Skandinaavias ja Venemaal veel alles puutumata põlismetsa. Euroopa metsastik läheb sujuvalt üle Kaukaasia vihmametsadeks. Inimtegevus on põhjustanud suuri probleeme siinelava loomastiku keskel ning neid piirkondi, kus elab inimtegevusest mittemõjutatud loomastik, on Euroopas äärmiselt vähe. Mägipiirkonnad Mägipiirkond on üks vähesi alasid, mis on inimmõjudest (peaaegu) puutumatu. Euroopa olulisemad mäestikud on Püreneed, Skandinaavia mäestik, Alpid ja Apenniinid. Kuid ka mäestikes on kütitud mitmeid loomi väljasuremise ääreni (nt. karu Pürenee poolsaarel). Enamasti on mäestike loomakooslus siiski väga hästi säilinud oma esialgsel vormil. Alpides on tähtsaimateks asukateks karvasjalg-kakk ning lumepüü, Apenniinid on heaks elupaigaks itaalia hundile. Karpaadid moodustavad läbi Kesk- ja Ida-Euroopa suure kaare, olles koduks paljudele loomadele, olulisematena võib välja tuua pruunhundid ja karud. Vahemere piirkond
Mäestikud kõrgmäestikud madalmäestikud keskmäestikud Mäesti Himaalaja Andid Alpid k Asuko Aasias Tiibeti kiltmaa lõunaserval. Lõuna Ameerika lääneosas. Kesk-Euroopa lõunaos ht Kirjeld Keskosa koosneb kristalsetest Maailma pikim mäestik. Mäestiku Mäestiku keskosas pai us kivimitest ning servad põhja- ja lõunaosa on suhteliselt kristalsed ja servadel s settekivimitest. kitsad, keskosas aga laienevad nad
Euroopa pinnamood Koostasid: Sirli Sala Liis Krislin Jõgi Euroopa · Maailmajagu · Looduslik regioon · Pindala ligikaudu 10,2 ruutkilomeetrit · Rahvaarv umbes 730 miljonit Euroopa pinnamood · Madal ja valdavalt tasane · Idaosas laiub ulatuslik Ida-Euroopa lauskmaa · Loodes asuvad fennoskandia tasandikud ja platood Mäestikud · Kõige kõrgem mäestik on Alpid (kõrgeim tipp Mont Blanc 4808 m) · Skandinaavia mäestik · Püreneed · Apenniinid Ida-Euroopa lauskmaa · Hõlmab suure osa Euroopast · Ida-Euroopa lauskmaa ehk Vene tasandik on suur lauskmaa Euroopa idaosas Pinnamoe kujunemine · Jääaeg · Kivimite murenemine · Kliima Alpide mäestik Püreneed Skandinaavia mäestik Kasutatud allikad · http://t1.gstatic.com/images?q=tbn:ANd9GcSCpvsBvU44QuZ · http://fotoreps.planet.ee/images.alpid/mountblanc_IMG_8866.
Euroopa asub ida- ja põhjapoolkeral, Euraasia mandri lääne osas. 10,6 milj. km2. E mandriosa põhjapoolseim punkt on Nordkinni neem skandinaavia poolsaare põhjatipus Norras. E põhjapoolseim maismaapunkt asub Venemaal Franz Josephi maa saarestiku Rudolfi saarel Fligely neemel. Mandriosa lõunapoolseim punkt paikneb Hispaanias Ibeeria ps lõunatipus Marroqui neemel. Üldse lõunapoolseim punkt asub Kreekas Kreeta saarest lõunas Gaudose saare rannikul. Kõige kaugeim läänepoolseim punkt on Portugalis Roca neemel (üldse läänepoolseim: Florese saar). Idapoolseim punkt asub Polaar-Uuralis. W-E=5200km, N-S=3900km. E-Aasia vaheline piir: Uurali mäestiku idanõlvad-Uurali jõgi-Kaspia mere põhjakallas- Kuma Nanõtsi nõgu- Kaukasuse mäestik-Must meri-Bosporuse väin-Marmara meri-Egeuse väin. E rannajoon on sügavate maismaasse lõikuvate lahtede ning suurte poolsaarte tõttu väga liigendatud.
