süsteem valib sõltub juhusest Valik ei pruugi olla juhuslik mõne teise süsteemi seisukohast (näiteks inimloomuse seisukohast) Kaoseteooria Juri Lotman Kultuuri arengus kahte sorti perioode Stabiilne areng, etteennustav Plahvatus, selle tulemusi pole võimalik varasema ajaloo baasil ennustada Plahvatuse tagajörje otsustab juhus Ühiskonnas on kahte moodi arenevaid süsteeme Aeglane, ühtlane, etteennustatav areng (majandus, keel) Hüppeline, ettearvamatu areng (kunst, poliitika) Uue ajastu teooriad Teooriad mis ei räägi mitte ühiskonna arengust üldiselt , vaid Ainult praegusest ajast Ajast mis varsti saabub Kaasaja sotsiaalsed protsessid Industrialiseerumine, moderniseerumine, urbaniseerumine, sekulariseerumine, postindustrialiseerumine, globaliseerumine, MacDonaldiseerumine, facebookiseerumine
Tähelepanuvõime tõuseb kl 8-12, langus on kl 12-15 ja uus tõus kl 15-22. Tähelepanu piirangute rakendus: Mustkunst!!! 25. Kuidas võiks õpetada ADHD'ga last? ADHD hüperaktiivsushäire tähelepanu puudulikkusega. *ADHD põhisümptomid: Tähelepanu puudulikkus Hüperaktiivsus Impulsiivsus *Õpetamise põhimõtted Järgnevad meetmed on osutunud kasulikeks ADHD-ga laste igapäevase koolielu organiseerimisel: loo struktureeritud ja etteennustatav keskkond; tööta õpilasega kindlalt ja väldi ebaõnnestumisi; päevakava rituaalid (sh selge signaal tunni alguse ja lõpu kohta); lühemad õppesessioonid, rohkem pause, rohkem erinevaid võimalusi ülesannete lahendamiseks; selged reeglid; arutage läbi kõik muutused reeglites ja päevakavas; viivitamatu tagasiside andmine käitumisele; positiivne suhtumine, ka pingutuste tunnustamine, mitte ainult kiitmine
3 Ehrlich, Ü., Lepik K., Luik A., Pertsjonok A., Ränkel L., Vaarmari K., (2006) Geneetiliselt muundatud põllukultuurid ja nendega seotud riskid. Tartu (Eestimaa Looduse Fond), lk 52 4 Ehrlich, Ü., Lepik K., Luik A., Pertsjonok A., Ränkel L., Vaarmari K., (2006) Geneetiliselt muundatud põllukultuurid ja nendega seotud riskid. Tartu (Eestimaa Looduse Fond), lk 17 uus transgeenne eluvorm, mille käitumine või paljunemine looduses pole etteennustatav. See võib ka juhtuda inimeste kehades, luues ettearvamatu ahelreaktsioonid. Hans.Hinrich Kaatzi nelja-aastane uuring Saksamaal Jena Ülikoolis näitas, et GM rapsi söönud mesilastel oli soolestikus modifitseeritud geeniga bakterid. 1 Kui üldiselt on bakterid ja mikroorganismid inimese soolestikus aitamaks säilitada soole tervet mikrofloorat, siis selle uurimuse põhjal näeme, et need võivad ka muteeruda. 2.2.2 GM rapsi kaudsed mõjud inimese tervisele
väärtustekorda”, mille kaudu riik õnne defineerib. Inimkonna ajaloo kulg on tugevasti mõjutatud inimeste teadmiste kasvust. Sel ajal kui loodusprotsess allub loodusseadustele, pole inimtunnetuse arenemise valdkonnas võimalik samalaadseid seadusi leida. Seetõttu ei saa inimkonna teaduslike teadmiste tulevast kasvu ratsionaalsete, teaduslike vahenditega ette ennustada. Et sellest aga sõltub ka ajaloo tulevane kulg, siis ei ole ajaloo edasine käikki etteennustatav. Ajalugu ei oma niisiis sisemist etteantud sihti või mõtet, küll võivad inimesed püüda oma tegevusega tulevasele poliitilisele ajaloole ühe või teistsuguse mõtte anda. Popper pakub välja, et see mõte võiks seisneda võitluses avatud ühiskonna eest. See on Popperi normatiivne – kriitilisest dualismist tulenevalt seega mitte- teaduslik – seisukoht. Avatud ühiskonna pooldamine sõltub konkreetse inimese
Uue materjali esitamisel peaks arvestama ka tähelepanu ,,mahtu"- korraga on inimene võimeline visuaalselt haarama mitte rohkem kui 4-5 infoühikut, kuulmises 7+/-2 ühikut. 33. Kuidas võiks õpetada ADHD'ga last? ADHD hüperaktiivsushäire tähelepanu puudulikkusega. ADHD põhisümptomid: Tähelepanu puudulikkus Hüperaktiivsus Impulsiivsus Õpetamise põhimõtted Järgnevad meetmed on osutunud kasulikeks ADHD-ga laste igapäevase koolielu organiseerimisel: loo struktureeritud ja etteennustatav keskkond; tööta õpilasega kindlalt ja väldi ebaõnnestumisi; päevakava rituaalid (sh selge signaal tunni alguse ja lõpu kohta); lühemad õppesessioonid, rohkem pause, rohkem erinevaid võimalusi ülesannete lahendamiseks; selged reeglid; arutage läbi kõik muutused reeglites ja päevakavas; viivitamatu tagasiside andmine käitumisele; positiivne suhtumine, ka pingutuste tunnustamine, mitte ainult kiitmine saavutuste eest; käitumisteraapial põhinev täpne punktiplaan;
