50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 6 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-03-21
Kuupäev, millal dokument üles laeti
5 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Tiiu Aula
Õppematerjali autor
Tallinna Laagna Gümnaasium Ujumine Eestis Referaat Koostaja: Inna Dormidontova 8. b klass Juhandaja: Malle Zoova Tallinn, 2010 Sisukord 1. Sisukord.......................................................................................................lk 2 2. Sissejuhatus.................................................................................................lk 3 3. Ivar Stukolkin..............................................................................................lk 4 4. Indrek Sei....................................................................................................lk 5 5. Elina Partõka...............................................................................................lk 6 6. Veiko Siimar............................................................................................... lk 7 7. Endel Press.
Stephen Hillenburg. Seriaali tootmine algas 1999 aastatel Nickelodeon Animation Studiosi poolt. Eestis näitab sarja TV3. Eestikeelset teksti loeb Ardo Ran Varres. Joonissarja peategelaseks on Bikini atolli merealuse linna Bikiini Põhja elanik kollane merekäsn Käsna-Kalle Kantpüks (SpongeBob SquarePants). Ta elab koos lemmiklooma teo Garyga ananassi majakeses ning töötab kiirtoidurestoranis krabiburgeri valmistajana. Käsna-Kalle naabriteks on kivi all elav roosa, laisk, ülekaaluline ja lihtsameelne meritäht Patrick (Patrick Star) ja pessimistlik kalmaar Kalmer (Squidward Tentacles), kellega ta töötab koos Hr. Krabi juures. Kalmer elab majas, mis meenutab Lihavõttesaarel paiknevat kivikuju. https://www.youtube.com/watch?v=Xt6hepN6o5I Tagajärjed ja muutused globaliseerumisele (sh. kultuurilisel) POSITIIVSED https://www.youtube.com/watch?v=As3pWXoq_as rahvusvaheline konkurents soodustab kvaliteetsemate kaupade turuletulekut
Eesti zooloogid Harald Haberman (19. detsember 1904- 16. detsember 1986) H. Haberman oli zooloog (entomoloog) ja ühikonnategelane. Ta lõpetas 1932. aastal bioloogina Tartu Ülikooli, oli 1932-1939 TÜ zoloogiainstituudi assistant ning 1939. aastast vanemassistent. Põhiuurimisvaldkond 1929- 39 oli Habermanil mageveeselgrootute liigiline koosseis ning loodusteaduste filosoofilised küsimused. Ta oli Eesti entomoloogiakoolkonna rajaja, putukate sünökoloogilisfaunistilise uurimise algataja ja zoogeograafilise analüüsi käsitluse looja. Haberman oli viljakas loodusteaduste populariseerija. Alates aastast 1939 Eesti Kommunistliku Partei (EKP) liege, 1940. aasta juunist augustini Johannes Varese valitsuse siseministri avi ja sisekaitse ülem. [EE 14. Eesti elulood. Eesti entsüklopeediakirjastus. Tallinn, 2000] (lk. 76) Fred Jüssi (sünd. 29. jaanuar 1935) ...Eesti zooloog, loodusfotograaf ja looduse populariseerija. Aastal
Ruja Eva Maria soodla 8.klass Sisukord Sissejuhatus Bändi ajalugu Bändi nime kaks teooriat Bändi koosseis läbi aastate Albumid Rein rannap Urmas Alender Jaanus Nõgisto Kokkuvõte Lugu ,,Rahu" Kasutatud allikad Sissejuhatus Mina valisin oma esitluse tegemiseks eesti rokiklassika ruja. Ilmselt pole mitte ühtki eestlast, kes poleks nende kauneid ja aegumatuid lugusid kuulnud, mis on tänapäevanigi väga populaarsed. sellepärast tahtsingi teha oma esitluse just sellest bändist. Bändi ajalugu Ruja oli eesti rokk bänd, mis tegutses 1970-1980 aastatel. Oma esimese endanimelise albumi avaldasid nad 1979. aastal ning paljud Originaal-laulud olid kirjutatud Rein rannapi poolt. Bänd loodi rein rannapi poolt, kui ta oli 11.klassis 1971. Kolm esimest liiget olid Rein rannap, Urmas alender ja andrus vaht. 28.Septembril 1994 suri urmas alender ning tänu sellele otsustasid ülejäänud liikmed enam mitte kunagi `ruja' nime all esineda