Nimetus tuleneb semiidi keelest ja on algselt tähendanud päiseloojangu- e. õhtumaad. Kujult on ta hiiglaslik poolsaar, mida kolmest küljest piiravad Põhja-Jäämeri, Atlandi ookean ning nende mered. Euroopa ja Aasia vaheline maismaapiir kulgeb kokkuleppeliselt piki Uurali mäestiku telge, ligikaudu 60ºip meridiaani. Euroopa rannajoon on tugevasti liigestatud (Skandinaavia, Pürenee, Apenniini ps; Island, Briti saared jne). Euroopa mandriosa põhjapoolseim punkt on Nordkyni neem Norras (maismaal Fligley neemel, Franz Josephi maa saarestikus), mandriosa lõunapoolseim punkt Marroqui neemel Hispaanias (üldse Kreekas, Gaudose saarel), läänes Portugalis, Roca neemel (Florese saarel), idas Polaar-Uuralis. Suurim ulatus läänest itta on ~5200 ja põhjast lõunasse ~3900 km. Keskmine kõrgus on 300 m., kõige madalam maailmajagu. Pinnamoes domineerivad lauskmaad [suurim Ida-Euroopa lauskmaa (4 mln km²; tekkinud Ida-Euroopa platvormi kohale; ulatub Barentsi ja Valgest m
( põhjast piirab Balti klindi järsk astang)(mõlemad lubjakivi platood, nende tasast pealispinda liigestavad jõeorud) Lõuna-Eestis asub Kagu-Eesti ehk Ugandi lavamaa (liivakiviplatoo). Lisaks lavamaadele on Eestis veel kaks suhteliselt kõrget tasandikku: Kesk-Eesti tasandik ja Vahe-Eesti tasandik ehk Kõrvemaa. Madalikud: kuni 50m kõrgused tasandikud, mis on pikka aega olnud mere ja järvede poolt üle ujutatud. (maakerke tagajärjel muutusid need alad maismaaks) *Lääne-Eesti madalik: soostunud tasandik, mille reljeefi liigestavad lubjakivikõrgendikud. (Nt. Kirbla mägi, Mihkli Salumägi). *Pärnu madalik: soostunud, rannikut ilmestavad Eesti kõrgeimad luiteahelikud. Põhja-Eesti rannikumadalik moodustab: kitsas poolsaarte- ja lahtederohke kivine maariba Soome lahe ja Põhja-Eesti paekalda vahel. Nõod: keskelt madalamad ning servadest kõrgemad suletud pinnavormid, mille põhjas asub tavaliselt veekogu. Orund: piklikud laiapõhjalised ja raskesti piiritletavad orud
(Näiteks Nazca ja Lõuna-Ameerika laam). Ookeaniline maakoor on raskem kui mandriline maakoor, seepärast sukeldub see kokkupõrkel kergema alla. Sukeldumise kohale tekib süvik. Mandrilise laama serva tekib kurdmäestik. Tihti esineb vulkaane ning maavärinaid. o Mandriliste laamade põrkumine. (Näiteks India ja Euraasia laam). Kivimmaterjali kuhjumisel tekib kurdmäestik (Näiteks Himaalaja, Kaukasus, Alpid, Karpaadid). Võib esineda tugevaid maavärinaid. Vulkaane ei esine, kuna maakoor on väga paks. Mandriliste laamade põrkumine põhjustab ajalooliste ookeanide sulgumist. Kollisioon. Laamade nihkumine o Vastassuunaline nihkumine toimub kohas kus vastassuunas liikuvad laamad puutuvad kokku pikki murranguvööndit, mõjutades üksteist erineva jõuga. Tuntuim selline vöönd asub Vaikse ookeani laama ja Põhja-Ameerika laama
kultuuriliselt sarnased. Eristatakse viite regiooni: Põhja-, Lääne-, Kesk-, Lõuna- ja Ida- Euroopa.(1) 3 2. PÕHJA-EUROOPA Põhja- Euroopa regioon hõlmab endas viite riiki: Island, Norra, Rootsi, Soome ja Taani; kogupindala on 1257 miljonit ruutkilomeetrit, rahvaarv 24 miljonit.(1) Suurem osa Põhja-Euroopast jääb Skandinaavia poolsaarele. Rannajoont liigestavad kitsad, sügavad ja käänulised, kõrgete püstloodsete kallastega lahed fjordid. Fjordid on kujunenud Skandinaavia mäestiku lõhestavate murrangute kohale. Jääajal jää süvendas ja laiendas murranguid, hiljem ujutas meri nad jälle üle. Piki rannikut on väga palju väikesi kaljusaari. (2) Idaosa on hoopis tasasema pinnamoega, kuid koosneb vanadest kristalsetest kivimitest graniitidest ja gneissidest
Mered: 1) Läänemeri 1. Põhjameri 2. Baarensi meri 3. Valge meri 4. Vahemeri 5. Egeuse meri 6. Aadria meri 7. Must meri 8. Aasovi meri? Lahed: 1. Botnia laht ehk Põhjalaht 2. Biskaia laht 3. Soome laht Saared ja saarestikud: Saared: 1. Briti saared 2. Island 3. Kreeta 4. Küpros 5. Sitsiilia 6. Sardiinia 7. Korsika Saarestikud: 1. Novaja Zemlja 2. Franz Joosepi maa 3. Teravmäed Poolsaared: 1. Skandinaavia poolsaar 2. Jüüti poolsaar (taani) 3. Pürenee poolsaar ( Hispaania ja Portugal) 4. Apeniini poolsaar (Itaalia) 5. Balkani poolsaar Väinad: 1. Taani väinad (Suur Belt, Väike Belt, Sundi) 2. Skagerakk 3. Kattegat 4. Giblartari väin 5. La Manche ehk Inglise kanal 6. Bosporus 7. Dardanellid Euroopa suurimad jõed: 1. Volga ( suubub Kaspia merre) 2. Doonau (suubub Musta merre) 3. Elbe (suubub Põhjamerre) 4. Rhein ( suubub põhjamerre) 5