Teo loomuse tingimus: tegu peab olema hea või neutraalne. 2. Eesmärgi ja vahendi tingimus: halb tagajärg ei tohi olla hea tagajärje saavutamise vahend 3. Õige kavatsuse tingimus: kavatseda tohib üksnes head tagajärge. 4. Proportsionaalsuse tingimus: hea tagajärg ei tohi olla halvaga võrreldes tühise suurusega Probleemid · Kuidas teha vahet kavatsusel ja ettenägemisel? Situatsioone võib ümber kirjeldada nii, et kavatsetakse head ning halb tagajärg on pelgalt etteennustatav kõrvalefekt. · Nt arst kavatses päästa 5 inimest, doonori surm oli vaid kaasnev nähtus. Mõõdukas objektivism · Kõik moraalinormid ei ole absoluutsed. Moraalikonflikti korral võib mõnest loobuda. Prima facie (ld k. esmapilgul) · Kohustus, mis üldiselt kehtib, kuid mille teine kohustus võib üles kaaluda. · Kui sul on kaks vastukäivat kohustust, siis üks neist ei ole sinu tegelik e. kõiki asjaolusid arvestav kohustus (osutus prima facie kohustuseks)
Bifurkatsioon hetk, mil süsteem võib võrdse tõenäosusega areneda kahes erinevas suunas; millise suuna süsteem ,,valib" ei ole võimalik öelda, see sõltub juhusest. Ka ühiskonna puhul võib välja tuua stabiilsed perioodid, kindel areng; mingi hetk, ebastabiilsel perioodil võib ükskõik mida juhtuda, pannes paika, mis võib kaugemas perioodis juhtuda. Juri Lotman. On samuti rääkinud kaoseteooriast. On rääkinud kultuuri arengus kahte sorti perioode: stabiilne areng, etteennustatav, plahvatus, selle tulemusi pole võimalik varasema ajaloo baasil ennustada. Plahvatuse tagajärje otsustab juhus. Ühiskonnas on kahte moodi arenevaid süsteeme: aeglane, ühtlane, etteennustatav areng (majandus, keel); hüppeline, ettearvamatu areng (kunst ja poliitika). ,,UUE AJASTU TEOORIAD" Teooriad, mis ei räägi mitte ühiskonna arengust üldiselt, vaid ainult praegusest ajast ja asjast, mis varsti saabub
ja mis on väärt lahendamist. Sotsiaalteadusi peetakse pre-paradigmaatilisteks, kuna sellega tegelejad ei ole kokku leppinud ühes kõikehõlmavas kontseptsioonide kogumis, teoorias ja tõlgendamise reeglites. Erinevad lähenemisviisid võistlevad selle nimel et saada valitsevaks paradigmaks. 2. Tema sisu trotsib üldistusi - Poliitiline elu liiga keeruline ja laialivalguv ning sõltub liiga paljudest muutuvatest faktoritest, et ta oleks üldiselt võetav ja etteennustatav. 3. "Poliitikateadlased" ei ole objektiivsed - Küsimused, mida võetakse uurimise alla ja see kuidas paljusid asju defineeritakse sõltub analüüsija sotsiaalsest reaalsusest. 4. Tegelik poliitika juhib normatiivsetelt küsimustelt tähelepanu kõrvale - Poliitilise analüüsi mõte on avastada parim võimalikest saavutatavatest variantidest. Teaduslik meetod ei paku lahendusi fundamentaalsetele normatiivsetele küsimustele selle kohta, milliseid
suunas; millise suuna süsteem ,,valib", sõltub juhusest · Valik ei pruugi olla juhuslik mõne teise süsteemi seisukohast (näiteks inimloomuse seisukohast) Juri Lotman · Kultuuri arengus kahte sorti perioode - Stabiilne areng, etteennustav - Plahvatus, selle tulemusi pole võimalik varasema ajaloo baasil ennustada · Plahvatuse tagajärje otsustab juhus · Ühiskonnas on kahte moodi arenevaid süsteeme - Aeglane, ühtlane, etteennustatav areng (majandus, keel) - Hüppeline, ettearvamatu areng (kunst, poliitika) ,,Uue ajastu teooriad" · Kirjeldavad uut ajastut · Teooriad, mis ei räägi mitte ühiskonna arengust üldiselt, vaid - Ainult praegusest ajast - Ajast, mis varsti saabub Kaasaja sotsiaalsed protsessid · Industrialiseerumine · Moderniseerumine · Postindustrialiseerumine · Postmoderniseerumine · Urbaniseerumine · Sekulariseerumine · Globaliseerumine
ei ole Riigikogulane või aktiivne poliitik...) Prantuse Revolutsioon oli Burke'ile teoreetilise dogma revolutsioon ja väga negatiivne selles tähenduses, sest: 1. rajas oma mõtlemise äärmusjuhtumile ja äärmuslikele näidetele (revolutsionäärid põhjendasid oma tegusid nt Pärtliöö ja muude üksikute vana rezhiimi halbade näidetega, kuid nii monarhias kui katoliku kiriku tegevuses oli ka häid päevi...), 2. revolutsionäärid arvasid, et poliitika on etteennustatav, 3. iga teooria lihtsustab üle, muutub kogemuse väliseks ja ei sobitu kokku praktikaga. Burke pole ratsionalist, vaid empiirik ning seega vastandab praktilise tarkuse teoreetilisele teadusele. Instinktiivne, harjumuslik ja eelarvamuslik pole vastuolus mõistusega, on sellega koos, kuid seejuures on oluline, et õpetamatud ja loomulikud tunded on ülemad puhta mõistuse suhtes. Burke kui elitarist Inimesed ei ole loodud võrdseteks, suhete hierarhia ja ebavõrdsus on paratamatu, looduslik,