kuulu kreeka keel ühtegi keelerühma. Kreeka keel on ametlikuks keeleks nii Kreekas kui ka Lõuna-Küprosel, see on üks vanimaid keeli, mis on aluseks maailma mitmekülgseimale kirjandusele. Kreeka tähestik tekkis foiniikia kirja eeskujul ja esimesed kirjamälestised on pärit 7.-8. sajandist eKr. Tänapäeva kreeka keel on otsene järeltulija klassikalisele kreeka keele, mis on nii filosoofia, kirjanduse, evangeeliumite kui varakristliku kiriku keel. Kreeka keelt peab oma emakeeleks 15 miljonit inimest ning võõrkeelena valdab seda keelt umbes 3-5 miljonit inimest. Kreeka on üks enimkülastatav riik maailmas ning seetõttu on tõlkimine nii kreeka keelde kui ka kreeka keelest vägagi aktuaalne. Kreeka keel jaguneb kaheks, vanakreeka ja uuskreeka keeleks. Vanakreeka keel on keel, mida kasutati Kreekas ja kreeka kultuuri mõjualal antiigi perioodil.
mille ettevalmistamisel osalesid lisaks Lutherile ka mitmed tema kaastöölised. Kaasajaks on Piibel tervikuna tõlgitud enam kui 300 keelde, osaliselt aga enam kui 2100 keelde. Tegu on maailmas kõige enam tõlgitud ja müüdud raamatuga. [6]. 4.1 Eestikeelsed piiblitõlked Esimesed teadaolevad katsed Piibli tõlkimiseks eesti keelde tehti 16. sajandil. Tallinna koolipoiss Hans Susi suutis 1551. aastaks tõlkida ära evangeeliumite perikoobid ja lauluraamatu, kuid tema tehtud töö jäi trükis avaldamata. Pikemaid katkeid Piiblist sisaldus 17. sajandil luteri pastorite poolt koostatud käsiraamatutes, näiteks 1632. aastal lõunaeesti keeles ilmunud Joachim Rossihniuse piiblilugemistes ja 1637. aastal põhjaeesti keeles ilmunud Heinrich Stahli käsi- ja koduraamatus. [6]. 4.2 Eestikeelne Uus Testament Uus Testament tervikuna tõlgiti lõunaeesti keelde 1686. aastaks. See kandis tollases
Lutherile ka mitmed tema kaastöölised. Kaasajaks on Piibel tervikuna tõlgitud enam kui 300 keelde, osaliselt aga enam kui 2100 keelde. Tegu on maailmas kõige enam tõlgitud ja müüdud raamatuga. 8. EESTIKEELSED PIIBLITÕLKED Esimesed katsed Esimesed teadaolevad katsed Piibli tõlkimiseks eesti keelde tehti 16. sajandil. Tallinna koolipoiss Hans Susi suutis 1551. aastaks tõlkida ära evangeeliumite perikoobid ja lauluraamatu, kuid tema tehtud töö jäi trükis avaldamata. Pikemaid katkeid Piiblist sisaldus 17. sajandil luteri pastorite poolt koostatud käsiraamatutes, näiteks 1632. aastal lõunaeesti keeles ilmunud Joachim Rossihniuse piiblilugemistes ja 1637. aastal põhjaeesti keeles ilmunud Heinrich Stahli käsi- ja koduraamatus. Eestikeelne Uus Testament Uus Testament tervikuna tõlgiti lõunaeesti keelde 1686. aastaks