laht, Pärsia laht, Hudsoni laht; Kanalid: Panama, Suessi, Kieli; Väinad: Taani väinad, Inglise kanal e. La Manche, Gibraltar, Bosporus, Dardanellid, Beringi, Magalhaesi; Saared ja saarestikud: Suurbritannia, Iiri, Island,Kreeta, Küpros, Sitsiilia, Sardiinia, Korsika, Gröönimaa, Kuuba, Madagaskar, Sri Lanka, Sumatra, Jaava, Kalimantan, Uus- Guinea, Jaapan, Uus-Meremaa; Poolsaared: Skandinaavia, Jüüti, Apenniini, Pürenee, Balkan, Araabia, Hindustani, Indo-Hiina, Korea, Labradori; Mäestikud: Skandinaavia, Alpid, Apenniinid, Püreneed, Uural, Kaukasus, Himaalaja, Kordiljeerid, Apalatšid, Andid, Kaljumäestik, Suur Veelahkmeahelik, Atlas; Mägismaad: Tiibet, Brasiilia, Etioopia; Tasandikud: Ida-Euroopa lauskmaa, Lääne-Siberi lauskmaa, Induse madalik, Gangese madalik, Kaspia alamik, Suur-Hiina tasandik,
Mäestikud Mäestik Himaalaja Andid Alpid Skandinaavia Asukoht Aasias Nepali, Hiina, Bhutani, Panama, Ecuadori, Prantsusmaa, taalia, veitsi, Austria, Norra, Rootsi ja Soo India ja Pakistani territooriumil Colombia, Boliivia, Peruu, Saksamaa, Sloveenia, Monako ja territooriumil Tsiili ja Argentina Liechtensteini territooriumil.
2.Euroopat ümbritsevad mered, väinad. Barentsi meri, Norra Meri, Põhjameri, Vahemeri, Läänemeri. Skagerrak, Kattegat, La Manche, Gibraltar, Bosporus, Dardanellid, Kertsi väin. 3.Euroopa pinnamoe üldiseloomustus. Suuremad mäestikud ja tasandikud. Euroopa on keskmiselt kõrguselt (300 m) kõige madalam maailmajagu. Pinnamoes domineerivad lauskmaad, madalikud ning madalad (alla 2000 m) mäestikud. Ida-Euroopa lauskmaa, Kaspia alamik, Skandinaavia mäestik, Alpid, Karpaadid, Pürenee, Kesk-Doonau madalik, Alam-Doonau madalik, Lombardia madalik. 4.Euroopa kliimavöötmete iseloomustus. Eri piirkondade kliima erinevused. Asend parasvöötmes neli aastaaega, niiske, jahe. Atlandi ookeani läheduses (Põhja-Atlandi hoovus) soe. Islandi miinimum tekib Atlandi ookeani põhjaosa kohal ning tekitab itta suunduvaid tsükloneid. Assoori maksimum paikneb 35-40o pl ning toodab kuiva ja sooja õhku. Mäestikud jäävad õhumasside liikumisele ette, tekitavad sademeid. 5
Teab järgmisi geograafilisi objekte ja oskab need märkida kontuurkaardile: Mandrid ja ookeanid; Mered ja lahed: Läänemeri, Soome laht, Botnia laht e Põhjalaht, Põhjameri, Vahemeri, Must meri, Punane meri, Kariibi meri, Guinea laht, Pärsia laht; Väinad: Taani väinad, Inglise kanal e. La Manche, Gibraltar, Beringi, Magalhaesi; Saared ja saarestikud: Gotland, Öland, Ahvenamaa, Suurbritannia, Iiri, Island, Gröönimaa,Madagaskar, Uus-Guinea, Jaapan, Uus-Meremaa; Poolsaared: Skandinaavia, Jüüti, Apenniini, Pürenee, Araabia, Hindustani, Indo- Hiina, Labradori; Mäestikud: Skandinaavia, Alpid, Apenniinid, Püreneed, Uural, Kaukasus, Himaalaja, Andid,Kordiljeerid, Kaljumäestik, Apalatsid, Suur Veelahkmeahelik, Atlas; Mägismaad: Tiibet, Brasiilia, Etioopia; Tasandikud: Ida-Euroopa lauskmaa, Lääne-Siberi lauskmaa, Kaspia alamik, Suur- Hiina tasandik,Mississippi madalik, Amazonase madalik, Kesk-Siberi kiltmaa, Mehhiko kiltmaa, Ida-Aafrika kiltmaa,Sahara kiltmaa;
GEOSCIENTIA GEOGRAAFIA RIIGIEKSAMIKS 2010 www.geograafia.ee 1 SISUKORD GEOGRAAFIA RIIGIEKSAM 2010 .............................................................................................................................. 8 EESMÄRGID ......................................................................................................................................................... 8 EKSAMI KORRALDUS: .......................................................................................................................................... 8 EKSAMI VORM JA TASE ....................................................................................................................................... 8 TEMAATIKA: ........................................................................................................................................................ 9 ÕPILASED PEAVAD EKSAMIL TEADMA JA OSKAMA JÄRGMIST: .................