JAZZMUUSIKA AJALUGU Table of Contents 1 EESSÕNA See või teine muusik, keda me käsitleme on oma arengus teatud punktis. Tegelikult pole aga inimese elu mitte punkt vaid joon, punktide jada. Kuid korraga on haaratav vaid üks punkt mingi mängu viis või konkreetne grupp, kuhu muusik kuulub. Alati on tahetud muusikuid nii nende endi kui ka kriitikute poolt kuhugi liigitada. Kuid kindel muusik ei pruugi oma eluaja jooksul jääda vaid ühte gruppi või stiili. Toogem näiteks topetist Miles Davis'e, kes alustas bebop'iga ja lõpetas fusion`i ning hip-hop`iga. Enne surma küsiti temalt, et mida te veel tahaksite teha, siis olevat hr. Davis vastanud, et sooviks hakata DJ'ks. Ükski muusika stiil ei ole muusikuid endid kammitsenud ega kinni hoidnud. Eksisteerinud on pigem nende barjääride lõhkumine. Bebop'I kuningas ja nõ selle looja alt-saksofonist Charlie Parker ei arvanud, et bebop on see õige sõna iseloomustamas seda, mida siis tol ajal mängiti. Tem
Tartu Täiskasvanute Gümnaasium 20. sajandi heliloojad Referaat Helina Daniel 12a klass Tartu 2009 1 Sisukord Sissejuhatus, töö tutvustus.....................................................................3 Veljo Tormis......................................................................................4 Arvo Pärt...........................................................................................6 Peeter Vähi........................................................................................8 Urmas Sisask......................................................................................9 Jean Sibelius.....................................................................................10 Igor Fjodorovits Stravinski.....................................................................12 Claude Debussy......
NÕUKOGUDE KULTUURIPOLIITIKA JA TEATRIELU Totalitaarseks ühiskonnaks saab pidada eelkõige J. Stalini hirmuvalitsusaega, kus kogu vaimuelu oli rohkem või vähem ideoloogilise surve all ning mille tugevus sõltus eri aegade poliitilistest oludest. Kõige masendavam oli vaimne surutis J. Stalini viimastel valitsemisaastatel. Infosulg ja sundiorienteeritus vene kultuurile oli eriti tugev 1940. aastate lõpul ja 1950. aastate esimesel poolel. See paradoksaalne aeg teatriajaloos on vaadeldav ainult komplekselt, kus käivitava mehhanismina tuleb uurida poliitilisi otsuseid, nende mõju teatrielule laiemalt ning seejärel mõju teatriinimestele. Teatril on võimalus mõjutada publikut, kujundada mentaliteeti läbi kollektiivse kunstilise elamuse. Seetõttu pidi teater totalitaarses ühiskonnas muutuma rahva vaimseks (ideoloogiliseks) teejuhiks ja täitma religiooni hääbumisest järelejäänud tühimikku. Teater pidi olema publiku kasvataja, õpetaja ja tuleviku v
SOTSIALISM + EESTI 1 Sotsialistlik/kommunistlik maailmasüsteem Tekkeaeg 1945-... Ida-Euroopa riigid: kuni elbe jõeni; kuni Balkanini; Poola, Rumeenia, Bulgaaria, Ungari, Tsehhoslov, Jugoslaavia, Albaania, Ida-saks. 1949 Hiina Rahva Vabariik 1953 Põhja-Korea Sotsialistlik sõprusühendus: Albaania, Jugoslaavia. Probleemid: · Pärast Stalini surma NL-i ja Hiina suhted halvenesid. Albaania hoidis end Hiina poole. Jugoslaavia diktaator Tito ei tahtnud alluda, ta tahtis luua föderatsiooni, eiras Marshalli plaani. Astub välja ka VLO-st. · HRV 1953-1969(Amuuri jõgi oli piiriks) - Mao Zedong; ja Jugoslaavia probleem: Põhjus- Hiina liider Mao Zedong nägi, et pärast Stalini surma võiks Hiina taotleda liidripositsiooni. NL polnud sellega mitte mingil juhul nõus. Konflikt hea lääne jaoks, nähti, et sotsialistlik riik ei o
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid