c. Võimalikult suur hulk naudinguid võimalikult suurele hulgale inimestele d. Hooli igas olukorras ainult iseendast 19.Üks neljast ei ole filosoofias levinud riikliku karistuse põhjendamise viis. Milline? a. Retributiivne põhjendus b. Esteetiline põhjendus c. Ennetav põhjendus d. Rehabiliteeriv põhjendus 20.Juhul kui lõpetatakse püsivas koomas kontaktivõimetu patsiendi elu mürgisüstiga, on tegu: a. Passiivse tahtliku eutanaasiaga b. Aktiivse tahtliku eutanaasiaga c. Passiivse tahtest sõltumatu eutanaasiaga d. Aktiivse tahtest sõltumatu eutanaasiaga
üldiseks seaduseks B) Kujunda endast vooruslik inimene C) Võimalikult suur hulk naudinguid võimalikult suurele hulgale inimestele D) Hooli igas olukorras ainult iseendast 19.Üks neljast ei ole filosoofias levinud riikliku karistuse põhjendamise viis. Milline? A) Retributiivne põhjendus B) Esteetiline põhjendus C) Ennetav põhjendus D) Rehabiliteeriv põhjendus 20. Juhul kui lõpetatakse püsivas koomas kontaktivõimetu patsiendi elu mürgisüstiga, on tegu: A) Passiivse tahtliku eutanaasiaga B) Aktiivse tahtliku eutanaasiaga C) Passiivse tahtest sõltumatu eutanaasiaga D) Aktiivse tahtest sõltumatu eutanaasiaga
seaduseks B) Kujunda endast vooruslik inimene C) Võimalikult suur hulk naudinguid võimalikult suurele hulgale inimestele D) Hooli igas olukorras ainult iseendast 19.Üks neljast ei ole filosoofias levinud riikliku karistuse põhjendamise viis. Milline? A) Retributiivne põhjendus B) Esteetiline põhjendus C) Ennetav põhjendus D) Rehabiliteeriv põhjendus 20. Juhul kui lõpetatakse püsivas koomas kontaktivõimetu patsiendi elu mürgisüstiga, on tegu: A) Passiivse tahtliku eutanaasiaga B) Aktiivse tahtliku eutanaasiaga C) Passiivse tahtest sõltumatu eutanaasiaga D) Aktiivse tahtest sõltumatu eutanaasiaga
kriminaalõiguse professor Jaan Sootak, kelle kirjutisi käesolevas referaadis ka refereeritakse. Oma töös olen kasutanud ka prominentse Austria arsti - Kurt Stellamori Akadeemias avaldatud artiklit. Referaati valitud teemal ajendas kirjutama peamiselt soov ise teada saada, mis see eutanaasia endast täpsemalt kujutab, millised meditsiinilised ja juriidilised probleemid sellega kaasnevad ja kuidas neid püütakse lahendada. Referaadis leiavad mõningast käsitlemist ka eutanaasiaga seonduvad moraalsed ja eetilised aspektid. EETILINE JA RELIGIOOSNE TAGAPÕHI Inimese elu on loomulik nähtus, mida ei tohi peale sundida ega korraldada; surm on inimese vältimatu saatus. Eutanaasia seisukohalt on selles kontekstis aga oluline, kas inimesel on õigus oma surmale. Kuivõrd on inimesel õigus enesetapule ja eutanaasiale. Olenemata sellest on aga igal inimesel õigus nõuda, et talle tagataks tema surma kui vältimatu saatuse väärikas kulgemine
ehk siis keegi peab teda söötma, jootma, potitama, pesema. Siis see ei ole enam väärikas elu ja selle inimese selline hooldamine võib kesta isegi aastaid, kuid samas on teada, et haiguse kulg lõpeb surmaga, see oleks raske nii sellele kes sõltub ja väga raske ka sellele kes hooldama peab, eriti veel kui tegu on sugulasega. Usun, et sellisel juhul oleks lõpuks saabuv surm kergendus mõlemale poolele. Seoses eutanaasiaga tuleb päevakorda veel üks küsimus, mil moel seda peaks tegema ? Näiteks ,,aparatuuri abil elusolijate" puhul oleks asi selge aparatuur välja lülitada, kuna muu Teda enam elus ei hoia. Aga kes selle peaks välja lülitama, kas arst või mõni sugulane ? Ja juhul kui inimene on raskelt haige siis mil viisil peaks see elust lahkumine toimuma, kas mürgisüst, liiga suurt narkootilise valuvaigisti annust, mida haige organism välja ei kannata või mõni muu viis