NÕUTAVAD TEADMISED JA OSKUSED EKSAMIL 1. oskab kasutada kaarte, tabeleid, graafikuid, diagramme, jooniseid, pilte ja tekste informatsiooni leidmiseks, seoste analüüsiks, üldistuste ja järelduste tegemiseks, otsuste langetamiseks, prognooside ja hüpoteeside esitamiseks; KAARDIÕPETUS 2. analüüsib suuremõõtkavalise kaardi abil looduskomponentide (pinnamood, veestik, taimkate, maakasutus, teede ja asustuse iseloom) vahelisi seoseid ja inimtegevuse võimalusi; 3. analüüsib üldgeograafiliste ja temaatiliste kaartide abil etteantud piirkonna loodusolusid ja nende mõju inimtegevusele; 4. toob näiteid geoinfosüsteemide rakendamisest; geoinfosüsteem (GIS) - infosüsteem, mis sisaldab kohateavet. Süsteemis on salvestatud objektide asukoha info (geo pool) ja nende objektide atribuutinfo (info pool). GlS-i omapäraks on võime integreerida geo poole abil selliseid info poole andmeid, mida
Punane meri, Kariibi meri, Jaapani meri, Mehhiku laht, Guinea laht, Pärsia laht, Hudsoni leht. Kanalid: Panama, Suessi, Kieli. Väinad: Taani väinad, Inglise kanal ehl La Manche, Gibraltar, Bosporus, Dardanellid, Beringi, Bassi, Magalhaesi. Saared ja saarestikud: Suurbritannia, Iiri, Island, Kreeta, Küpros, Sitsiilia, Sardiinia, Korsika, Gröönimaa, Kuuba, Madagaskar, Sri Lanka (Tseilon), Sumatra, Jaava, Kalimantan (Borneo), Uus-Guinea, Jaapan, Uus-Meremaa. Poolsaared: Skandinaavia, Jüüti, Apenniini, Pürenee, Balkan, Araabia, Hindustani, Indo-Hiina, Korea, Labradori. Mäestikud: Skandinaavia, Alpid, Apenniinid, Püreneed, Uural, Kaukasus, Himaalaja, Kordiljeerid, Apalatsid, Andid, Kaljumäestik, Suur Veelahkmeahelik, Atlas. Mägismaad: Tiibet, Brasiilia, Etioopia. Tasandikud: Ida-Euroopa lauskmaa, Lääne-Siberi Lauskmaa, Induse madalik, Gangese madalik, Kaspia alamik, Suur-Hiina tasandik, Mississipi madalik,
Läänemeri) ja lahtede tõttu on Euroopa rannajoon väga liigendatud, poolsaared (Skandinaavia, Pürenee, Balkan) ja saared (Briti saared, Island, Novaja Zemlja, Franz Josephi maa, Teravmäed) hõlmavad kolmandiku Euroopa pindalast. Pinnamood Euroopa on madal ja valdavalt tasane. Idaosas laiub ulatuslik Ida-Euroopa lauskmaa, loodes asuvad Fennoskandia tasandikud ja platood, mida läänest äärestab vana Skandinaavia mäestik. Suure osa Kesk-Euroopast hõlmavad vanad kulunud keskmäestikud (Tsehhi massiiv, Reini Kiltkivimäestik, Keskmassiiv). Neist lõuna pool paikneb noorte kurdmägede vööde: Euroopa kõrgeim mäestik Alpid (kõrgeim tipp Mont Blanc, 4808 m), Karpaadid, Püreneed, Apenniinid ja Stara planina. Mägede vahel asub madalikke (Lombardia ehk Po, Kesk- ja Alam-Doonau madalik) ning kiltmaid (Meseta Pürenee poolsaarel)
Kariibi meri, Jaapani meri, Mehhiko laht, Guinea laht, Pärsia laht, Hudsoni laht; · Kanalid: Panama, Suessi, Kieli; · Väinad: Taani väinad, Inglise kanal e. La Manche, Gibraltar, Bosporus, Dardanellid, Beringi, Magalhaesi; · Saared ja saarestikud: Suurbritannia, Iiri, Island, Kreeta, Küpros, Sitsiilia, Sardiinia, Korsika, Gröönimaa, Kuuba, Madagaskar, Sri Lanka, Sumatra, Jaava, Kalimantan, Uus- Guinea, Jaapan, Uus-Meremaa; · Poolsaared: Skandinaavia, Jüüti, Apenniini, Pürenee, Balkan, Araabia, Hindustani, Indo-Hiina, Korea, Labradori; · Mäestikud: Skandinaavia, Alpid, Apenniinid, Püreneed, Uural, Kaukasus, Himaalaja, Kordiljeerid, Apalatsid, Andid, Kaljumäestik, Suur Veelahkmeahelik, Atlas; · Mägismaad: Tiibet, Brasiilia, Etioopia; · Tasandikud: Ida-Euroopa lauskmaa, Lääne-Siberi lauskmaa, Induse madalik, Gangese madalik, Kaspia alamik, Suur-Hiina tasandik, Mississippi madalik, Suurtasandik, Kesktasandik,
