala liigestab Maa ~4,6 miljardilise aastase ajaloo erineva pikkusega üksusteks. Geokronoloogilne skaala on evolutsioneeruv. - Millega tegeleb stratigraafia? - Kuidas määratakse kivimite suhteline vanus? - Milliseid meetodeid on võimalik kasutada kivimite absoluutse vanuse määramiseks? - Mis on superpositsiooni printsiibi põhimõte? - Mis on algse horisontaalse lasuvuse ja lateraalse pidevuse printsiipide sisuline tähendus? - Kuidas on võimalik kasutada fossiile ehk kivistisi kivimkihtide vanuse määramisel?
1.Darwinliku evolutsiooniteooria kohaselt ei evolutsioneeru mitte üksikindiviidid vaid indiviidide rühmad populatsioonid ja liigid. Väikseim evolutsioneeruv üksus on populatsioon. Populatsiooni isendite kõigi geenide ja nende alleelide ning genoomi mittekodeerivate osade kogumit nimetatakse populatsiooni genofondiks (geenifondiks). Suguliselt sigivate organismide populatsioonide isendid võivad omavahel vabalt ristuda ka nende alleelid võivad üksteisega kombineeruda Mendeli seaduste kohaselt. Võimalike genotüüpide arv populatsioonis iga geeni kohta sõltub geeni alleelide arvust: genotüübi arv= k(k+1)/2, kus k on alleelide arv.
väljasurra. Selline võimalus tekkib geograafilise isolatsiooniga. Tekkib ristumist välistab ruuminilne eraldatus. Erimaist liigiteket nimetatakse allopatriline liigiteke. Samas võib tekkida ka samamaine liigiteke, mida nimetatakse sümpatriliseks liigitekeks. Siin geograafilist eraldatust ei toimu. Põhjuseks on aga igaljuhul päriliku struktuuri muutused evolutsioonis. Populatsiooni geneetiline ehk pärilik struktuur on genotüüpides sisalduvate alleelide suhteline sagedus. Väikseim evolutsioneeruv üksus on populatsioon. MIKRO JA MARKOEVOLUTSIOON Makroevolutsioon on suur evolutsioon, mis viib liigist kõrgemate taksonite(süsteemi kategooriate) tekkele ja arenegule. See seisneb erinevate organismi tüüpide tekkes ja edasises evolutsioonis. Põhjuseid on kolm: mutatsioonid, geneetiline triiv ja looduslik valik. Eristatakse kolme suunda: väljasuremine, täiustumine, organismide mitmekesistumine. Viimane on nendest peamine suund/protsess. Vanem liikidest hakkavad hargnema uued
vanuseline järgnevus. Absoluutne vanus - kivimi/mineraali (kalendaarse) vanuse määramine selle omaduste kaudu . Daik on plaatjas enamasti aluselise koostisega kivimeist koosnev intrusioon Intrusioon ehk plutoon on maakoores paiknev geoloogiline struktuur, mis võib olla nii vedelas (magma) kui ka tahkes olekus (tardkivim). Geokronoloogiline skaala liigestab Maa ~4,6 miljardilise aastase ajaloo erineva pikkusega üksusteks. Geokronoloogilne skaala on evolutsioneeruv. - Millega tegeleb stratigraafia? Kivimitüüpide eristamise ja nende vanuse määramisega - Kuidas määratakse kivimite suhteline vanus? Nende ruumiliste suhete järgi - Mis on superpositsiooni printsiibi põhimõte? Kui tunnistada, et iga kiht tekib horisontaalse kehana, siis iga lasub kiht on lamava suhtes hilisema tekkega - Kuidas on võimalik kasutada fossiile ehk kivistisi kivimkihtide vanuse määramisel
