Lisaks soodsusele on Eesti muutnud hariduse innovatiivseks ja õpilassõbralikuks. Olles varem olnud iPad'i revolutsiooni eesotsas, on asutud koolides katsetama ka 3-mõõtmelisi puutetundikke projektorid. Tänu rahva üldisele kõrgele haridustasemele on lihttööliste palgad väga kõrgeks tõusnud, sest siis on Eestis nii vähe nõnda madala haridusega inimesi, kes näteks müüjaks sobiks. Kõik see omakorda on pannud Eesti majanduse uskumatult kiirelt kasvama, ning Eesti plaanib eurotsoonist välja astumist ja uue rahaühiku eegu kasutuselevõttu, et euro ei hoiaks Eesti majanfust tagasi. Aastaks 2050 on Eestist saanud maa mis kaupleb teadmistega ja kogu innovatsioon on muutnud Eesti üheks juhtivatest teadusriikidest
Kuid majanduskriis tõi olulise pöörde. Algul tundus, et Kreeka majandus ei ole tõsiste probleemide ees. Enne 2009. aasta valimisi väideti, et eelarvedefitsiit on umbes 8% SKT-st ja surve majandusele ei ole nii tugev. Pärast valimisi teatas uus valitsus, et eelarvedefitsiit on 12,7%. Surve muutus tugevamaks, võlakohustused tõusid taevasse, iga viimane kui probleem tõusis pinnale. Nii kerkis esile stsenaarium: pankrott või eurotsoonist lahkumine. Kuigi need pingutused ei kandnud vilja, ei tulnud Kreeka valitsuselt ka mingit reaalset tuge. Võimalus, et Kreekasse tekib tõeline rasketööstus, kadus. Alles on jäänud vaid mõni üksik näide erasektori pingutustest, peamiselt elektroonika ja ravimitööstuse sektorites, ning riigi poolt kontrollitud ettevõtted, mis ei tooda peaaegu mitte midagi, otsides endiselt oma kohta tulevikus. Kreeka
Muuseas kreeklased süüdistavad oma olukorras Euroopa Liitu, mitte aga ennast, kuigi ise on nad valinud selle valitsuse etteotsa, kes riigieelarveid stabiilselt on miinustes hoidnud ja sellest mitte rahvast 4 Euroopa- mis edasi? teavitanud. Ma arvan, et kui Kreeka ja/või Portugal peaksid eurotsoonist lahkuma ja välja kuulutama maksejõuetuse, siis see tekitab tõsist pahameelt ja kes teab isegi rahutusi liikmesriikides, kes on pidanud abipakettide näol neid riike toetama. Kui nüüd peaksid veel Itaalia ja Hispaania ka abipakette vajama, siis oleks asi veel keerulisem. Kui esialgselt oli EFSF (The European Financial Stability Facility) suurus 250 miljardit eurot, siis nüüd tahetakse see tõsta 750 miljardi võrra ehk 1 triljonini. Selle asemel, et
päästeoperatsiooni. Milline alljärgnevatest institutsioonidest ei olnud sinna kaasatud? a) IMF b) WTO c) Euroopa Liit d) ECB 15. Kreeka päästmiseks seati mitmed tingimused. Milline alljärgnevatest tingimustest ei olnud sellega seotud? a) valitsussektori kulutuste vähendamine b) maksude tõstmine c) põhiliste finantskompaniide natsionaliseerimine d) avaliku sektori ametnike arvu vähendamine 16. Eurotsoonist lahkumise protseduuri reeglid pandi paika. a) Maastrichti lepinguga b) Amsterdami lepinguga c) Lissaboni lepinguga d) mitte ühegagi neist 17. Mis alljärgnevast ei või kaasa tuua eurotsooni lagunemist? a) paljud rahvusvahelised investorid ei usu eurosse b) lõhe hästi funktsioneeriva Põhja ja halvasti funktsioneeriva Lõuna vahel c) fiskaalse distsipliini kehtestamise ebaõnnestumine d) euro kursi muutumine dollari suhtes ARUTLEGE 18