)) --- 7 ((Kaart: Eesti loodusgeograafiline kaart.)) --- 8 xxx 1 Euroopa ja Eesti asend, pinnamood ja geoloogia 1.1. Euroopa asend, suurus ja piirid ((Kaart: Euroopa kaart.)) Euroopa maailmajagu on osa Euraasia mandrist, selle lääneosa, ning kaardil paistab ta justkui hiiglasuur poolsaar. Vahel on Euroopat naljatamisi nimetatud ka "poolsaarte poolsaareks", sest nii põhjas, läänes kui ka lõunas eenduvad mandriosast arvukad poolsaared. Põhjaosas leiame suure Skandinaavia ja väiksema Koola poolsaare ning Põhja- ja Läänemere vahele kiilutud Jüüti poolsaare. Edelas sirutub Aafrika suunas Pürenee ehk Ibeeria poolsaar, Vahemeri on kujundanud saapakujulise Apenniini poolsaare ja sellest ida poole jääva Baikani poolsaare. Musta merre ulatub Krimmi poolsaar. Euroopa mandriosa äärmuspunktid Ilmakaar Äärmuspunkt, riik Äärmuspunkti geograafiline laius või pikkus Põhi Nordkinni neem (Norra) 71 kraadi 8 minutit N
mäetekkeprotsesse enam ei toimu. Erinevalt platvormist puuduvad kilbil setenditest pealiskord, mistõttu maastikus paljanduvad kristalsed aluskorra kivimid. Soomes paljandub graniit maapinnal, sest see on Fennoskandia kilbi osa. Kurdmäestik on tekkinud kivimikihtide kurdumisel, kui Maa sisejõudude toimel surutakse kivimikihid kokku. Kivimikihid ,,volditakse" kokku, tekivad mäestikud. (Sarnaselt deformeerub kokkupõrkel auto) Euroopa Alpid, Karpaadid, Aasias Himaalaja, PõhjaAmeerikas Kordiljeerid on kurdmäestikud. Kõrgmäestik mäestik kus absoluutsed kõrgused on suuremad kui 3000 m. Kõrgustik ümbrusest kõrgem lauskmaa osa. Absoluutsed kõrgused jäävad vahemikku 200 500 m. Lauskmaa väikeste suhteliste kõrgustega enamvähem tasane ulatuslik maaala. Liigestatud madalike, kõrgustike, orgude ja lavamaadega. Lauskmaa pinnavormide absoluutsed kõrgused jäävad vahemikku 300400m. Lavamaa e. platoo määratlemine on suhteline
Kurrutus Laamade vastastikkuse surve järel kivimikihtide paindumine ja settekivimitest koosneva pealiskihi kortsumine. Kurrutusmäestik Kerkinud kurdudest moodustunud mäestik. Platvorm Tektooniliselt suhteliselt püsivad alad, mille pealiskord koosneb settekivimeist, aluskord aga tardkivimeist. Kilp Pikka aega jäikadena püsinud platvormide osad, millel settekivimid puuduvad ja aluskorra kurdunud kivimid avanevad. Vanad mäestikud: Baikali, Altai, Skandinaavia, Soti mägismaa, Kaljumäed, Sihhote-Alini, Verhojanski, Apalatsid ja Uurali mäestikud. Uued mäestikud: Kordiljeerid, Karpaadid, Püreneed, Andid, Alpid, Pamiir Himaalaja ja Kaukaasia mäestikud. Vanad madalikud: Ida-Euroopa, Lääne-Siberi ja Turaani lauskmaa, Põhja-Aafrika tasandikud, Suurtasandik, Kesktasandik ning Amazonase, Mehhiko lahe ja La Plata madalikud. Uued madalikud: Kesk-Doonau, Po, Mesopotaamia ja Induse-Gangese madalikud. Antropogeen e
