Freesimislaius - See on freesi ühe läbimiga töödeldud pinna laius. Harilikult tähistatakse lõikesügavust tähega t, freesimislaiust aga tähega B. Materjali kihti, mis freesimisel lõigatakse toorikult maha, nimetatakse töötlusvaruks. Töötlusvaru on võimalik eemaldada olenevalt selle paksusest kas ühe või mitme läbimiga. Eristatakse siluv ja koorivfreesimist. Koorivfreesimisel kasutatakse võimalikult suurt lõikesügavust ja ettenihet. Siluvfreesimisel saadakse lõplik mõõtmete ja sileda pinnaga detail. Vastu ja pärifreesimine. Silinder - ja ketasfreesidega freesimisel eristatakse vastu - ja pärifreesimist. Vastufreesimisel on freesi ja tooriku kontaktikohas freesi pöörlemine ja tooriku ettenihkeliikumine vastassuunalised. Pärifreesimisel ühtib tooriku ettenihkeliikumise suund freesi pöörlemissuunaga nende kontaktikohas. Vastufreesimisel kulgeb lõikeprotsess rahulikult, sest lõigendi paksus kasvab
1)Keermed M16 – meeterkeere, välisläbimõõt 16 M16*2-meeterkeere, välisläbimõõt 16, samm 2 tr18*4-trapetskeere, välisläbimõõt 18, samm 4 Tr12P4LH-trapetskeere, välisläbimõõt 12, samm 4, vasakkeere 1/2"-tollkeere G2-torukeere, tolli siseläbimõõt 2 2)Missugust ettenihet ei kasutata freesimisel ? Ettenihe freesi käigule, mm. 3)Mitu läbimit peab tegema lõigates keeret malasüsinikterasest toorikule (läbimõõduga) 16 kuni 24 mm sammuga 2 mm? 3...5 4) Jooniste tehnilistes tingimustes kohtab tähist- HRC… Mida sellega tähistatakse? Kõvadust 5)Määrata spindli pöörlemissagedust kui tooriku läbimõõt on 80 mm ja lubatav lõikekiirus on 30m/min. n=1000 * V / 3.14*D n=1000*30 /3.14*80=119.4 6)Treitera ei tohi hoidikust välja ulatuda rohkem kui:
6.Avardid. Nende eriliigid ja kasutamise valdkond. Avardamist kasutatakse olemasolevate avade läbimõõdu suurendamiseks. Oma ehituselt ja töötamise põhimõttelt on sabaga avardi sarnane spiraalpuuriga, kuid tal on mõned olulised ehituslikud erinevused. Avardil puudub tipp, seega on ta kasutatav ainult olemasolevate avade töötlemiseks. 1)Avardid on tavaliselt kolme-, harvemini neljahambalised, mis võimaldab sama ettenihke puhul hambale suuremat ettenihet pöördele ja suurendada töötlemise tootlikkust. Kasutamine: Avardi laastusooned on võrreldes puuri laastusoonega palju väiksema ristlõike pindalaga. Selline ehitus suurendab avardi tugevust ja võimaldab teda kasutada ebatäpsete, kõva pinnaga avade suurendamisel. Samal ajal kujuneb avardi lõikeserv lühikeseks, mis piirab lõikesügavust. Lõikesügavuse avarditea töötamisel on maksimaalselt 2-3mm. Nimetatud asjaolu on põhjuseks avardamise piiratud kasutamisele.