Juudi ülemkihi tungival nõudel laskis Juuda prokuraator Pontius Pilatus umbes aastal 30 Jeesuse Jeruusalemma lähedal Kolgata mäel hukata ristilöömise läbi. Tema õpetus levis pärast surma veelgi. Jeesuse pooldajate meelest oli just tema oodatud messias ehk kreeka keeles christos (salvitu) - Kristus. · Jeesuse elu on kirja pandud Piibli teises osas, mille nimeks on Uus Testament, selles olevas neljas evangeeliumis. Evangeeliumite järgi sündis Jeesus ajal, mil keiser Augustus käskis esimest korda üles kirjutada kõik impeeriumi elanikud. Igaüks pidi end kirja panema oma sünnilinnas. Joosep Galileast Naatsareti linnast läks end koos oma naisega kirja panema Juudamaale Taaveti linna Petlemma (tänapäeva kirjaviisis Bethlehem), kuna ta oli Taaveti soost. Petlemmas sünnitas Maarja nende esimese poja ja asetas ta sõime, sest linn oli saabunuid täis ja muud aset ei olnud. Linna lähedal ütles karjastele ingel,
Austraalias on see valdav usund · Tekkimine: - Välja kasvanud judaismist - Tekkis eeldusest, et on elanud Jeesus, kes on pärit Naatsaretis. Usuti, et ta on hukatud ja pärast oma surma ülestõusnud. - Väga vähe ülesmärkinud ja usutakse, et kui ta oli, siis tegutses ta Rooma äärsetel aladel. Mainitud on Chrestust, kes ässitas juute mässama juutide rahutusele ning valitus saatis ta välja Rooma riigist (selline uskumus tuleb Rooma allikatest) - Evangeeliumite järgi sündis Jeesus Herodes Suure ajal ja hiljemalt 4.a. eKr, Kodu koht oli Kalies. Isa (Joosep) oli ametilt puusepp ja ema (Maarja). - Jeesuse sünniajal oli suur rahvaloendus. Maarja Ja Joosep lähevad end kirja panema Petlema, kui Maarja oli lapseootel. Rännakul sünnib neile laps Jeesu. Kuna majas kohta ei leitud kohta, siis mindi lauta. - Emakeel oli Aramea keel. Tundis Vana Testamenti ja oli õppinud sünagoogi koolis. Ta oli juut. - Alles 28.a
õpetlaste definitsioonid inimlikkusest, kui midagi Jeesusele isikuomast.7 Apokalüptiline ja messiaanlik käsitlus Need tõlgendused on seotud juba mainitud lõiguga Taanieli raamatust, mis kuulutab „Inimesepoja sarnase“ tulekut pilvedest ja kõikumatu riigi loomist, vihjeid pilvedest tulevale Inimese Pojale on ka evangeeliumites, näiteks Markusel (13:26). Seepärast on leitud, et Taanieli Inimese Poeg ja evangeeliumite Inimese Poeg on omavahel seotud ja seega võiks Jeesus Inimese Pojast kõneldes pidada silmas just Messiat.8 Seostamine Inimese Poega Jeesuse kõnes Taanieliga sai alguse juba varakristluses, jätkus reformatsiooni ajal ja saavutas domineeriva positsiooni üheksateistkümnendal sajandil. Üheks põhjuseks apokalüptilise tõlgenduse eduks oli see, et üpriski tõenäoliselt Jeesus teadis Taanieli 7:13 ja valis „Inimese Poja“ teadlikult (või kaudsete mõjutuste tõttu) kui tiitli.