Üheaegselt pole võimalik rakendada fikseeritud kurssi, kapitali mobiilsust ja sõltumatut rahapoliitikat ÕIGE Jooksevkonto defitsiit kasvatab riigi kulla- või valuutareserve VALE Triffini dilemmaks nimetatakse keskpanga võimetust pakkuda rahvusvahelist likviidsust ja samal ajal hoida fikseeritud kurssi ÕIGE Kullastandardi alusel olevad rahad olid kõik fidutsiaarrahad ÕIGE Euro kriisis 2002.a. lahkusid Eurotsoonist Suurbritannia ja Itaalia ning nad pole tsooniga siiani ühinenud VALE Kullastandardi otsustas lõpetada Bretton Woods'i konverents VALE Revalveerimiseks nimetatakse kursi tõstmist VALE Euroopa Rahasüsteem loodi 1979.a ÕIGE Finantstehingutes hakkas euro kehtima 1999.a., paberrahana 2002.a. ÕIGE TEST 9 Rahapakkumise kasv tõstab intressi VALE Rahanõudluse motiivid on: tehingumotiiv, ettevaatuse motiiv ja spekulatsioonimotiiv ÕIGE
176. 2 leiab, rohkem siiski radikaalsemate ja euroskeptikute poolt. Kõiki eelpool nimetatud riikide majandusi vaevab analüütikute sõnul nõrgenev konkurentsivõime ning üha suurenev eelarvepuudujääk. Ka tootmine ei näita elavnemise märke. Viimasele annaks turgutust ekspordi suurenemine. Üks võimalus selleks oleks toodete omahinna odavdamine läbi valuuta devalveerimise. Selle võimaluse eurotsooni kuulumine aga välistab. 7 Eurotsoonist lahkumine tähendaks liikmesriigile raha devalveerimise variandi valimist, mis aga tooks koheselt kaasa negatiivsed tendentsid nagu hüperinflatsioon ja veel suurem majanduslangus. Struktuursed reformid aga taastaksid pikapeale usalduse. 8 Õnneks on abistamiseks valitud teine tee, sest esimene tooks kaasa ilmselt doomino-efekti, kus kõik eurotsooni riigid kiirelt uppuvalt laevalt pääseda üritaksid. Samuti tähendaks see ühisraha projekti läbikukkumist.
Üheaegselt pole võimalik rakendada fikseeritud kurssi, kapitali mobiilsust ja sõltumatut rahapoliitikat ÕIGE Jooksevkonto defitsiit kasvatab riigi kulla- või valuutareserve VALE Triffini dilemmaks nimetatakse keskpanga võimetust pakkuda rahvusvahelist likviidsust ja samal ajal hoida fikseeritud kurssi ÕIGE Kullastandardi alusel olevad rahad olid kõik fidutsiaarrahad ÕIGE Euro kriisis 2002.a. lahkusid Eurotsoonist Suurbritannia ja Itaalia ning nad pole tsooniga siiani ühinenud VALE Kullastandardi otsustas lõpetada Bretton Woods'i konverents VALE Revalveerimiseks nimetatakse kursi tõstmist VALE Euroopa Rahasüsteem loodi 1979.a ÕIGE Finantstehingutes hakkas euro kehtima 1999.a., paberrahana 2002.a. ÕIGE TEST 9 Rahapakkumise kasv tõstab intressi VALE Rahanõudluse motiivid on: tehingumotiiv, ettevaatuse motiiv ja spekulatsioonimotiiv ÕIGE
