Leidsid 12 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Etaanhape". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
etaanhape, etaanhapet, äädikhape, äädikhappe, atsetaat, oksüdatsioonil, haavu, sissehingamisel, sattumisel, hügroskoopne, karboksüülhape, lahustina, ch3coo, toiduainetes, butaani, etanaali, lakkide, atsetooni, estrid, sooli, temperatuuridel, sattudes, ville, aurude, pooleldi, soovitata, suud, kontaktläätsed, eespoolKaltsiumkarbonaat on looduses väga tavaline aine. Kaltsiumkarbonaat käitub keemilistes reaktsioonides sarnaselt teiste karbonaatidega. Kaltsiumkarbonaat reageerib tugevate hapetega. Vabaneb süsinikdioksiid ehk süsihappegaas (CO2). [https://et.wikipedia.org/wiki/Kaltsiumkarbonaat] 1.2 Söögiäädikas Äädikas on terava lõhnaga happeline vedelik, mida saadakse etanooli kääritamisel, mille tulemuseks on äädika põhikomponent äädikhape. [https://et.wikipedia.org/wiki/%C3%84%C3%A4dikas] Etaanhape ehk äädikhape (CH3COOH) on värvuseta, spetsiifilise lõhnaga hügroskoopne vedelik. Etaanhape on tuntuim karboksüülhape. Etaanhape on efektiivne nii lahustina kui ka lahustatava ainena. Äädikhapet kasutatakse toiduainete säilitamiseks, maitsestamiseks ja marineerimiseks. Etaanhapet kasutatakse ka ravimite, lakkide ning atsetooni valmistamiseks. Etaanhappe estrid 4
Valge veini äädika kergem ja mahedam maitse on suurepärane koos kalaja lahjema lihaga; marinaadides, kuhu sobib paremini selga äädikas, enamikus salatikastmetes ja võikastmetes. Teised äädikad – Vahel võite leida ka mõdust, puuviljaveinidest, kartulitest, kašupähklitest, siirupist, ananassist või mõnest kääritatud vägijoogist valmistatud äädikaid. Äädikas keemias Etaanhape ehk äädikhape on värvuseta, spetsiifilise lõhnaga hügroskoopne vedelik. Etaanhape on tuntuim karboksüülhape. Etaanhape on efektiivne nii lahustina kui ka lahustatava ainena. Etaanhapet nimetatakse ka atsetaathappeks ja metaankarboksüülhappeks. Kontsentreeritud etaanhapet nimetatakse jää- äädikhappeks. Äädikhapet kasutatakse toiduainete säilitamiseks, maitsestamiseks ja marineerimiseks. Etaanhapet kasutatakse ka ravimite, lakkide ning atsetooni valmistamiseks. Etaanhappe estrid on kasutusel kondiitritööstuses ja parfümeerias
piimhape). Kõrgemaid karboksüülhappeid, mis sisaldavad 4-20 süsiniku aatomit, nimetatakse rasvhapeteks. Üht või mitut aminorühma sisaldavaid karboksüülhappeid nimetatakse aminohapeteks. Paljudel karboksüülhapetel on kasutuses triviaalnimetused: HCOOH metaanhape (sipelghape) CH3COOH etaanhape (äädikhape) CH3CH2COOH propaanhape (propioonhape) CH3CH2CH2COOH butaanhape (võihape) C4H9COOH pentaanhape (palderjanhape) C5H11COOH heksaanhape (kapronhape)
Uurimistöö Tallinn SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................................2 1. KARBOKSÜÜLHAPPED.....................................................................................................................4 1.1. Etaanhape........................................................................................................................................5 2. SAHHARIIDID.....................................................................................................................................6 2.2. Fruktoos..........................................................................................................................................7 3. VALGUD................................................
Reaktsioonide kulgemiseks, st. ainete muundumiseks, on esmalt tarvis enamikel juhtudel lõhkuda sidemed, et võiks toimuda uute sidemete moodustumine. Lõhkumiseks tuleb molekulile anda kuumutamise ja kiirguse abil anda hulk energiat juurde. Madala reaktsioonivõime tõttu ei reageeri alkaanid ka inimorganismis. Seetõttu pole alkaanid ei toitained ega ka eriti mürgised. Parafiin ja polüetüleen on materjalid, mille kokkupuude toiduainetega on lubatud. Vedelate alkaanide veekogudesse sattumisel on paljudele organismidele kahjulikud (naftareostus). Õnneks leidub looduslikes veekogudes mikroorganisme, mis suudavad alkaane oksüdeerida. See puhastusprotsess toimub aga üpris aeglaselt. Pürolüüs on aine lagunemine kõrge temperatuuri toimel (krakkimine, isomeerimine). Alkaane kasutatakse nende suure põlemissoojuse tõttu kütusena. CH4 on peamine loodusliku gaasi koostisosa ning peamine gaas majapidamisgaasis
20 2. Omadused · Füüsikalised omadused: vedelikud või kristalsed ained. Asendamata areenid ei lahustu vees, küll aga mittepolaarsetes lahustites (eeter). Benseen lahustab hästi vaikusi, rasvu ja teisi vähepolaarseid aineid. · Füsioloogilised omadused: aromaatsetel süsivesinikel on narkootiline toime. Suurema koguse sissehingamisel tekivad krambid. Halvimal juhul võib see lõppeda ka äkksurmaga. Pidev kokkupuude kahjustav närvisüsteemi. Aromaatsed süsivesinikud mõjuvad ärritavalt ka nahale. · Keemilised omadused: aromaatne ring (tuum) on suhtelisel püsiv ja keemiliselt vastupidav (näiteks oksüdeerijate suhtes). Tüüpiline reaktsioon aromaatsele tuumale on elektrofiilne asendus, kus aromaatne tuum on ise nukleofiilne tsenter.