saj. - Toscana (eriti Firenze) variant. Dante De vulgari eloquentia Pietro Bembo Prose della volgar lingua (1526) Francesco Fortunato Grammatika reeglid 1572. a. asutatakse Accademia della Crusca (“Kliide akadeemia”) 1672. a. Vocabolario (e. sõnaraamatu). 34. Rumeenia keele esimesed kirjalikud mälestised ja kirjakeele kujunemine 16. saj. bojaar Neacşu kiri Cîmpulungist Braşovi linnapeale (Johannes Benkner) türklaste röövretkest Doonaul (1521)Coresi, diakon ja trükkal (Evangeeliumite tõlge Tetraevenghelul 1560-61) valahhia murre slaavi-rumeenia kakskeelne psalter Voronetsist kalvinistliku lauluraamatu fragment (u. 1570) jne. Ilukirjandus: bütsantsi kirjandusest inspireeritud teosed (kirillitsas) dako-rumeenia dialekt 17. saj.: Piibli tõlge Bukarestis 1688. a., Moldaavias kirjutatud kroonikad Ilukirjandus 18. – 19. saj. alguses Esimene grammatika 1757. a. Ladina alfabeet alates 1780. a., juurdub alates 1860. a. 19. saj. alguses rahvuslik liikumine, frankofiilia puhang
saj. 12. saj. lõpp esimene luuletus Ritmo giullaresco toscano- humoorikas luuletus 13. saj. vaimulikud poeemid Monte Cassinost. Franciscus Assisist (Umbriast) rütmiline proosa Laudes creaturarum 1225. nn. "Sitsiilia koolkond" Friedrich II õukonnas Palermos - 29 poeeti 14. saj. Dante, Boccaccio, Petrarca- klassikud Rumeenia keel 16. saj. bojaar Neacþu kiri Cîmpulungist Braþovi linnapeale (Johannes Benkner) türklaste röövretkest Doonaul (1521)Coresi, diakon ja trükkal (Evangeeliumite tõlge Tetraevenghelul 1560-61) valahhia murre slaavi-rumeenia kakskeelne psalter Voronetsist kalvinistliku lauluraamatu fragment (u. 1570) jne. Ilukirjandus: bütsantsi kirjandusest inspireeritud teosed (kirillitsas) Prantsuse keel Aluseks on Ile-de-France'i, kuningate keele variant. Pariisi ümbruse dialekt (francien) sõda albilaste vastu 13. saj.- kunigate valdused laenevad lõunasse. Tsentraliseerimine16. saj., esimesed grammatikad. Villers-Cotterêts' määrus, kuningas François I 1539
Jeruusalemma ja Babüloonia Talmud. Loomulikult areneb edasi, aga nii suuri muutusi nagu toimus 5. Saj eKr 5. Saj pKr pole enam aset leidnud KRISTLUS Ajalooline Jeesus 18. sajandini ei kahelnud mitte ükski õpetlane jeesuse olemasolus. Jeesuse sünd pidi tähendama päikesetõusu, surm päikeseloojangut, ülestõus uut päikesetõusu Suurem osa 19. sajandi kristlikest kirikutest õigustas ja toetas kapitalistlikku riigikorda. Evangeeliumite uurimine on viinud sellele seisukohale, et need pole jutustused Jeesuse elust, vaid nende inimeste omad, kes ususid jeesusesse kui kristusesse midagi midagi messias Kaua aega arvati, et see mis evangeeliumites Jeesuse õpetustena on, on sõna-sõnalt Jeesuse poolt öeldud. Jeesuse sõnu anti ühelt põlvkonnalt edasi teisele, pärimuse edasiandjad ja kirjapanijad on sõnastust kohandanud. Straussi vaatenurk: Jeesus on inimese kõlbelise vabaduse eest võitleja
ühenduses. Ristimine Originaalne püharituaal, millega ristitakse end Jumala nimesse. Ristimisel on kaotamatu loomus: alates ristimise hetkest on õige suhe jumalaga loodud ning algab patuhävitus protsess. Ristiusu kaanon ehk pühakiri = Piibel - Vana Testament (judaismi pühakiri, aka Toora) - Uus-Testament (evangeeliumid Jeesuse elust), evangeeliumite juurde kuulub ka hulk kommentaare; omane vaid kristlusele+ - Kirjad, Johannese ilmutusraamat Varased kristlased juurdlesid, kuidas aru saada Jumalast, kes on isa ja maailma looja ning kes on tema suhtes Jeesus ning tekkis õpetus kolmainsusest ehk triniteedist: on üks Jumal aga ta ilmutab end kolmel erineval viisil, kui isa, poeg ja püha vaim. Ristiusu harud: Peamised harud Rooma Katoliiklus, Õigeusk, Protestantlus