*Tiit Aleksjev. *Helve Anton. *Andres Andersen. *Ivar Arnold. *Sirje Annist. *Eerik Inari. *Jüri Ant. *Edgar Kant. *Küllo Arjakas. *Ain Kull. *Mart Külvik. 2. Mõned eesti teadusajaloolased. *Vaike Hang. *Tullio Llomets. Tegi: Aule Mäemets, 7 a klass. *Linda Kongo. *Maie Remmel. *Hain Tankler. *Herbet Viiding. 3. Eesti etoloogid. *Jüri Keskpaik. *Aleksei Turovksgi. *Jakob von Uexküll.
Probleemi püstitamine Uurimusküsimuse sõnastamine. Küsimusest peaks selguma uurimisobjekt ning muutuja mille mõju uuritakse. Näiteks: Kas Lactobacillus fermentum ME3 sisaldavaid probiootilisi piimatooteid tarbides väheneb düsenteeriasse haigestumise risk? TÜ professor Marika Mikelsaar Uurimisobjekt Milliseid valdkondi võiksid järmised bioloogid uurida: mikrobioloogid mükoloogid botaanikud malakoloogid ornitoloogid ökoloogid etoloogid paleontoloogid antropoloogid Muutuja Tegur, mille mõju uuritakse Niiskus, temperatuur, toitainete kontsentratsioon, valgus jms. Taimedel on võimalikult samad tingimused, erineb ainult uuritav tegur KONTROLLTAIM KATSETAIM Antud katse puhul on muutujaks valgus Hüpotees Oletatav vastus püstitatud probleemile, mis on sõnastatud lähtuvalt taustinformatsioonist. Näiteks: Madalam kehtemperatuur pikendab hiirte eluiga. Teaduslik fakt ja loodusseadus
6. Näited küsimustest käitumise väljakujunemise, vallandumise, funktsiooni ja evolutsiooni kohta. Väljakujunemine kas isaogaliku pesaehitamisfunktsioon on täielikult kaasasündinud või paraneb aja vältel. Vallandumine millised stiimulid vallandavad isaogaliku sigimiskäitumise. Funktsioon miks esitab isaogalik emasele siksak-tantsu. Evolutsioon kas siksak-tants oli ka ogaliku eellastel. 7. Pilk käitumise väljakujunemise uurimisse. Etoloogid tuginesid põhiliselt vaatlustele looduses, samas kui psühholoogid keskendusid katsetele kontrollitud tingimustes. Psühholoogid uskusid, et loomade käitumise väljakujunemisel on määravaks kasvukeskkond, etoloogid uskusid, et tähtis on loomus. Tulemuseks oli süntees. 8. Varaste etoloogide ja biheivioristide konflikti juured ja olemus, selle tulemus. Biheivioristid ja etoloogid kasutasid loomade uurimiseks erinevaid meetodeid ja tulid erinevatele järeldustele
bioloogilist edukust. küsimused käitumise evolutsiooni kohta – puudutavad liikide erinevate käitumisviiside ja käitumiselementide tekkimist ja väljakujunemist evolutsiooni käigus ehk käitumise fülogeneesi. 20. sajandi I poole Euroopa etoloogide ja USA loomapsühholoogide (biheivioristide) vahel valitses käitumise väljakujunemise küsimuses terav lahkarvamus. Etoloogid olid hariduse poolest bioloogid/zooloogid, kes juhindusid evolutsiooniteooriast huvitusid paljudest erinevatest loomaliikidest ja mitmesugusest käitumisest ning selle varieeruvusest tegid vaatlusi peamiselt looduses. Biheivioristid ei olnud hariduselt loodusteadlased, ei juhindunud evolutsiooniteooriast kontsentreerusid vähestele katseliikidele (peamiselt rottidele ja tuvidele) otsisid üldisi seaduspärasusi, mis kehtiksid kõigi liikide puhul
Evo: Puudutavad erinevate käitumisviiside ja -aktide tekkimist ja väljakujunemist fülogeneesi jooksul, nende evolutsioonilist päritolu. 1) kas siksak-tants esineb ainult ogalikel või ka tema eellastel, st. kui ürgne see käitumine on? 2) kas siksak-tants on tekkinud evolutsiooni käigus valmiskujul, või esines eellastel mingeid algelisemaid vahevorme? Pilk käitumise väljakujunemise uurimisse. Varaste etoloogide ja biheivioristide põhikonflikti juured ja olemus, selle tulemus. Etoloogid uurisid eemalt, psühholoogid laboris. Etoloogid: aktsepteerisid evolutsiooniteooriat, vaatlus looduses, tähtsustasid liigiomaseid stereotüüpseid käitumismustreid, mida pidasid kaasasündinuiks, instinktiivseiks, omistasid kasvutingimustele ja õppimisele vähe tähtsust, loomus. Psühholoogid: üldised seaduspärasused, rotid ja tuvid, laboritingimused, õppimisvõime ja käitumise paindlikkus, ignoreerisid käitumise pärilikkust, kasvukeskkond. Tulemus: nature and nuture, koosmeel.
