Euroopa ja Ameerika koolkondade panus. Tugeva tõuke etoloogia arenguks andis C.Darwini ,,Liikide tekkimine", vaikuse perioodil keegi näiliselt ei uurinud loomade käitumist. Olulisi avastusi ei tehtud. Zooloogias uuriti teisi valdkondi, mitte spetsiifiliselt loomade käitumist. Euroopa koolkond uuris loomade käitumist, samas kui Ameerikas keskenduti õppimisvõime uurimisele. 3. K. Lorenz, N. Tinbergen, J.B. Watson, F. Skinner. Lorenz ja Tinbergen panid aluse Euroopa etoloogide koolkonnale. Ameerikas Skinner ja Watson biheivioristide koolkond. Uurisid loomade õppimisvõimet. 4. Käitumisvaatlus ja käitumise kirjeldamine, ogaliku etogramm. Vaatlus ja kirjeldamine on loodusteaduslike uuringute alus. enne eksperimendi püstitamist tuleb objekti tundma õppida nn. pilootuuringute käigus. Käitumise vaatlemise ja kirjeldamise tulemusena luuakse looma etogramm käitumisaktide mustrite üleskirjutus. Ogaliku sigimisaegse käitumise
loomadel” (1872). Vaikuse perioodil ei uuritud eraldi loomade käitumist maailmatasandil, sest aktuaalne oli süstemaatika, füsioloogia ja arengubioloogia uurimine ja arendamine. Vaid üksikisikud tegelesid sellega omaette (Huxley, Heinroth, Whitman, Pavlov). Käitumisuuringute murranguline kasv 1930. aastatel, Euroopa ja Ameerika koolkondade panus ja nende koolkondade tuntumad esindajad. Eu: Lorenz ja Tinbergen – alus eu etoloogide koolkonnale, koostöös Frishiga Nobeli preemia meemesilaste tantsu dekodeerimise eest. Am: Watson ja Skinner – Watsoni raamat “Behaviourism” (1924) lõi alused eksperimentaalsele loomapsühholoogiale, loomade õppimisvõime uurimine laborieksperimentide abil. Käitumisvaatlus ja käitumise kirjeldamine, etogrammi mõiste, ogaliku näide. Vaatlus ja kirjeldamine on loodusteaduslike uuringute alus ning nende abil saab üles kirjutada käitumisaktide mustri e etogrammi
põhjamudas. Teaduslik lähenemine loomade käitumise seletamisele sai alguse kaasaegse evolutsiooniteooria rajamisest Charles Darwini poolt 19. sajandi teisel poolel Suhtelise “vaikuse periood”, kus peaaegu keegi ei uurinud spetsiaalselt loomade käitumist, sest parajasti oli zooloogias aktuaalne süstemaatika, füsioloogia ja arengubioloogia fundamentaalprobleemide uurimine. Euroopa etoloogide koolkonna väljapaistvamad esindajad olid Konrad Lorenz ja Nikolaas (Niko) Tinbergen. nad panid aluse Euroopa etoloogide koolkonnale, kes uurisid nö “käitumise bioloogiat” olid hariduselt loodusteadlased rajasid oma teooriad suuremas osas loomade vaatlustele ja intuitsioonile 1972. a. pärjati mõlemad Nobeli preemiaga. USA-s tekkis loomapsühholoogide (ehk biheivioristide) koolkond. J.B. Watson kui biheivioristliku mõtteviisi rajaja
· Distantsihoidmine pesitsusel ja igapäevakäitumisel; hierarhia väljendub distantsis. · Asustustihedus on seotud mitte ainult toitumisvõimalustega, mõjub ka kontaktide arv ja intensiivsus, juuresolek, eraldumisvõimalus. Ruumiteema saabumine psühholoogiasse · Kurt Lewin eluruum. Psühholoogiline reaalsus, kus toimivad tõmbavad-tõukavad jõud. · Edward Hall, Robert Sommer, Albert Mehrabian füüsiline ruum · Lähtekohaks: etoloogide uuringud + igapäevaelu tähelepanekud · Igapäevaelust: suhtlemise kultuurierinevused, miks arhitektid joonistavad järjest rohkem magamistube, miks on vangisolek karistuseks. · Viimased ca 40-50 aastat püüd kirjeldada inimese ruumikäitumise vorme ja seaduspärasusi. Distants Inimestevaheline vahemaa · Väide: sõltuvalt situatsioonist ja partnerist hoiavad inimesed igapäevasuhtlemises kindlat distantsi.