kogu maailma rahvastikust. Sügavale maismaasse lõikuvate merede (Vahemeri, Läänemeri) ja lahtede tõttu on Euroopa rannajoon väga liigendatud, poolsaared (Skandinaavia, Pürenee, Balkan) ja saared (Briti saared, Island, Novaja Zemlja, Franz Josephi maa, Teravmäed) hõlmavad kolmandiku Euroopa pindalast. Euroopa on madal ja valdavalt tasane. Idaosas laiub ulatuslik Ida- Euroopa lauskmaa, loodes asuvad Fennoskandia tasandikud ja platood, mida läänest äärestab vana Skandinaavia mäestik. Suure osa Kesk-Euroopast hõlmavad vanad kulunud keskmäestikud (Tsehhi massiiv, Reini Kiltkivimäestik, Keskmassiiv). Neist lõuna pool paikneb noorte kurdmägede vööde: Euroopa kõrgeim mäestik Alpid (kõrgeim tipp Mont Blanc, 4808 m), Karpaadid, Püreneed, Apenniinid ja Stara planina. Mägede vahel asub madalikke (Lombardia ehk Po, Kesk- ja Alam-Doonau madalik) ning kiltmaid (Meseta Pürenee poolsaarel). Islandil ja Lõuna-Euroopas on tegevvulkaane ning esineb maavärinaid.
.......................................12 4 Litosfäär 1. Iseloomusta riigi pinnamoodi. Valdav osa Itaaliast on mägine, teda ilmestavad nii jääliustikud ja mägijärved põhjas ja sooja kliimaga Vahemere rannik lõunas. Maa sisejõudude tulemusena on tekkinud mäestikud, orud nende vahele ja vulkaanid. Suurim mäestik asub Itaalia põhjaosas Alpid. Prantsusmaa ja Itaalia piiril asub Euroopa kõrgeim tipp: Mont Blanc. Alpide tipud on noorele, mitmes järgus kujunenud kurdmäestikule iseloomulikult teravad. Varasemate aegade võimsad liustikud on kujundanud ka mitmeid sügavaid jõeorge. Alpides esineb vahel ka lumelaviine. Liustikud moodustavad 2% Alpide pindalast. Alpidest lõunasse jäävad sügavad orud, kus asuvad Itaalia suurimad järved (Garda järv, Como järv, Maggiore). Alpide jätkuks Kirde-Itaalias on Dolomiidid
Euroopa asend ja piirid 1. Piiritle Euroopa kontuurkaardil Euroopa maailmajagu ja kanna kaardile järgmised geograafilised objektid: Saared: Island, Kreeta, Küpros, Sitsiilia, Korsika, Sardiinia, Teravmäed, Novaja Zemlja, Franz Josephi maa, Rügen, Gotland, Öland, Sjælland Neemed: Nordkapi, Marraqui, Roca Jõed: Uural, Volga, Rein, Doonau, Dnepr, Don, Neeva, Visla, Daugava Pinnavormid: Mont Blanci mäetipp, Alpid, Karpaadid, Sudeedid, Maagimäestik, Dinaari mäestik, Soti mägismaa, Reini Kiltkivimäestik, Püreneed, Apenniinid, Balkani mäed, Kesk Doonau madalik, AlamDoonau madalik, Olympose mäetipp, Pindose mäestik, Zemgale madalik, PõhjaLäti madalik, Vidzeme kõrgustik, Latgale kõrgustik, Valdai kõrgustik, Kurzeme kõrgustik
Lisaks ,,saapale", kuuluvad Itaaliale ka Sitsiilia, Sardiinia ja paljud muud väiksemad saared. Itaalia ranniku pikkus koos saartega on umbes 7600 kilomeetrit. Riigi pinnamood Valdav osa Itaaliast on mägine, teda ilmestavad nii jääliustikud ja mägijärved põhjas ja sooja kliimaga Vahemere rannik lõunas. Maa sisejõudude tulemusena on tekkinud mäestikud, orud nende vahele ja vulkaanid. Suurim mäestik asub Itaalia põhjaosas Alpid. Prantsusmaa ja Itaalia piiril asub Euroopa kõrgeim tipp: Mont Blanc. Alpide tipud on noorele, mitmes järgus kujunenud kurdmäestikule iseloomulikult teravad. Varasemate aegade võimsad liustikud on kujundanud ka mitmeid sügavaid jõeorge. Alpides esineb vahel ka lumelaviine. Liustikud moodustavad 2% Alpide pindalast. Alpidest lõunasse jäävad sügavad orud, kus asuvad Itaalia suurimad järved (Garda järv, Como järv, Maggiore). Alpide jätkuks Kirde-Itaalias on Dolomiidid.