Tõene 7. Süstideks majandusse on: investeeringud, valitsuse kulud ja eksport; leketeks on: sääst, maksud ja import. Tõene 8. Kui riigi sääst võrdub investeeringuga, siis on jooksevkonto tasakaalus. Tõene 9. Ponz'i skeem tähendab seda, et riik maksab vanu võlgu tagasi uute laenudega. Tõene 10. Eesti maksebilansis on alates 1992.aastast teenuste konto olnud kogu aeg plussis ja kaupade konto kogu aeg miinuses. Tõene Test 11 kursi reziimid 1. Euro kriisis 2002.a. lahkusid Eurotsoonist Suurbritannia ja Itaalia ning nad pole tsooniga siiani ühinenud. Väär 2. Kullastandardi alusel olevad rahad olid kõik fidutsiaarrahad. Tõene 3. Kullastandardi otsustas lõpetada Bretton Woods'i konverents. Väär 4. Finantstehingutes hakkas euro kehtima 1999.a., paberrahana 2002.a. Tõene 5. Jooksevkonto defitsiit kasvatab riigi kulla- või valuutareserve. Väär 6. Triffini dilemmaks nimetatakse keskpanga võimetust pakkuda rahvusvahelist likviidsust ja
ekõlapinda leiab, rohkem siiski radikaalsemate ja euroskeptikute poolt. Kõiki eelpool nimetatud riikide majandusi vaevab analüütikute sõnul nõrgenev konkurentsivõime ning üha suurenev eelarvepuudujääk. Ka tootmine ei näita elavnemise märke. Viimasele annaks turgutust ekspordi suurenemine. Üks võimalus selleks oleks toodete omahinna odavdamine läbi valuuta devalveerimise. Selle võimaluse eurotsooni kuulumine aga välistab. 6 Eurotsoonist lahkumine tähendaks liikmesriigile raha devalveerimise variandi valimist, mis aga tooks koheselt kaasa negatiivsed tendentsid nagu hüperinflatsioon ja veel suurem majanduslangus. Struktuursed 7 reformid aga taastaksid pikapeale usalduse. Õnneks on abistamiseks valitud teine tee, sest esimene tooks kaasa ilmselt doomino-efekti, kus kõik eurotsooni riigid kiirelt uppuvalt laevalt pääseda üritaksid
Tõene 7. Süstideks majandusse on: investeeringud, valitsuse kulud ja eksport; leketeks on: sääst, maksud ja import. Tõene 8. Kui riigi sääst võrdub investeeringuga, siis on jooksevkonto tasakaalus. Tõene 9. Ponz’i skeem tähendab seda, et riik maksab vanu võlgu tagasi uute laenudega. Tõene 10. Eesti maksebilansis on alates 1992.aastast teenuste konto olnud kogu aeg plussis ja kaupade konto kogu aeg miinuses. Tõene Test 11 – kursi režiimid 1. Euro kriisis 2002.a. lahkusid Eurotsoonist Suurbritannia ja Itaalia ning nad pole tsooniga siiani ühinenud. Väär 2. Kullastandardi alusel olevad rahad olid kõik fidutsiaarrahad. Tõene 3. Kullastandardi otsustas lõpetada Bretton Woods’i konverents. Väär 4. Finantstehingutes hakkas euro kehtima 1999.a., paberrahana 2002.a. Tõene 5. Jooksevkonto defitsiit kasvatab riigi kulla- või valuutareserve. Väär 6. Triffini dilemmaks nimetatakse keskpanga võimetust pakkuda rahvusvahelist likviidsust ja
miinuseid. Esimese miinusena tooksin välja selle, et Riigikogu ESMiga liitumse üle otsustas, mitte aga rahvas. Leian, et kui riik võtab endale alalise finanstkohustuse, millega kaasnevad ülisuured väljaminekud riigikassast, siis peaks olema ka rahval õigus selle üle hääletada. ESMiga kaldutakse ka oluliselt kõrvale demokraatia arendamise protsessist. Eelkõige just sellepärast, et ESMi leping ei näe ette sellest väljumise võimalust. On küll võimalik väljuda eurotsoonist ja Euroopa Liidust, kuid kohustus maksta ESMile on igavene. Arvestades, et liiduriigid nagu Kreeka ja Itaalia on suurtes võlgades, mida ESMil ei ole võimalik laenuna katta, on nii Eesti kui ka teiste vaestemate eurotsooni riikide tulevik kergelt öeldes muret tekitav.
annaabi.ee 
