Mikroobifüsioloogia hädavajalik O2 või Inimese omab NO3 el ei ole range Bakter patogeen autotroof termofiilne N fix välismemb akseptorina eubakter anaeroob Borrelia Burgdorfer + + Rhizobia + + + Corynebacterium diphtheriae + Deinococcus radiodurans + + Treponema pallidum + + Chlamydia + + ?
CCR5 geeni 32. nukleotiidipaari deletsioon põhjustab lugemisraami nihke, muutub retseptorvalgu 185. aminohape. Retseptorvalk muutunud, isik muutub HIV-1 infekstioonile suhteliselt vastuvõtmatuks. Homosügoodid ei nakatu HIV-iga, heterosügootidel progresseerub AIDS aeglasemalt. ! 3. Eubakteri ja arhebakteri erinevused (animatsiooni ja loengu alusel). (Б11) 6 ! Arhebakter Eubakter Rakumembraan membraanilipiidide vahel eetersidemed membraanilipiidide vahel estersidemed tRNA puudub tümiin tümiin olemas RNA polümeraas 10 alaühikut 4 alaühikut Interaktsioon teiste mutualism mutualism, patogeensus, “kiskjad” organismidega DNA sarnasem eukarüootidele (antakse erineb eukarüootidest
Gram reaktiivsus Biotehn. tähtsus ei ole eubakter Fotosünteesija Sporuleerivus Anaeroobsus
anaeroobsed organismid. · Nimelt hapnikuga hingamist võimaldavad geenid on suure tõenäosusega sattunud nende genoomi tulnud hiljem horisontaalse geeniülekandega eubakterite genoomidest! · Halobakterid sünteesivad ka proteaase ja lipaasi. · Kuna halobakterid elavad kõrge osmootse rõhuga keskkonnas, vajavad nad osmoprotektoreid. Sugukonnas Halobacteriaceae on põhiline osmoprotektor K+. K+ kasutab osmoprotektorina ka halofiilne eubakter Salinibacter ruber. Ka halobakterite ensüümid ja ribosoomid vajavad tööks kõrget K+ sisaldust (seda ju rakus palju). · Halobakterite valgud, nii pinna- kui ka rakusisesed valgud on happelised. Rakukesta happelisi valke stabiliseerib kõrge Na sisaldus keskkonnas. · Polaarsed valgud püsivad soolases keskkonnas paremini lahuses ega sadene välja. · Osa, kuid mitte köik Halobacteriumi liigid saavad kasutada valgusenergiat ATP
Nt E. coli kasutab osmoprotektoritena gamma-aminovõihapet, glutamiinhapet, proliini, mõned bakterid ka betaiini. Stafülokokkidel on osmoprotektoriks proliin. Mitmed bakterid kasutavad osmoprotektorina ka sahharoosi ja trehaloosi. Disahhariidide kontsentratsioon ei tõuse siiski rakus väga kõrgele. KCl kui tüüpiline osmoprotektor halofiilidel - Paljudel halofiilidel (näiteks halofiilsed arhed, aga ka näiteks eubakter Salinibacter ruber) on osmoprotektoriks KCl ja seetõttu peavad nende ensüümid hästi taluma kõrget soolasisaldust. Raku sees on ca 5M KCl sisaldus. Selliste mikroobide rakusisesed valgud on happelised, et mitte soolaga välja sadeneda ja sellega soolaga kohanenud. Madalal soolasisaldusel pole töövõimelised. Kuivuse toimel tekivad kaheahelalised katked DNAs ehk DNA laguneb tükkideks. Kuivuse eest kaitsemiseks ümbritsevad rakud end kapsliga.