14. Mürgiastlaga putukad: a) on varjevärvusega, b) meenutavad mõnd ohutut putukat, c) on ereda värvusmustriga, d) on väheliikuvad. 15. Lamarkism: a) on aegunud evolutsiooniõpetus, b) täiendab Darwini teooriaid, c) on moodne evolutsiooniteooria, d) on katastrofismiteooria. 16. Liigi uusi kohastumusi kujundab: a) stabiliseeriv valik, b) olelusvõitlus, c) suunav valik, d) mutagenees. Sobiv sõna lünka. 17. Väikseim evolutsioneeruv üksus on populatsioon. 18. Populatsiooni isendite kõigi geenide/alleelide kogumit nimetatakse populatsiooni genofondiks. 19. Evolutsiooni esmase geneetilise materjali annavad mutatsioonid. 20. Geneetiline triiv seisneb populatsiooni alleelisageduste suuna muutustes. 21. Loodusliku valiku peamiseks tagajärjeks on liikide muutus. 22. Sugupooltevahelisi erinevusi põhjustab suguline valik. 23. Kohanemine seisneb indiviidi fenotüübi otstarbekas muutumises. 24
seondumine, kui vähemalt 2 ahelat on omavahel juba alfa-heeliksis ja siis midagi veel selle külge kleepuda üritab.) 10 Domeeni mõiste valkudes ja RNA-s Valgu või nukleiinhappe osa, mis on võimeline voltuma (ingl. fold), funktsioneerima, evolutsioneeruma sõltumatult molekuli ülejäänud osadest. Võtab iseseisvalt struktuuri. Üldiselt üks evolutsioneeruv osa. rRNA ruumilise struktuuri kujunemise üldpõhimõtted kaksikhelikaalsete piirkondade osakaal rRNA-s coaxial stacking ja selle tähtsus rRNA 3D struktuuri jaoks A-minoorne interakstioon- hoiab rRNA ruumilist struktuuri paigas. RNA kaksikheeliksi väikese vao kaudu toimub interaktsioon A-nukleotiidide (A nukleotiidid pärinevad üksikahelast; adeniin) ja rRNA vahel.
Traditsiooniliselt defineeritakse statsionaarset faasi kui olukorda, kus rakupopulatsiooni optiline tihedus või CFU (colony forming units) väärtus ei tõuse. Rakud püsivad statsionaarses faasis nälgimise korral. Looduslikes populatsioonides on nälgimine (ja seega statsionaarne faas) bakteritele tavaline seisund. Pigem on erandiks eksponentsiaalne paljunemine. Viimaste aastate uuringud on näidanud, et statsionaarses faasis olev rakupopulatsioon on dünaamiline, pidevalt evolutsioneeruv. Osadel rakkudel ilmneb kultuuri vananedes GASP (growth advantage in stationary phase) fenotüüp. Suurem osa rakke sureb nälgimise käigus. GASP fenotüübiga mutandid on võimelised surnud rakkudest vabanenud toitaineid (näiteks aminohappeid) paremini omastama kui metsiktüüpi rakud. Eluvõimelisi rakke võib statsionaarse faasi kultuuris leida isegi kuude ja aastate pärast. Kultuuris toimub pidev
CFU (colony forming units) väärtus ei tõuse. Rakud püsivad statsionaarses faasis nälgimise korral. Looduslikes populatsioonides on nälgimine (ja seega statsionaarne faas) bakteritele tavaline seisund. Pigem 80 on erandiks eksponentsiaalne paljunemine. Viimaste aastate uuringud on näidanud, et statsionaarses faasis olev rakupopulatsioon on dünaamiline, pidevalt evolutsioneeruv. Osadel rakkudel ilmneb kultuuri vananedes GASP (growth advantage in stationary phase) fenotüüp. Suurem osa rakke sureb nälgimise käigus. GASP fenotüübiga mutandid on võimelised surnud rakkudest vabanenud toitaineid (näiteks aminohappeid) paremini omastama kui metsiktüüpi rakud. E. coli vedelkultuuriga on tehtud katseid, kus näidati, et kui 10 päeva vanusest LB söötmes hoitud kultuurist võetud rakud viidi kokku 1 päeva vanuse
annaabi.ee 
