Põhjused- Ilmastiku jahenemine, inimkonna juurdekasv Näited germaani hõimude liikumise kohta rahvaste rände ajal- 2. Suure rahvaste rände tagajärjed Lääne-Rooma riigile. Aastal 451 tungisid hunnid Galliasse kus toimus Katalaunia lahing, mille hunnid kaotasid Pidev germaanlaste rüüsteretked Rooma linna Põllumajanduse , käsitöö ja linnade allakäik. 3. Lääne-Rooma langemise põhjused. Riik oli etnograafiliselt ja usuliselt väga kirev Erinevate hõimude tase oli erinev Riik oli jõuga kokku liidetud Riigi osad olid nõrgalt seotud 4. Keskaja ruumiline ja ajaline piiritlemine. Keskaega võib ruumiliselt piiritleda alaga, kus religiooniks oli katoliiklus ja ühiskondlik korraldus põhines ja valitsev kord feodalism ehk läänikord . Ajalisel piiritlemisel ei ole ajaloolastel ühist seisukohta. Alguseks pakutakse kõige
2) Territoriaalvesi- Seaduses fikseeritud osa merest või ookeanist, millega riik piirneb (juhul kui riik asub mere või ookeani ääres) maksimum 12 meremiili. 3) Maapõu- maa-ala ja territoriaalvee allolev ala. 4) Õhuruum- maa-ala ja territoriaalvee kohal olev ala. 29. Riigi elanikkond ehk rahvastik jaguneb: 1) Etnograafiliste ehk rahvustunnuse alusel 2) Poliitiliselt ehk kodakondsuse alusel. 30. Etnograafiliselt jaguneb elanikkond: 1) Põhirahvus, nt. Eestis eestlased 2) Rahvusvähemus, nt. Eestis venelased ja ukrainlased 31. Poliitiliselt ehk kodakondsuse alusel jaguneb elanikkond: 1) Kodanikud 2) Välismaalased (omavad teise riigi kodakondsust) 3) Kodakondsuseta inimesed 32. Riigi ainuõigused on: 1) Riigivõimu otsus on kõikidele inimestele riigiterritooriumil kohustuslik.
8.Teadus hiskonna poole 9. Vormid Vahendid --------- --------- Verbaalne MObiil Kirjalik ajakiri lehakeel suuline 10. a) Vahendid on Verbaalne, kirjalik, kehakeel b)Roll on vimalikult kiirelt edastada infot 11. Ajakirjanik vib elda mida ta tahab, mingeid piiranguid pole, peale solvamise ja vale sdistuse 12. Riigi poolt kehtesteatud poliitiline eelkontroll trkiste, tele- ja raadiosaadete sisu le, teabe valikuline valdamine 13. seda on vimalik analsida etnograafiliselt ja kodakondsuse alusel 14. demograafiaks 15. see on sndimuste arv, positiivne sndimus letab suremuse ja negatiivne on kui suremus letab sndimuse 16. kige rohkem on eestrlase, sellejrel kohe on venelased, kokku on meie riigis 11 erinevat rahvust 17. inimeste ajalooliselt kujunenud htekuuluvuvorm, mis phineb htselt territooriumil, ajalool, tavadel ja keelel 18. see on siis kui riigis elab ainult 1 rahvus 19. neid ei ole palju, sest igal maal on immigrante 20.
Eestil on piirileping Lätiga, Venemaaga puudub. · Piiri ületamiseks on vaja luba ehk viisat · Territoriaalvesi juhul kui riik asub mõne mere või ookeani ääres. Riigile kuulub sel juhul 12 meremiili vett ehk ~20km) · Maapõu maa-ala ja territoriaalvee all olev ala · Õhuruum maa-ala ja territoriaalvee kohal olev ala, 10-12 km kõrgune ala Elanikkond e. Rahvas Saab jagada: 1) Etnograafiliselt ehk rahvustunnuste alusel: põhirahvus (Eesti eestlased) ja rahvusvähemused (Eestis venelased ja ukrainlased) 2) Poliitiliselt ehk kodakondsuse alusel: kodanikud, välismaalased, kodakondsuseta isikud Individuaalsus : a) totalitaarne riik : ei salli individuaalsust, pooldab ühtlase halli massi teke, inimesed ei tohi üksteisest eristuda ei ainelise rikkuse ega vaadete poolest, indiviid on mutriks suures riigis ja hoiab selle masinavärki töös, Hitleri