Selleks valiti psühhiaatriahaiglast patsiendid ning neid jälgiti suremas. Eutanaasiat võiks kasutada väga harvadel juhtudel, kui on teada, et inimesel pole võimalik enam mitte mingil viisil püsima jääda. Näiteks juhul, kui inimese aju on mingi õnnetuse tagajärjel saanud nii kõvasti kahjustada, et ta on vegetatiivses seisundis ning temalt pole võimalik nõu küsida, mida ta soovib. Sellele juhul tuleb pöörududa sugulaste poole, kas nad on nõus eutanaasiaga. Sugulased võivad küll nõus olla, aga arstid peavad kindlaks tegema mõned aspektid nagu näiteks, kui inimene ei liiguta ega hinga ning tema aju bioelektiline aktiivsus on kadunud, siis tunnistatakse inimene surnuks. Tekst:[2] Paljud nüüdsed arsti on enne oma ametit olnud eutanaasia poolt, sest nad pole vist sellele mõelnud, mis tunne neid vaevama jääb, kui peaks inimese surmama. Arstina
Minu arvates peaks meditsiin keskenduma rohkem sellele, et kuidas inimesi rohkem aidata ja nende elusid päästa. Arst on see, kes peab otsustama kuidas ravida ja mõtlema välja üha uusi ja uusi ravimeetodeid.Siinkohal tooksingi välja ühe haiguse nimelt AIDs. Miks ei võiks meditsiin panustada rohkem AIDsi täielikule ravile. Tihitpeale teevad inimesed asju mis tunduvad algselt mõistlikud aga hiljem jäävad peas kummitama igasugused küsimused. Nii on ka eutanaasiaga. Lähedastele võivad jääda terveks eluks kummitama mõtted, et äkki tal siiski oli lootus, äkki tulevad uued ravimid jne. Milleks jälle koormata end suurte muredega ,mis ei mõju hästi ühelegi inimesele. Siinkohal tuli jälle välja, et ma olen täielikult eutanaasia vastu. Nagu te teate on eestis eutanaasia keelatud. Nüüd tahangi tuua teile ühe väga hea näite, et see pole üldsegi halb, et eestis on eutanaasia keelatud. Nimelt üks eesti kodanik oli
seisundis haiged. Vegetatiivses seisundis olevate haigete puhul arvan, et pean ma eutanaasiat õigustauks. Kuid seda vaid juhul, kui isikul on meditsiiniliselt vastuvaidlematult tõestatud teadvusele tuleku võimatus. Kuigi ka selle puhul on mitmeid vastuargumente. Samas tekitab küsimusi, kas me oleme tänaste teadmiste juures võimelised andma 100% kindlusega hinnagut patsiendi tervenemise prognoosi ohta. Iial ei või teada, mis imesid võib sündida ja eutanaasiaga välistatakse automaatselt see võimalus. Lisaks vegetatiivses olekus inimese puhul ei tahaks vast keegi olla otsuse vastuvõtja. See võib küll olla lähisugulaste soov, kuid lõppliku otsuse peab siiski vastu võtma arst. Teisena vaadeldes täie mõistuse juures olevaid haigeid. Tänu eutanaasiale saaks vabastada raskelt haige inimene kõikidest võimalikest piinadest. Lisaks tihti maksavad kõik ravimid palju ning
tehnoloogiad nagu katseklaasiviljastamine. Uued võimalused hinnata väga varajases raseduse faasis loote tervislikku seisundit nii lühikeses kui pikaajalises perspektiivis. Meditsiinieetika probleemid Organite siirdamisega (transplantatsiooniga) seotud küsimused HIV-i ja psüühiliste haiguste raviga seotud eetikaprobleemid Elu lõpuga seotud eetikaprobleemide hulka kuuluvad: Surma defineerimine Erinevad küsimused eutanaasiaga seoses Intensiivravi lubatavus Õigus väärikale kohtlemisele Inimese tervisemurede lahendamine ühiskonna kaudu Ühiskonnas võetud kasutusele arvukalt meetmeid, inimeste tervisemurede lahendamiseks: ravimite saamine retsepti alusel suitsetamise keelamine avalikes kohtades ravijärjekorrad sundravi teatud meditsiiniliste seisundite korral Uuringute eetika Alates 20. sajandi keskpaigast reguleeritakse neid järjest
