1980. Aastal 1980 saavutas vene keele ülistamine haripunkti. Selle aasta oktoobris oli valmis kirjutatud ja saadetud avalik kiri Eesti NSV-st. Selles kirjas üritasid nelikümmend haritlast kaitsta eesti keelt. See oli katse astuda avalikku poliitilisse dialoogi komunistliku parteiga. Allakirjutajatest oli näiteks tuntud Jaan Kaplinski, Mati Unt, Rein Ruutsoo ja teised. Kiri oli adresseeritud ajalehtede Pravda, Rahva Hääl ja Sovetskaja Estonija toimetusse. Hiljem üritati mõjutada neid inimesi, kes alla kirjutasid, vestlustega töökohas ja ülekuulamistega prokuratuuris. Võimud soovisid, et kõik allakirjutajad loobuksid allkirjadest. Enamik neist, kahjuks, nii tegigi. 1980. aastatel õpetati vene keelt juba lasteaedades ja koolides esimeses klassis. Ka vastuvõtt ülikoolidesse, kus õppetöö toimus vene keeles, võeti meelsasti. Kui rääkida põhjalikumalt koolidest tol ajal, siis võiks öelda, et koolielu on veidi
vangilaagritesse; suleti vaimuhaiglasse. 40 Kiri Pärast 1980. aastal septembris toimunud meeleavaldusi kirjutasid 40 tuntut haritlast (Eesotsas Jaan Kaplinski, Marju Lauristin ja Paul-Erik Rummo) avaliku kirja Moskva ja Eesti ajalehtedele „Rahvahääl“ ning „Sovetskaja Estonija“. Kirjaga juhiti tähelepanu o Eesti kultuuri ja keele ahistamisele o venestamise negatiivsele tagajärjele o lahendamata sotsiaalmajanduslikele probleemidele Autoreid aga tabas tagasikiusamine. Tööstus ja põllumajandus EestiNSV-s 1944-1985 Majandusraskused
lõpuks tänavarahutused 1. oktoobril Tallinnas . Taolisi meeleavaldusi toimus palju ja mõningatel juhtudel käitus miilits väga jõhkralt- arreteeriti KGB juhendamisel noori , keda töödeldi nii füüsiliselt kui ka psühholoogiliselt. Noorte protestivaim innustas ka täiskasvanuid. 1980.aasta sügisel koostas grupp haritlasi"Avaliku kirja Eesti NSV-st", mis adresseeriti ajalehtedele "Pravda", "Rahva Hääl" ja "Sovetskaja Estonija" . Kirja peamine initsiaator oli Jaan Kaplinski ning kirjale andsid oma aalkirjad veel 40 lugupeetud avaliku elu tegelast (Paul-Erik Rummo, Andres Tarand, M.Lauristin jpt) Kiri astus välja laste kaitseks ja taunis vaoshoitud toonis jõhkrat venestamist. Sel moel loodeti võimuladviku tähelepanu juhtida ühiskonnas kuhjuvatele probleemidele: keele küsimus, süvenev migratsioon, möödalaskmised noorsoopoliitikas.Ajalehed kirja muidugi ei avaldanud,
Jaan Kross ,,Keisri hull" 43. 1980. aastal kirjutasid eesti haritlased alla avalikule kirjale, milles astuti välja laste õiguste kaitseks ja tauniti venestamist. Mis kirjaga oli tegu? Kes oli kirja peamine algataja? Nimeta kolm ajakirjandusväljaannet, kuhu kiri saadeti? Milline sündmus ajendas eesti haritlasi avalikku kirja kirjutama? Nimeta kaks haritlasi tegutsema pannud probleemi Eesti NSV ühiskonnas? ,,Neljakümne kiri", Jaan Kaplinski ,,Pravda", ,,Rahva Hääl", ,,Sovetskaja Estonija" Televisiooni- ja raadiotöötajate vahelise jalgpallimatsi järel toimunud populaarse ansambli Propeller kontserdi keelamisest tingitud noorte protestimarsi vägivaldne laialiajamine. Muulaste massiline migratsioon, mis ähvardas eestlasi vähemusse jätta; eesti kultuuri arengu piiramine. 49. Seleta mõisted: Nõukogude rahvas - mõiste, mis võeti kasutusele 1970. aastatel - ühiste majandushuvide, ideoloogiliste ja poliitiliste eesmärkidega inimeste kooslus
repressioone. Tollast ajastut iseloomustasid ulatuslikud paljastuskampaaniad ja puhastused/vallandamised kultuuri-ja teadusasutustes. 1955.a-alustas saateid Eesti Televisioon.Suurenes ka Eesti Raadio saadete maht.Kuigi kõik massiteabevahendid olid allutatud tsensuurile ja levitasid riigivõimu ametlikku propagandat,oli tollane meedia siiski oluliseks silmaringi laiendajaks ning kultuurivahendajaks. 1980.a-koostati ja saadeti ajakirjandusele(Pravda,Rahva Hääl,Sovetskaja Estonija)"40kiri",milles osundati paljudele lahendamata probleemidele.Tollele ajale iseloomulik tulevikuväljavaate puudumine sundis tagasi vaatama minevikku,et vastu pidada olevikus. 11.Too välja Nõukogude Eesti kultuurielu negatiivseid ja positiivseid jooni. Positiivsed jooned Negatiivsed jooned *rahva kultuuriline aktiivsus jäi püsima ja väljendus *ränk tagasilöök kõrgkultuurile