impulsside enda tugevusest, (2) nende impulsside avaldumist piiravate ja pidurdavate kontrollmehhanismide efektiivsusest. Piirangumehhanismideks on sotsiaalne teadvus koos moraalinormidega, empaatiavõime ja-tunne, hirm karistuse ees, süütunne. Instinktiteooriad seal eristame etoloogilisi ja psühhoanalüütilisi teooriaid. Agressiivsust käsitletakse kaasasündinud instinktina ja isiksuse motivatsioonisüsteemi püsiasukana. Etoloogide arvates on agressiivsusel kohastumuslik väärtus. See tagab liigi kaitsmise ja säilimise ning väljendub territoriaalsuses, piiratud ressursside eest võitlemises, tugevamate isendite geenide edasi andmises. Agressiivsus pole hea ega paha ta lihtsalt on. Instinktiteooria 39 alahindab õppimise suurt osatähtsust. Freudi teoorias on agressiivsuse alged peidus alateadvuses
enda tugevusest, (2) nende impulsside avaldumist piiravate ja pidurdavate kontrollmehhanismide efektiivsusest. Piirangumehhanismideks on sotsiaalne teadvus koos moraalinormidega, empaatiavõime ja-tunne, hirm karistuse ees, süütunne. Instinktiteooriad seal eristame etoloogilisi ja psühhoanalüütilisi teooriaid. Agressiivsust käsitletakse kaasasündinud instinktina ja isiksuse motivatsioonisüsteemi püsiasukana. Etoloogide arvates on agressiivsusel kohastumuslik väärtus. See tagab liigi kaitsmise ja säilimise ning väljendub territoriaalsuses, piiratud ressursside eest võitlemises, tugevamate isendite geenide edasi andmises. Agressiivsus pole hea ega paha ta lihtsalt on. Instinktiteooria alahindab õppimise suurt osatähtsust. Freudi teoorias on agressiivsuse alged peidus alateadvuses. Adleri õpetusest tulenevalt võib agressiivsus olla võimutungi kaasnähtuseks. Frustratsiooni-agressiooni teooria J
Loomariigis liigiti välja kujunenud nn ruumikäitumise normid, mida loomulikus olekus üritatakse järgida. Normi rikkumine = häired populatsioonis Kas nii ka inimesel? Ruumiteema saabumine psühholoogiasse Kurt Lewin eluruum. Psühholoogiline reaalsus, kus toimivad tõmbavad-tõukavad jõud. Füüsiline ruum psühholoogiasse 1960datel Edward Hall, Robert Sommer, Albert Mehrabian Lähtekohaks: etoloogide uuringud + igapäevaelu tähelepanekud Igapäevaelust: suhtlemise kultuurierinevused, miks arhitektid joonistavad järjest rohkem magamistube, miks on vangisolek karistuseks Viimased ca 40-50 aastat püüd kirjeldada inimese ruumikäitumise vorme ja seaduspärasusi, pakkuda ideid ruumikujundajatele, linnaplaneerijatele ... Distants Distants inimestevaheline vahemaa Väide: sõltuvalt situatsioonist ja partnerist hoiavad inimesed
intensiivsus, juuresolek, eraldumisvõimalus Loomariigis liigiti välja kujunenud nn ruumikäitumise normid, mida loomulikus olekus üritatakse järgida. Normi rikkumine = häired populatsioonis Kas nii ka inimesel? Ruumiteema saabumine psühholoogiasse Kurt Lewin eluruum. Psühholoogiline reaalsus, kus toimivad tõmbavad-tõukavad jõud. Füüsiline ruum psühholoogiasse 1960datel Edward Hall, Robert Sommer, Albert Mehrabian Lähtekohaks: etoloogide uuringud + igapäevaelu tähelepanekud Igapäevaelust: suhtlemise kultuurierinevused, miks arhitektid joonistavad järjest rohkem magamistube, miks on vangisolek karistuseks Viimased ca 40-50 aastat püüd kirjeldada inimese ruumikäitumise vorme ja seaduspärasusi, pakkuda ideid ruumikujundajatele, linnaplaneerijatele ... 25 Distants Distants inimestevaheline vahemaa
juuresolek, eraldumisvõimalus • Loomariigis liigiti välja kujunenud nn ruumikäitumise normid, mida loomulikus olekus üritatakse järgida. Normi rikkumine = häired populatsioonis • Kas nii ka inimesel? Ruumiteema saabumine psühholoogiasse • Kurt Lewin – eluruum. Psühholoogiline reaalsus, kus toimivad tõmbavad-tõukavad jõud. • Füüsiline ruum psühholoogiasse 1960datel Edward Hall, Robert Sommer, Albert Mehrabian • Lähtekohaks: etoloogide uuringud + igapäevaelu tähelepanekud • Igapäevaelust: suhtlemise kultuurierinevused, miks arhitektid joonistavad järjest rohkem magamistube, miks on vangisolek karistuseks • Viimased ca 40-50 aastat – püüd kirjeldada inimese ruumikäitumise vorme ja seaduspärasusi, pakkuda ideid ruumikujundajatele, linnaplaneerijatele … Distants • Distants – inimestevaheline vahemaa • Väide: sõltuvalt situatsioonist ja partnerist hoiavad inimesed
annaabi.ee 