spetsiifilisus); 1 membraan+paks sein, Bacillus polymyxaLearn more Gram- - peptidoglükaanide kiht, teihoiinhape puudub; välismembraanil on LPS (lipopolüsahhariidid) (endotoksiin), poriinid ja see kaitseb ksea; 2 membraani+õhuke sein, E. coli 2. Prokarüoodi raku ja genoomi suurus Prokarüoodi rakk on 1m - 10m. 400-4000 geeni 3. Eukarüoodi raku ja genoomi suurus Eukarüoodi rakk on 5m - 100m.10000-40000 geeni 4. Nimetage prokarüoodi (eubakter) ja eukarüoodi raku peamised erinevused Prokarüoot (Bakterid+arhed) Eukarüoot (Taimed, loomad, seened, protistid) Raku suurus 1-10 m 5-100 m Organellid Puuduvad või vähe Tuum, mitokonder, kloroplast Tuum Puudub Esineb Rakumembraan Esineb (ei sisalda steroole, Esineb vaid hepanoide)
välismembraanis ka proiinid(valgud, mis on agregeerunud moodustama hüdrofiilseid poore), välismembraani ja rakumembraani vaheline ruum periplasma. (Bacillus Polymyxa) 2. Prokarüoodi raku ja genoomi suurus ~2 8µm Prokarüootses rakus esineb ainult üks rõngaskromosoom. Geenide hulk 400 4000. 3. Eukarüoodi raku ja genoomi suurus ~20 µm Geenide hulk 10 000 40 000. Suurem osa DNA-st mittekodeeriv. 4. Nimetage prokarüoodi (eubakter) ja eukarüoodi raku peamised erinevused Organell Prokarüoot Eukarüoot Tuum Puudub Esineb Rakumembraan Esineb Esineb Mitokondrid Puuduvad, oksüdeerumist Esinevad katalüüsivad ensüümid seotud rakumembraaniga Ribosoomid Esinevad Esinevad
Genoomi suurus (bp) mükoplasma 3×105 batsill 3×106 E.col 4×106 i 3.)Eukarüoodi raku ja genoomi suurus: Rakk on 5-100 mikromeetrit. Genoomi suurus (bp) Seened: pärm 2×107 Drosophil Loomad: 2×108 a kana 2×109 inimene 3×109 Taimed: uba 9×109 Trillium 1×1011 4.)Nimetage prokarüoodi (eubakter) ja eukarüoodi raku peamised erinevused: Prokarüootidel on organelle vähe või puuduvad üldse. Eukarüoodil on tuum, mitokonder, kloroplast. Prokarüoodil puudub tuum, eukarüoodil on olemas. Ehituslikud erinevused rakumembraanides. Eukarüoodil esineb mitoos ning meioos, kuid prokarüoodil puudub. Prokarüoodi metabolism on aeroobne ja anaeroobne, kuid eukarüoodi metabolism on ainult aeroobne. 5.)Esimesed prokarüootsed organismid tekkisid ~ aastat tagasi: Arvatakse, et arhed on
14. Millisest ajast saab rääkida veenvalt varaseimatest elu jälgedest, milline oluline paleoökoloogiline tegur hakkas umbes samal ajal muutuma? Veenvalt mikrofossiile (enamasti tsüanobakteritest) on u 2 miljardi aasta tagusest ajast. 2,5-2,3 miljardit aastat tagasi toimus ka hapniku konsentratsiooni kiire tõus atmosfääris. 15. Kirjelda kolme põhilise eludomääni kujunemisperioodi ja fülogeneetilisi põhisündmusi lühidalt. Kolme elu domääni põhiharud (arhebakter, eubakter, eukarüoodid) ehk riigid kujunesid välja rohkem kui 2 miljardi aasta eest arhaikumi lõpus ja proterosoikumi alguses. Suurim osa eukarüootide domääni alghargnemistest kujutavad endast ainuraksete ehk protistide erinevaid põlvnemisteid. Protistide fülogeneesipuu eraldiseisvatest harudest kujunesid välja kolm hulkraksete klaadi ehk riiki: seened, loomad ja taimed. Eukarüoodid tekkisid endosümbioosi käigus arhebakteri ja eubakteri vahel
Seetõttu on Dunaliella rakumembraan erilise koostisega, et glütserool seda ei läbiks. Surnud vetikate glütserool satub siiski vette ja on seal põhitoiduks halofiilsetele bakteritele. 49 Pärmidel on osmoprotektoriks glütserool ning ilmselt ka teised polüoolid (sorbitool) ning trehaloos ja kui keskonnas on vähe vett, aktiveerub nende süntees või transport rakku. Paljudel halofiilidel (näiteks halofiilsed arhed, aga ka näiteks eubakter Salinibacter ruber) on osmoprotektoriks KCl ja seetõttu peavad nende ensüümid hästi taluma kõrget soolasisaldust. Raku sees on ca 5M KCl sisaldus. Selliste mikroobide rakusisesed valgud on happelised, et mitte soolaga välja sadeneda ja sellega soolaga kohanenud. Madalal soolasisaldusel pole töövõimelised. G(-) bakteritel on võimalik reguleerida ka periplasma osmootset rõhku. Kui bakter on väga lahjas lahuses, siis tungib vesi rakku, rakk pundub ja surub periplasma kokku
Valgus H2, SH CO2 fid purpur- ja rohebakterid Fotoheterotroofi Orgaanilised Mõned rohe- ja Valgus d ained purpurbakterid Anorgaanilis ed ühendid, Kemolitoautotro Mõni eubakter, palju näiteks H2, CO2 ofid arhedest NH3, NO2, H 2S Orgaanilise Orgaanilised Orgaanilised Enamik eubaktereid, Kemoheterotroof d ained ained ained mõni arhe Kasvufaktorid Peale C- ja energiaallika vajavad bakterid elutegevuseks kasvufaktoreid.
annaabi.ee 