Kurdmäestik Mäestik, mis on tekkinud kurrutuse käigus. See protsess toimub tektoonilistes survevööndites, näiteks kahe laama põrkepiirkonnas. Kui põrkuvad kaks ookeanilise maakoorega laama või ookeanilise ja mandrilise maakoorega laam, siis tihedamast ainest koosneva ookeanilise laama serv sukeldub teise laama serva alla. Teise laama serval tekkivad kurrud, mis moodustavad kurdmäestikke. Kurdmäestikud on tekkinud muu hulgas Alpi kurrutusel, näiteks Alpid või Himaalaja. Pangasmäestik Mäestik, mis on tekkinud kahe laama piiril olevas murrangulõhes, kus maakoore pangad tõusevad või langevad. Org - Mitmesuguse suuruse ja enamasti pikliku kujuga negatiivne pinnavorm. Nõgu - Looduslik negatiivne pinnavorm. See on enam-vähem suletud süvend maapinnas või ookeani põhjas erineva kuju, suuruse ja tekkimispõhjustega. Tasandik - Suhteliselt tasase pinnamoe ning madalate absoluutsete kõrgustega piirkond.
majanduslikku ja kultuurilist arengut ning rahvastiku kujunemist. · Majanduse arengut Euroopas soodustavad mõõdukas kliima, loodusvarade olemasolu, head transpordigeograafilised tingimused. · Euroopa ja Aasia vaheline piir on kokkuleppeline- piirideks kasutatakse nii riigipiire kui ka looduslikke piire. Enim tunnustatud idapiir on Uurali mäestik. · Euroopa pinnamood on valdavalt tasane, suurim pinnavorm on Euroopa lauskmaa ning tähtsamad mäestikud Alpid, Karpaadid, Püreneed, Skandinaavia mäestik ja Balkan mäed. · Euroopas leidub kivisütt, rauamaaki, naftat, maagaasi. Kohalikud maavarad on paljuski ammendatud, mistõttu maavarasid tuleb sisse osta. · Euroopas elab umbes 730 miljonit inimest, kellest suurem osa paikneb Kesk-Euroopa sega- ja lehtmetsade vööndis. Võrreldes teiste maailmajagudega on Euroopa rahvastiku loomulik iive aeglane, demograafiline siire on lõppenud.
Vesi 71% Maismaa29% Nimeta mandrid Euraasia, Aafrika, Põhja-Ameerika, Lõuna-Ameerika, Antarktis, Austraalia Kõige väiksem manner - Austraalia Kõige suurem manner ? Euraasia Maakera kõrgeim koht - Dzomolungma mägi Himaalaja kõrgustikus 8846m Maismaa madalaim koht ? Euraasia mandriedelaosas Surnumeres 395 allpool merepinda. Nimeta maailma suuremad saared Gröönimaa (kõige suurem), Uus-Guinea, Kalimantan ja Madagaskar. Saarestik - koosneb mitmest saarest, nt Jaapan, Aleuudid, Kuriilid Näita kaardil kõik ookeanid saared ja suuremad saared ja saarestikud Samakõrgusjooned e. horisontaalid? nendega märgitakse kaardil absoluutset kõrgust ja absoluutset sügavust. Kuidas värvitakse kõrgusi kaardil? Maismaa madalamad kohad on tumerohelised ja kõrguse kasvades läheb kujutamine kollasemaks, kuni tumepruunini. Langujooned - näitavad languse suunda Mida tähendab, kui absoluutseks kõrguseks on kaardil näidatud ? 40m Et see on
Nimetus tuleneb semiidi keelest ja on algselt tähendanud päiseloojangu- e. õhtumaad. Kujult on ta hiiglaslik poolsaar, mida kolmest küljest piiravad Põhja-Jäämeri, Atlandi ookean ning nende mered. Euroopa ja Aasia vaheline maismaapiir kulgeb kokkuleppeliselt piki Uurali mäestiku telge, ligikaudu 60ºip meridiaani. Euroopa rannajoon on tugevasti liigestatud (Skandinaavia, Pürenee, Apenniini ps; Island, Briti saared jne). Euroopa mandriosa põhjapoolseim punkt on Nordkyni neem Norras (maismaal Fligley neemel, Franz Josephi maa saarestikus), mandriosa lõunapoolseim punkt Marroqui neemel Hispaanias (üldse Kreekas, Gaudose saarel), läänes Portugalis, Roca neemel (Florese saarel), idas Polaar-Uuralis. Suurim ulatus läänest itta on ~5200 ja põhjast lõunasse ~3900 km. Keskmine kõrgus on 300 m., kõige madalam maailmajagu. Pinnamoes domineerivad lauskmaad [suurim Ida-Euroopa lauskmaa (4 mln km²; tekkinud Ida-Euroopa platvormi kohale; ulatub Barentsi ja Valgest m