Rumeenias toimus detsembris oli ka usuelu. Eesti kultuuril Eesti NSVs tuli vastu seista venestamisesurvele ja loomevabaduse rahvaülestõus ja kõrvaldati piiramisele, mis lõppkokkuvõttes ka õnnestus ja tagas eesti kultuuri püsimajäämise. võimult diktaator Ceausescu, g) “40 kiri” 28. oktoobril 1980 saatsid 40 eesti teadlast ja kultuuritegelast avaliku kirja NSV Liidu kes hukati koos naisega. keskajalehele Pravda ning ENSV keskajalehtedele Sovetskaja Estonija ja Rahva Hääl. Kirjas protesteeriti vene keele kasutusala sundusliku laiendamise ja selle õpetamise intensiivistamise vastu, c) Muutused riiklused: mis oli toimunud alates 1978. aastast. 40 kirja otsesed ajendid olid 1980. a septembri lõpu ja oktoobri Saksamaa taasühinemine alguse õpilasrahutused Tallinnas, mis venestuse vastu protesteerisid ning mille julgeolek ja miilits
saatuslikuks. * Ajakirjanikud sattusid propagandaametnike rolli. Rahvas hakkas ajakirjanikke hindama selle järgi, mida nad valitseva reziimi ajal on pidanud kaasa tegema. Täiesti põhjendamatult vaadati ajakirjanikku kui võimu käsilast. 13. Otsida, kuidas muutusid väljaannete nimetused ühiskonna pööretega seoses (1940, 1990ndate algus). Nimetada olulisemaid väljaandeid. * Uus Eesti > Rahva Hääl * Trudovoi Putj > Sovetskaja Estonija * Maa Hääl > Talurahva Hääl * Päevaleht > Noorte Hääl * Tartu Postimees > Tartu Kommunist * Õpetajate Leht > Nõukogude Õpetaja * Virumaa Teataja" asendati ,,Punane Virumaa" * Lõuna-Eesti > Valga Enamlane * Eesti Naine > Nõukogude Naine * Postimees > Edasi * Valgamaalane > Valga Bolsevik * Sakala > Tee Kommunismile * Saarte Hääl > Kommunismiehitaja * 1990ndate algul ja isegi varem muudeti nimed tagasi 14
ajalehed Postimees ja Õhtuleht, millele järgnes Maaleht ja ajakirjadest olid loetavaimad ühinenud Kroonika ja Nädal. Postimehel oli lugejaid 19,9%, Õhtulehel 16,1% ning Maalehel 11,8% elanikkonnast, neile järgnesid Eesti Päevaleht, Linnaleht ja Eesti Ekspress ja neil lehtedel oli lugejaid vastavalt 9,4%, 7,8% ning 7,2% elanikkonnast. Ajakirjade Kroonika ja Nädal liitumisel tekkinud ajakirja Kroonika+Nädal luges 8,9% elanikkonnast, sellele järgnesid ajakirjad Kodu ja Aed, MK-Estonija ning Kodutohter ning neil oli lugejaid vastavalt 6,9%, 6,1% ja 5,8% elanikkonnast (Loetuim leht..., 2013). 1.3 Kohustuslik ja vabatahtlikult loetav kirjandus Viimasel ajal on hariduselu pärast muretsejate suust üha sagedamini kuulda, et noored ei taha tänapäeval lugeda, eelkõige ilukirjandust, kuigi inimesed loevad mitmel eesmärgil. Noored loevad uurimuste andmetel iga päev erinevaid tekste, mis küll alati ei pruugi olla ilukirjandus
Nõukogude Eestis kurb saatus. Seda kõrvaldati, suleti raamatukogude kin- nistesse osakondadesse või sõna otseses mõttes hävitati, kas põletati või raiuti kirvega puruks. Tõenäoliselt hävitati nii 10-12 miljonit köidet. 1950. aastal liiduvabariigis ilmunud ajalehtedest olid 76% eestikeelsed ja Eestikeelsetest ajalehtedest oli kogu nõukogude aja kõige olulisem Rahva Hääl ja vene- 557 keelsetest Sovetskaja Estonija. Esimese tiraaz oli 1977. aastal 155 200, teisel 44 900. Eelmainitutest pisut vabameelsemad olid kaks linnalchte: Tallin nas Õhtuleht tiraaziga 1977. aastal 90 000 ja Tartus Edasi, mille tiraaz oli toona 80 000. Kõik ajalehed olid väikese mahuga, tavaliselt nclja-lehcküljelised. Ajalehtede kogutiraaz oli nõukogude võimu algusaastatel 400 000 eksemplari ringis ja 1975. aastal 990000. Sellest suuremaks see enam ci tõusnud.