m / min v = 1000 D - puuri läbimõõt; n - puuri pöörlemissagedus minutis - konstant (3,14). Teades lõikekiirust, mis on primaarne ja sõltub lõikeriista materjali kuumuskindlusest ning töödeldava materjali mehaanilistest omadustest, võime leida puuri pöörlemissageduse valemiga 1000v n = D p/min. Ettenihkeks nimetatakse puuri teisesuunalist nihet ühe pöörde jooksul. Ettenihet tähistatakse tähega s ja mõõdetakse millimeetrites pöörde kohta (mm/p). Õigest ettenihke valikust sõltub puuri püsivusaeg. Ettenihke suurusi mõjutab töötlemise täpsust ja pinnakaredust, samuti sõltub ettenihke väärtus puuritava materjali ja puuri kõvadusest. Lõikesügavus t on kaugus augu D välispinnast puuri tsentrini t = 2 mm. D-d
Akut ei soovitata laadida madalamal temperatuuril kui +10 C. 6. Tikksaag Tikksae tööpõhimõte seisneb elektrimootori pöörleva liikumise muutmises ekstsentriku abil saelehe üles-alla liikumiseks. Ekstsentrik annabki saelehele ehk saeterale saagiva liikumise. Sellele võib lisada saelehe edasi-tagasi liikumise ehk ettenihke. Pendli reguleerimine tähendabki saelehe ettenihke nurga suurendamist või vähendamist. Pendeldamine asendab käe ettenihet ja kergendab nii tunduvalt tööd. Tikksaagi kasutatakse täispuidu ja erinevate plaatide, plast-, metall- ja keraamiliste materjalide saagimiseks. Tikksaega on võimalik lõigata kaari ja sirglõike. Tikksaelehte on võimalik talla reguleerimise teel seadistada erinevate kaldenurkade alla. Ohutusjuhised: 1. Kasuta kaitseprille. 2. Saeterade vahetamise ja talla kaldenurga reguleerimisel
Joon. 1 Suuremate avade puurimisel kinnitatakse toorik erirakisesse või masinkruustangide vahele (joon. 2). Joon. 2 Õhukese metall-lehe puurimiseks tuleb see suruda kahe puitklotsi vahele ja üheskoos läbi puurida. Poolavade puurimiseks tuleb tooriku kõrvale seada samast materjalist lisatükk ja kinnitada need üheskoos masinkruustangide vahele (joon. 3). Joon. 3 Metalli puurimisel on väga oluline, et kasutataks õiget lõikekiirust ja ettenihet. Lõikekiirus valitakse sõltuvalt metalli kõvadusest ja puuri läbimõõdust. Ettenihkejõud peab aga olema selline, et puur lõikaks iga pöördega ühtlase paksusega laastu. Liiga nõrga surve korral puur ainult hõõrub vastu metallipinda ja kuumeneb. Üleliia tugev surve aga muudab lõikejõu väga suureks ja puur võib murduda. Sügavate avade puurimisel tuleb puur aeg-ajalt avast välja tõsta. Siis ei ummistu
etteantud pikkus L, soovitatakse varb nihutada padrunist välja kuni tsentripukki kinnitatud liigendpiirikuni. Viimane võib asetseda ka terahoidikus. Treimise ajaks tuleb piirik tagasi pöörata. Lõikereziim mahalõikamisel. Mahalõikamisel kasutatakse väiksemat ettenihet. Lõikekiirus on 15...20 % väiksem võrreldes välistreimisega. Mahalõikamisel tekib lõigatavas soones lõiketera ja tooriku pindade vahel suur hõõrdumine, mistõttu tera kuumeneb tugevasti, eriti terase töötlemisel. Sellepärast soovitatakse mahalõikamisel lõikekohta ohtralt jahutada mineraalõliga või vedelikuga ,,Akvol 2"
Lõikesügavus 9 o Optimaalse tera tööea tagamiseks peaks detaili läbimõõt olema maksimum 0.14 mm suurem nominaalsest keerme läbimõõdust. Lõikesügavus minimaalselt 0,05mm. Keermepuur o Eeldused: Valida õige keermepuur vastavalt avale ja töödeldavale materjalile. Kinnitada keermepuur jäigalt. Puurida õige läbimõõduga ava. Valida õige lõikekiirus. Õige jahutusvedelik. Kontrollida ettenihet (keerme samm). Valida õige rakistus (keermestuspadrun). “Ühtlane ettenihe enne materjali sisenemist”. o Tüübid: Sirge lõikeservaga (Kõige laialdasemalt levinud; Võimalik kasutada enamus materjalide korral; Tavaliselt lühike laast; Pime ja läbiv ava); Keermepuurid üle ühe niitidega (Sobib “pehmete” materjalide töötlemiseks; Väiksem takistus ning vajalik pöördemoment; Jahutusvedelikul on kergem jõuda