20 2. Omadused · Füüsikalised omadused: vedelikud või kristalsed ained. Asendamata areenid ei lahustu vees, küll aga mittepolaarsetes lahustites (eeter). Benseen lahustab hästi vaikusi, rasvu ja teisi vähepolaarseid aineid. · Füsioloogilised omadused: aromaatsetel süsivesinikel on narkootiline toime. Suurema koguse sissehingamisel tekivad krambid. Halvimal juhul võib see lõppeda ka äkksurmaga. Pidev kokkupuude kahjustav närvisüsteemi. Aromaatsed süsivesinikud mõjuvad ärritavalt ka nahale. · Keemilised omadused: aromaatne ring (tuum) on suhtelisel püsiv ja keemiliselt vastupidav (näiteks oksüdeerijate suhtes). Tüüpiline reaktsioon aromaatsele tuumale on elektrofiilne asendus, kus aromaatne tuum on ise nukleofiilne tsenter.
20 2. Omadused · Füüsikalised omadused: vedelikud või kristalsed ained. Asendamata areenid ei lahustu vees, küll aga mittepolaarsetes lahustites (eeter). Benseen lahustab hästi vaikusi, rasvu ja teisi vähepolaarseid aineid. · Füsioloogilised omadused: aromaatsetel süsivesinikel on narkootiline toime. Suurema koguse sissehingamisel tekivad krambid. Halvimal juhul võib see lõppeda ka äkksurmaga. Pidev kokkupuude kahjustav närvisüsteemi. Aromaatsed süsivesinikud mõjuvad ärritavalt ka nahale. · Keemilised omadused: aromaatne ring (tuum) on suhtelisel püsiv ja keemiliselt vastupidav (näiteks oksüdeerijate suhtes). Tüüpiline reaktsioon aromaatsele tuumale on elektrofiilne asendus, kus aromaatne tuum on ise nukleofiilne tsenter.
11. klassi Orgaanika konspekt Jaan Usin 1 Süsiniku valentsolekud Orgaanilistes ainetes on süsinik neljavalentne- st. moodustab neli kovalentset sidet I valentsolek neli üksiksidet 109028´ CH4 jne Tetraeeder II valentsolek 2 üksiksidet ja 1200 1 kaksikside Tasapind CH2= CH2 III valentsolek üksikside ja kolmikside 1800 =C= O=C=O Või 2 kaksiksidet Sirge -C::: CH:::CH Metaan CH4 Lihtsaim süsivesin
11. klassi Orgaanika konspekt Jaan Usin 1 Süsiniku valentsolekud Orgaanilistes ainetes on süsinik neljavalentne- st. moodustab neli kovalentset sidet I valentsolek neli üksiksidet 109028´ CH4 jne Tetraeeder II valentsolek 2 üksiksidet ja 1200 1 kaksikside Tasapind CH2= CH2 III valentsolek üksikside ja kolmikside 1800 =C= O=C=O Või 2 kaksiksidet Sirge -C::: CH:::CH Metaan CH4 Lihtsaim süsive
NaCl, NaF KCl, KBr, KI, KF väga palju kasutusalasid LiCl . H2O 2.2.6.4. Nitraadid LmNO3 - värvitud, kristalsed, kergesti vees lahustuvad NaNO3 - “tšiili salpeeter” – looduslikku kasutatakse praegu vähe salpeeter - nitraatide rahvapärane nimetus KNO3 - väetis, musta püssirohu komponent, lõhkeainetööstuses KNO3-s sisaldub 2 toiteelementi; K/N vahekord pole taimedele päris sobiv NaNO3 – hügroskoopne, kasut. laialdaselt väetisena 2.2.6.5. Karbonaadid Lm2CO3 ka LmHCO3 (kõigil peale Li) Kuumutamisel vesinikkarbonaadid lagunevad: 2LmHCO3 → Lm2CO3 + H2O + CO2 Tähtsaim : NaHCO3 - “söögisooda” (suhtel. halvasti vees lahustuv) baking, пищевая soodatootm. vaheprodukt; kasut. toiduainetetööstuses, meditsiinis Lm2CO3 – hästilahustuvad (v.a. Li2CO3) Na2CO3 – sooda K2CO3 – potas
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
annaabi.ee 