Kongresside vahelisel ajal kutsuti kokku Liikmekandidaatidena kuulusid EKP Kesk EKP Keskkomitee pleenumeid, mis pidid komitee Büroosse aegajalt ka tähtsamate toimuma vähemalt kord nelja kuu jooksul. ajalehtede “Rahva Hääle” ja “Sovetslcaja Pleenumid olid keskkomitee liikmete ja liik Estonija” peatoimetajad. mekandidaatide parteilised foorumid. Seal Büroo liikmeteks olid üldreeglina kõik nimetati ametisse keskkomitee büroo liikmed ja keskkomitee Sekretärid (neid oli 35 inimest), keskkomitee aparaadi töötajad, tavaliselt ka kes esimest sekretäri igapäevaselt abistasid.
Nende igapäevast tegevust toetas keskkomitee aparaat osakondade ja töötajate näol. Büroo liikmeskond ei piirnenud ainult partei tipmise osaga, lisaks kuulusid sinna büroosse ka täitevvõimu ja seadusandliku võimu esindajad, ka valitsusjuht ja ülempresiidiumi juht. Lisaks kuulus büroosse veel, nt Eesti puhul kohaoleva sõjaväe esindaja, tavaliselt keegi Balti laevastikust, kes Tallinna baasi juhatajaks oli. Üsna sageli kuulusid büroo koosseisu "Rahva Hääle" ja "Sovetskaja Estonija" peatoimetajad. Kokku see büroo liikmeskond Eesti puhul oli 9-11 inimest, büroo liikmed jagunesid kaheks: pärisliikmeteks ja liikme kandidaatiks (ajalehtede peatoimetajad nt). Üle 11 liikme see büroo ei läinud. See büroo käis koos iga nädal regulaarselt. Just selles büroos otsustati kõige olulisemad küsimused - kõige olulisem võimuinstitutsioon. Kõik olulisemad küsimused arutati büroos läbi ja pandi paika. Esimese
Paldiski Baltische Port, Baltiiski Port 15 JÕED, JÄRVED jm. Nimi Toponüüm Väina jõgi Daugava, Düüna, Zapadnaja Dvina Võrtsjärv Virtssee Peipsi järv Tsutskoje ozero, Peipussee, See Peipus Koiva jõgi Gauja Emajõgi Embach MAAD, MAAKONNAD Nimi Toponüüm Eestimaa Estland, Viro, Estonia, Igaunia, Estonija, Estljandija Liivimaa Livland, Livonia, Livljandija Kuramaa Kurland, Kurljandija Ugandi Ugaunia Sakala Sackala Virumaa Virland, Vironia Järvamaa Jervia Harjumaa Harriaen Vaiga Vegele Mõhu Møge Nurmekund Norumegunde Alempois Alempos Rävala Reuaelae Saaremaa Osilia, Ösel, Ezel Hiiumaa Dagö, Dagaith, Dago Läänemaa Rotelewich Gotland Ojamaa
Ja all, trükikojas, kus nüüd, kesköö paiku peaks olema ladujail kõige kibedam, askeldatakse samuti tühja, vahetatakse muljeid..." Enamus töötajaid vallandati 1. juulil. Postimees võeti üle juulis, aga septembri lõpust hakkas ilmuma päistiitli all Tartu Kommunist, Päevalehest sai nagu öeldud Kommunist, uute ajalehtedena asutati Noorte Hääl ning Sirp ja Vasar. Veel ilmusid Talurahva Hääl, Nõukogude Õpetaja, Sovetskaja Estonija. Kõik väljaanded allutati otsesele partei juhtimisele, neid nimetatigi partei vastavate organite häälekandjaiks, näiteks Noorte Hääl oli ELKNÜ KK ja Tallinna Linnakomitee häälekandja. Sirp ja Vasar kuulus kirjanike, kunstnike ja heliloojate liitude parteiorganisatsioonidele. Kõikide päismikesse ilmus püsideviis "Kõigi maade proletaarlased, ühinege!" Partei pani toimetuse liikmed ise paika, enamusel puudus ajakirjanduslik kogemus, aga see ei olnudki uuele reziimile tähtis
annaabi.ee 