silmas surma esilekutsumist ning passiivse eutanaasia all pean ma silmas ravist loobumist, mis kiirendaks surma saabumist. Utilitaristlik argument on, et nendel kahel pole teatud olukordades mingit moraalset vahet. Moraaliprintsiibile toetudes pole vahet, kas jäetakse tegemata miski, millel on sama tagajärg, mis millegi tegemisel. Kui aga vigastatud isik keeldub abist ning ta on keeldumiseks pädev, siis ei ole keegi kohustatud teda abistama, kuna tal on õigus keelduda. Eutanaasiaga ei ole tegu siis, kui surmatakse puudega vastsündinu või nõrga mõistusega isik, kuna sellisel juhul puuduvad ravimatud valud ja surmav seisund. Eestis on karistatav ainult teise isiku tapmine, mis tähendab, et enesetapmine või enesetapukatse ja sellest osavõtt (kaasaaitamine) pole karistatav. Oletame, et utilitarism kehtib. Utilitaarse eetika kohaselt peaks seadusandluse eesmärgiks olema maksimaalse hulga inimeste maksimaalne hüvang. Kuna aga eutanaasia on
– Looming, nr 12, lk 1908-1911. või Alekõrs, R. 1957. Ühest uusväljaandest. – Looming, nr 12, lk 1908-1911. Viide tekstis: (Alekõrs 1957: 1908-1911). Viks, Ülle 2000. Kuidas tekib sõnastikukirjesse grammatika. – Keel ja Kirjandus, nr 7, lk 486-495. või Viks, Ü. 2000. Kuidas tekib sõnastikukirjesse grammatika. – Keel ja Kirjandus, nr 7, lk 486- 495. Viide tekstis: (Viks 200: 486-495). Artikkel ajalehes Kreistzberg, Peeter 2005. Haridusreform korrastab koolivõrku eutanaasiaga. – Postimees, 21.02.2005. või Kreistzberg, P. 2005. Haridusreform korrastab koolivõrku eutanaasiaga. – Postimees, 21.02.2005. Viide tekstis: (Kreistzberg 2005: 4). Artikkel Internetis Mäearu, Sirje 2008. Sõnamoodustusabi. – Keelenõuanne soovitab 4. Eesti Keele Instituut. http://keeleabi.eki.ee/?leht=15 (03.12.2012). 21 või Mäearu, S. 2008. Sõnamoodustusabi. – Keelenõuanne soovitab 4. Eesti Keele Instituut.
Jõutakse reeglite sõnastamiseni. Kirjeldav. Ajalooline või teaduslik vaatlus, mis seletab moraalsust ühes või teises kultuuris, ajastus Metaeetiline (analüütiline). Tegeleb keeleliste ja tunnetuslike küsimustega, näit. mis on moraal, mida tähendab "hea" jne. Ei ole eetiline uurimus, vaid uurimus eetikast. Juhul kui lõpetatakse püsivas koomas kontaktivõimetu patsiendi elu mürgisüstiga, on tegu? Vastus: Aktiivsest tahtest sõltumatu eutanaasiaga. Milline riikliku karistamise õigustamise viis pooldab kõike ühesemalt surmanuhtlust? Vastus: Retributiivne õigustamine 3 Milline järgnevatest väidetest on utilitaristliku eetika põhitees? Vastus: Võimalikult suur hulk naudinguid võimalikult suurele hulgale inimestele Kuidas seletas Aristoteles oma metafüsi. põhjuste tagajärgede ahela alguspunkt.
rajab oma arutluse selle ümber. Aga mis on õieti see "turvaline tulevik" ja kui kindel peab olema ebakindlas maailmas oma võimalustes, enne kui võib puhta südametunnistusega anduda seksuaalsuhetele? Sellisele küsimusele vastamine viib täiemõõdulisse moraalifilosofeerimisse, kui kõnealuse moraaliprobleemi kohta tahetakse öelda midagi selgitavat. Minu arvates on lausa groteskne mõelda, nagu oleksime me abordi ja eutanaasiaga seonduvate küsimuste puhul huvitatud (ainult) sellest, milliseid argumente on esitatud nende poolt või vastu ja (sugugi mitte) sellest, millised asjakohased väited ja argumendid on üldkehtivad ja vastuvõetavad. Tõelised moraaliprobleemid nõuavad just nimelt seisukohavõttu, mitte ainult teiste arvamustega tutvumist. On küll olemas ka selline olukord, kus arvamuste kirjeldamine ja erapooletu mõistmine on tähtsam kui seisukohavõtt: selline olukord
annaabi.ee 