Erinevad hööveldamise profiilid Ohutusjuhised: 1.Kontrolli, et hööveldatav materjal oleks puhas, seal poleks naelu. 2.Tõmba hooldustööde ajaks pistik. 3.Nürid terad halvendavad töö kvaliteeti ja ja suurendavad tagasilöögi ohtu. 4.Kinnita hööveldatav materjal. 15 5.Hööveldamisel väldi liiga paksu laastu (ülekoormus, tagasilöögioht). 6.Kasuta paksema laastu puhul väiksemat ettenihet. 7.Enne höövli lauale asetamist veendu, et on täielikult seiskunud. Ära pane sõrmi ümber höövli talla. Hoia mõlemad käed käepidemel. Hööveldamisel tuleks eelistada põhilise kiudude suunaga ühtivat lõikesuunda. Ebaühtlase kiustruktuuri puhul kasuta õhemat laastupaksust. Alati saavutatakse parem tulemus kui hööveldatakse pigem mitu korda õhuke laast kui üks paks laast. Frees Elektrifreesi kasutatakse profiilide andmiseks, tappide lõikamiseks, soonte tegemiseks, aukude
(joon. b) 1 töödeldav pind, 2 lõikepind, 3 töödeldud pind; 2 Pealiikumine on tooriku pöörlemine. Selleks kulutatakse suurem osa pingi võimsusest. Ettenihkeliikumine on treitera kulgliikumine, mis võimaldab saada pidevat laastu. Eristatakse pikiettenihet (piki tooriku telgjoont), - ristettenihet (risti tooriku telgjoonega), nurgiettenihet (teatud nurga all tooriku telgjoonega - koonuste treimisel) ja kõverjoone- list ettenihet (kujupindade treimisel). Toorikul eristatakse töödeldavat, töödeldud ja lõikepinda (joon.). Töödeldavaks pinnaks nimetatakse pinda 1, millelt tuleb eemaldada metallikiht. Töödeldud pind 3 saadakse pärast metallikihi eemaldamist. Lõikepinnaks 2 nimetatakse töödeldaval toorikul lõikeserva vastas moodustuvat pinda. Sõltuvalt tera lõikeserva kujust ja asendist võib lõikepind olla tasand, koonus-, silinder- või kujupind (vt. joon. ).
riidega lihvitakse, saetakse, kaabitsetakse, mõõdetakse. Padrunit või detaili vahetades tuleb tagasi tõmmata ka tagapuki tsenter või tagapukk. 3.9. Lõiketera tuleb õigesti paigaldada, selle alla ei tohi panna juhuslikke metallitükke: tuleb kasutada lõiketera aluspinnaga võrdseid alustükke. 3.10. Lühikesi treiteri tohib teritada ainult vastava rakisega. 3.11. Lõiketera treitorni või plaanseibi juurde viies tuleb olla ettevaatlik ja vältida lõiketera liiga suurt ettenihet. 3.12. Spindlile paigaldatav plaanseib tuleb puhastada laastudest ja mustusest. 3.13. Pidevat lintlaastu andvast sitkest metallist detaile töödeldes tuleb kasutada sabloonvormi, pealepandavate laastumurdjate või -keerajatega lõiketeri. 3.14. Kulunud pakkidega kinnituspadrunit kasutada ei tohi. 3.15. Kiirlõikamisel tuleb kasutada pöörlevat tsentrit. 3.16. Töödeldav pind tuleb panna tugi- või kinnitusrakisele võimalikult lähedale. 3.17
1000 D - puuri läbimõõt; n - puuri pöörlemissagedus minutis - konstant (3,14). Teades lõikekiirust, mis on primaarne ja sõltub lõikeriista materjali kuumuskindlusest ning töödeldava materjali mehaanilistest omadustest, võime leida puuri 1000v pöörlemissageduse valemiga n = p/min. D Ettenihkeks nimetatakse puuri teisesuunalist nihet ühe pöörde jooksul. Ettenihet tähistatakse tähega s ja mõõdetakse millimeetrites pöörde kohta (mm/p). Õigest ettenihke valikust sõltub puuri püsivusaeg. Ettenihke suurusi mõjutab töötlemise täpsust ja pinnakaredust, samuti sõltub ettenihke väärtus puuritava materjali ja puuri kõvadusest. D Lõikesügavus t on kaugus augu välispinnast puuri tsentrini t = mm. 2
annaabi.ee 