eneseteadmata langeme. Mis paneb inimesi ütlema: ,,Jah!" mingile pakkumisele või palvele, kuigi tegelikult järele mõeldes leitakse, et see oli ennatlikult ostetud või antud lubadus. Neid teooriad teades, saab ennast rohkem kaitsta nende inimeste eest, kelle tööks ongi teisi mõjutada, et need teeksid midagi, mis ei pruugi olla nende heaolu nimel. See on teema, mis võiks huvi pakkuda, eriti neile, kes puutuvad kokku igapäevaselt paljude erinevate inimestega. MÕJUSTAMISRELVAD Etoloogid, kes uurivad loomade käitumist nende loomulikus keskkonnas, on paljude loomaliikide puhul avastanud, et loomade käitumine toimub tihti jäikade ja mehaaniliste mustrite järgi. Neid nimetatakse kinnistunud käitumismustriteks ja need mehaanilised käitumisjärgnevused on tähelepanuväärselt sarnased teatud automaatse reageerimisviisiga inimestel. Nii inimestel kui loomadel vallandab need automaatsed käitumismustrid enasmasti ainult üks tunnus kogu asjasse puutuvast informatsioonist
1) puhas ruum (nt maailmaruum) 2) piiritletud ruum (nt piirikontrolli järjekord) 3) tähenduslik ruum (nt lahingu toimumispaik) 4) sotsiaalne ruum (nt kellegi lähedal istumine, ruumiline asetus) · Inimestevahelised suhted on ruumiliselt organiseeritud. Ruumiliselt paiknemine ei ole juhuslik. Ruum on suhete reguleerija ja indikaator. · Prokseemika, keskkonnapsühholoogia inimsuhete ruumilise korralduse alused ja seaduspärad. Idee arengulugu · Eelkäijad etoloogid. 1920ndatel kuidas linnud ja loomad organiseerivad oma eluruumi. Territooriumikäitumine, pesitsus, paaritus, toitumisterritooriumid. Uurijad: Christian, Calhoun, Tinbergen jne · Distantsihoidmine pesitsusel ja igapäevakäitumisel; hierarhia väljendub distantsis. · Asustustihedus on seotud mitte ainult toitumisvõimalustega, mõjub ka kontaktide arv ja intensiivsus, juuresolek, eraldumisvõimalus. Ruumiteema saabumine psühholoogiasse
See hõlmab näiteks liikide ajalugu. Organism on koos oma geneetiliste, füsioloogiliste, psühholoogiliste ja käitumuslike aspektidega osa süsteemist, mis sisaldab ka keskkonda koos selle füüsiliste interpersonaalsete ja kultuuriliste aspektidega. Seetõttu tuleb uurida kõiki neid tasemeid, et lõpptulemusena mõista tervet organismkeskkonnasüsteemi. Seega on etoloogilised printsiibid potentsiaalselt ühendav jõud arengupsühholoogiasse. Etoloogid keskenduvad käitumise kohanemisele. Seetõttu kasutatakse kohanemise ideed pigem kultuurilise kohanemise mõttes. Etoloogia teoreetiline panus on ka see, et uuritakse organismi läbi kogu elu. Metodoloogiline panus- loomulikus keskkonnas vaatluse kasutamine. Etoloogilist vaatlust saab kombineerida ka küsitlusega just inimeste puhul. Mida uut tõi etoloogia? Tõi sisse kiindumusteooria- uus uurimisvaldkond. See astus vastu õppimise teooria. Nõrkused- Teoreetilised piirangud on:
Ruum ja inimsuhted Ruumiteema psühholoogiasse 1960datel Mis on ruum: puhas ruum (maailmaruum), piiritletud ruum (piirikontrolli järjekord), tähenduslik ruum (Paju lahingu toimumispaik), sotsiaalne ruum (kes kui lähedal presidendile istub) Inimsuhted on ruumiliselt organiseeritud. Ruum on suhete reguleerija ja indikaator Prokseemika, keskkonnapsühholoogia inimsuhete ruumilise korralduse alused ja seaduspärad Idee arengulugu Eeelkäijad etoloogid. 1920datel kuidas linnud ja loomad organiseerivad oma eluruumi. Territooriumikäitumine (territoriality): pesitsus, paaritus, toitumisterritooriumid. Niko Tinbergen: ogaliku territooriumikäitumine (1952) fikseerib pesaterritooriumi, hoiab teisi eemale, kutsub emase sisse jne. Distantsihoidmine pesitsusel ja igapäevakäitumisel, hierarhia väljendub distantsis John Christian (1960) üleasustuse mõju hirvede populatsioonile
(Paju lahingu toimumispaik), sotsiaalne ruum (kes kui lähedal presidendile istub) Tähenduslik ruum paik, millel on mingi tähendus. Sotsiaalne ruum kui kaugel bõi lähedal kellelegi olen. Inimsuhted on ruumiliselt organiseeritud. Ruum on suhete reguleerija ja indikaator Prokseemika, keskkonnapsühholoogia inimsuhete ruumilise korralduse alused ja seaduspärad Idee arengulugu Eeelkäijad etoloogid(loomade käitumisuuriad). 1920datel kuidas linnud ja loomad organiseerivad oma eluruumi. Territooriumikäitumine (territoriality): pesitsus, paaritus, toitumisterritooriumid. Loomade käitumine on hästi täpselt kirjeldatavad. Tinbergen uuris ogalike käitumist igal ogalikul on oma pesa ja territoorium, mida ta kaitseb. Loomad hoiavad omavahel kindlat vahemaad/distantsi. Christian uuris hirvesid kui ühel saarel sai hirvi liiga palju, siis nad said
• Ruumiteema psühholoogiasse 1960datel • Mis on ruum: puhas ruum (maailmaruum), piiritletud ruum (piirikontrolli järjekord), tähenduslik ruum (Paju lahingu toimumispaik), sotsiaalne ruum (kes kui lähedal presidendile istub) • Inimsuhted on ruumiliselt organiseeritud. Ruum on suhete reguleerija ja indikaator • Prokseemika, keskkonnapsühholoogia – inimsuhete ruumilise korralduse alused ja seaduspärad Idee arengulugu • Eeelkäijad – etoloogid. 1920datel – kuidas linnud ja loomad organiseerivad oma eluruumi. Territooriumikäitumine (territoriality): pesitsus, paaritus, toitumisterritooriumid. • Niko Tinbergen: ogaliku territooriumikäitumine (1952) – fikseerib pesaterritooriumi, hoiab teisi eemale, kutsub emase sisse jne. • Distantsihoidmine pesitsusel ja igapäevakäitumisel, hierarhia väljendub distantsis • John Christian (1960) – üleasustuse mõju hirvede populatsioonile
annaabi.ee 