Lahed ja mered Poolsaared Orinoco madalik Läänemeri Patagoonia madalik Põhjameri Skandinaavia ps. Mehhiko kiltmaa barentsi meri Jüüti ps. Ida-aafrika kiltmaa vahemeri Apenniini ps. Sahara kiltmaa kariibi meri Pürenee ps. Kesk-siberi kiltmaa jaapani meri Balkani ps. mehhiko laht Araabia ps. Jõed guinea laht Hindustani ps. pärsia laht Indohiina ps. Rein hudsoni laht Korea ps. Doonau panama Labratori ps. Volga
lagundavad ehitusmaterjale, põhjustavad inimeste ning loomade haigestumist. Kõige kurvemad on happevihmade tagajärjed okaspuudele. Happevihma põhjustavad eelkõige inimtekkelised saastegaasid, mis veega reageerides moodustavad vastavalt väävel- (H2SO4) ja lämmastikhappe HNO3. · Siseveekogude ja merede reostumine Siseveekogusid ja meresid reostavad eelkõige suured keemiatehased. Kõige rohkem on reostunud Pärsia laht, Põhja meri, Mehiko laht, Reini jõgi, Doonau jõgi, Volga jõgi. · Ehitustegevuse laienemine, jäätmete hulga kasv Tallina ümbrus on täis ehitatud, luuakse palju uusi tehaseid. Tehased toodavad palju prügu, tekivad prügimäed ja loodusele ohtlikud keeminlised reaktsioonid. Inimesed viskavad prügikotid metsa alla. Loodus reostub. Nnew York'is on suured prügisaared. Praht viiakse laevadega merre. · Rahvaarvu kiire kasv, loodusressursside vähenemine Maailmas on praegu 6,5 miljardit inimest
tasane ja künklik pinnamood. Vaid riigi lõunaosas onKrimmi mäestik ja lääneosas on Ukraina Karpaadid. Ida-Euroopa lauskmaal vahelduvad madalikud ja kõrgustikud, nende olemasolu on seotud Ida- Euroopa platvormi ebatasasustega. Kõrgustikud on peamiselt seotud Ukraina kilbiga. Ukraina territooriumil paiknevad järgmised kõrgustikud: riigi lääneosas Volõõnia-Podoolia, Dnepri, idaosas Aasovi, Donetsi kõrgustik ning Kesk-Vene kõrgustiku edelaosa. Suurimad madalikud on Polesje madalik Ukraina põhjaosas, Musta mere rannikumadalik riigi lõunaosas ja Dnepri madalik Dnepri jõe keskjooksu vasakkaldal. Ukraina kõrgeim koht on Goverla mägi (2061 m) Karpaadides, suurimad madalad on Musta ja Aasovi mere rannikul. Ukraina hüdrograafia: Ukraina rannikut ümbritsevad Must ja Aasovi mered. Nende merede valglatele kuulub suurim osa (üle 96%) riigi jõgedest. Ukraina jõestik kuulub Musta ja Aasovi merede valglatesse ning osaliselt (4%) -- Läänemere valglasse
10.2007) Rumeenia "sloganiks" on «Simply surprising». Euroopa Liidu liige: alates 01.01.2007 , NATO liige alates 29.03.2004. Suuremad linnad on Bukarest, Iaþi, Constana, Timiþoara, Galai, Cluj-Napoca, Craiova ja Braþov. Eesti saatkonda Rumeenias pole. Nimi,kool,klass LOODUS Rumeenia piirkonniti väga erinev, kuid jaguneb peaaegu võrdsetes osades künklikuks, mägiseks ja tasandikuliseks alaks. Kõrgeim on põhja-ja keskosa. Peamised mäeahelikud on Ida-Karpaadid ja Transilvaania Alpid. Rumeenias esineb maavärinaid - eriti lõunas ja edelas. Mäestikud Ida-Karpaadid algavad Ukrainast, on Rumeenia põhjapiiril ja keskosas kulgevad Prahova jõe oruni. Mäestik koosneb rööpsetest põhja-lõunasuunalistest ahelikest. Ahelikud lubjakividest ja konglomeraatidest, südame moodustavad kristallsed kivimid. Mõned Ida-Karpaatide mäetipud ulatuvad rohkem kui 2200 m üle merepinna. Lääneservas on vulkaanilisi ahelikke (nt Harghita ahelik), seal on ka Rumeenia ainus
annaabi.ee 
Ukraina kaitse vajab abi. Tee annetus täna!
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