Selle tikandi erinevus seisnes ornamendis, selle ainestikus, värvustes ja tikkimistehnikates, teda esines sõbadel, puusapõlledel, põlledel, mulgirättidel ja suurättidel. Seesugusne tikand kandsi keskaegse väljenduslaadi pitserit. Eelkõige väljendus see üksikmotiivide kasutusviisis, mil motiivid paiknesid romaani ja gooti dekoorile iseloomulikult üksteise kõrval, kokkusulatamata ning seejuures ka ajastule väga tüüpilises süsteemis. Paistu, Tarvastu, Helme kihelkonnad kuulusid etnograafiliselt Lõuna-Viljandimaa Ida-Mulgimaa rühma, mille keskuseks on traditsiooniliselt peetud Tarvastu kihelkonda. Siit ulatus mõju Paistu, osalt Helme ning Viljandi kihelkonnast Päri ja Viiratsi valda. Mulgi idaosa, eriti Helme kihelkond, oli vastuvõtlikum naaberaladelt laenatavaile nähtustele, Ida-Mulgi naised olid uuendusmeelsemad kui Lääne-Mulgi naised. Siin said varem üldiseks ka näiteks uuemat laadi mitmevärvilised, eriti punaste kirjadega kindad
...................................... 4 Meeste rõivad.......................................................................................................................... 6 Kasutatud kirjandus:.............................................................................................................. 10 Sissejuhatus Olen pärit Viljandimaalt Tarvastu vallast Mustlast. Tarvastu vald kuulub Mulgimaale, seega kirjutangi mulgi rahvarõivaist ja Tarvastu vallast. Tarvastu kihelkond kuulus etnograafiliselt koos Paistu ja Helme kihelkonnaga Lõuna- Viljandimaa Ida-Mulgimaa rühma, mille keskuseks on traditsiooniliselt peetud Tarvastu kihelkonda. Siit ulatus mõju Paistu, osalt Helme ning Viljandi kihelkonnast Päri ja Viiratsi valda. Mulgimaa idaosa oli vastuvõtlikum naaberaladelt laenatavaile nähtustele, Ida-Mulgi naised olid uuendusmeelsemad kui Lääne-Mulgi naised. Tarvastus valitsesid erilaadsed punased, mõnede taimeliste sugemetega geomeetrilised kirjad
1.i.1) Idaosa enamus tänapäeva Saksamaast läks Ludwig Sakslasele. 1.i.2) Lääneosa tänapäeva Prantsusmaa läks Karlile Charles Paljaspeale. 1.i.3) Keskmine osa + keisri tiitel läks Lotharile. 9. Frangi suurriigi kokkuvarisemise põhjused. Frangi keisririigi iga kujunes väga lühikeseks (800.-843.aasta), sest: 1) riik oli etnograafiliselt ja usuliselt väga kirev. 2) Erinevate hõimude arengutase oli väga erinev. 3) Riik oli vägivaldselt kokku liidetud. 4) Ei suudetud luua tugevat keskvõimu, korralikult toimivat seadlusandlust, raharinglust (naturaalmajandus) ja maksusüsteemi. 10. Lääni- ehk feodaalsuhete väljakujunemise põhjused ja eeldus. Feodaalsuhete välja kujunemise põhjused:
riigid jagunesid sõltumatuteks valdusteks. Lääne-Euroopa killustatust kasutasid ära välisvaenlased araablased vallutasid Vahemere saari, Hispaania ja Põhja-Aafrika, tehes sealt Lääne-Euroopasse ründeretki. 9-10 sajanditel oli sage nähtus Skandinaavia viikingite rüüsteretked ja Aasiast pärit ungarlaste kiired ratsaväe vallutusretked. o Miks kujunes Frangi suurriigi iga lühikeseks? riik oli etnograafiliselt väga kirev- seal kõneldi üle 20 keele neid ei ühendanud usk, kuna paljud hõimud olid paganad hõimude arengutase oli väga erinev impeeriumi üksikud osad olid nõrgalt seotud, puudus isegi pealinn ei suudetud luua tugevat keskvõimu, korralikult toimivat seadusandlust, raha ringlust ja maksusüsteemi o Verduni leping. Ludwig Vaga (Karl Suure poeg) järglaste vahel algasid
toimib vaid siis, kui seadused on avalikud ja kättesaadavad kõigile. RIIK . Riik on sisemiselt korrastatud avalikõiguslik organisatsioon, mis tegutseb sihipäraselt ühiskonna vajaduste rahuldamise nimel. ( põhitunnused : rahvastik ,territoorium ,iseseisev avalik võim ) . Riigi territooriumina käsitletakse maaala mis allub riigi võimule . Riigi elanikkonna ehk rahvastiku moodustavad riigi territooriumil alaliselt või ajutiselt elavad inimesed. Etnograafiliselt jagatakse rahvastik rahvustunnuse alusel põhirahvuseks ja rahvusvähemuseks . Rahvastiku poliitilise tõlgenduse aluseks on kodakondsus . Avalik võim kui põhitunnus tähendab seda , et eksisteerib riigiorganite süsteem, mis on suuteline iseseisvalt teostama võimu oma territooriumil. Sümbolid : lipp , vapp , hümn . Valitsemine elu korraldamine . Valitsemisülesanded :
kasutasid oli naturalisj, st. Keskendumine nii tavap’rasele kui ebatüüpilisele, tehes osalusvaatlusi slummides kui ka ametlikku statistikat uurides. Birmingham: (töölisklassi sümboliline võitlus a) oma olukorra vastu ja b) oma positsiooni hoidmise eest ümberkorraldatavas linnas. Modid ja rockerid. Deviantsus on miskit muud. Moraalne paanika.) Birminghami kk subkultuuri kontseptsioon oli hoopis midagi muud kui see oli Chicagos. Kui Ameerika traditsioonis läheneti etnograafiliselt ning keskenduti deviantsusele, siis B-s olid esikohal sotsioloogilised kontseptsioonid nagu klass ja ideoloogia. Birminghami kk on oluline ka veel seetõttu, et sealt sai alguse interdistsiplinaarne uurimissuund Cultural Studies (E.k. Kultuuriuuringud). See interdistsiplinaarsus tähendas põhimõtteliselt meediauuringute, sotsioloogia, kultuuri- ja kirjandusteooria ja semiootika kombineerimist. Ühtlasi ei olnud uurijad
kasutasid oli naturalisj, st. Keskendumine nii tavap'rasele kui ebatüüpilisele, tehes osalusvaatlusi slummides kui ka ametlikku statistikat uurides. Birmingham: (töölisklassi sümboliline võitlus a) oma olukorra vastu ja b) oma positsiooni hoidmise eest ümberkorraldatavas linnas. Modid ja rockerid. Deviantsus on miskit muud. Moraalne paanika.) Birminghami kk subkultuuri kontseptsioon oli hoopis midagi muud kui see oli Chicagos. Kui Ameerika traditsioonis läheneti etnograafiliselt ning keskenduti deviantsusele, siis B-s olid esikohal sotsioloogilised kontseptsioonid nagu klass ja ideoloogia. Birminghami kk on oluline ka veel seetõttu, et sealt sai alguse interdistsiplinaarne uurimissuund Cultural Studies (E.k. Kultuuriuuringud). See interdistsiplinaarsus tähendas põhimõtteliselt meediauuringute, sotsioloogia, kultuuri- ja kirjandusteooria ja semiootika kombineerimist. Ühtlasi ei olnud uurijad
kasutasid oli naturalisj, st. Keskendumine nii tavap’rasele kui ebatüüpilisele, tehes osalusvaatlusi slummides kui ka ametlikku statistikat uurides. Birmingham: (töölisklassi sümboliline võitlus a) oma olukorra vastu ja b) oma positsiooni hoidmise eest ümberkorraldatavas linnas. Modid ja rockerid. Deviantsus on miskit muud. Moraalne paanika.) Birminghami kk subkultuuri kontseptsioon oli hoopis midagi muud kui see oli Chicagos. Kui Ameerika traditsioonis läheneti etnograafiliselt ning keskenduti deviantsusele, siis B-s olid esikohal sotsioloogilised kontseptsioonid nagu klass ja ideoloogia. Birminghami kk on oluline ka veel seetõttu, et sealt sai alguse interdistsiplinaarne uurimissuund Cultural Studies (E.k. Kultuuriuuringud). See interdistsiplinaarsus tähendas põhimõtteliselt meediauuringute, sotsioloogia, kultuuri- ja kirjandusteooria ja semiootika kombineerimist. Ühtlasi ei olnud uurijad
See kõik jätnud puutumata ka näitlejata. Tegutses ettevaatlikult, kardinaalselt ei muutunud, väikesed reformikesed see oli tema taktika. Tema kui dramaturg ise ka ei mõistnud milleks seda vaja. Talle oli vana klassitsistlik esteetika täiesti meelt mööda. Tahtis muuta midagi vaatajana mitte dramaturgina. Selle käigus kasvatas ta üles terve rea huvitavaid näitlejaid (nn Voltaire näitlejad/ansambel), nendega viiski läbi oma mõningaid lavaeksperimente. Toob lavale etnograafiliselt täpsed kostüümid. Lava tinglikkus, igasuguse lavalahenduse puudumine. Lava kostüümid ei olnud päevakorraline probleem. Näitleja, kes ilmus traagilises näidendis publiku ette pidi olema ranges vastavuses kehtiva moega riietatud olema. Igasugune kõrvalekaldumine oleks olnud narrus. Kogu prantsuse klassitsistlik teater tundis vaid ühte ,,ajaloolist kostüümi" - selleks oli rooma kostüüm, see oli väga tinglik (rinnaturvise immitatsioon, seelik, pikad saapad ja sulgedega
annaabi.ee 
