eesmärgile saata satelliit kosmosesse. Projekt on saanud rahvusvahelised mõõtmed - satelliidil tehtava eksperimendi loomist koordineeris Soome Meteoroloogia Instituut. Projekti neljas ehk D etapp, mille tulemuseks oli satelliidi valmimine ja selle orbiidile lennutamine, sai viidud lõpule. Satelliidi orbiidile lennutamine toimus 7. mail. Töö põhiosa ESTCube-1 missiooni peamised eesmärgid: · Testida kümnemeetrise juhtme väljalaskmist, mis on osaks elektrilise päikesepurje arendamise juures. · Mõõta elektrilisele purjele mõjuvat jõudu. · Pildistada välja lastud juhet. · Lisamissioonina pildistada kosmosest Maad ja kui võimalik, pildistada ka Eestit. Missiooni edukaks täitmiseks peab satelliit täitma paljusid funktsioone, alates raadio teel Maaga suhtlemisest ja elektrienergia haldamisest kuni asendi orbiidil korrigeerimise, kaameraga piltide tegemise ja peamissioonil traadi väljakerimise ning elektriliselt laadimiseni.
,,Vega" Maa orbiidile viidud tehiskaaslane ehk teisisõnu, Eesti esimene satelliit. ESTCube-1 orbiidi kõrgus maapinnast on umbkaudu 650 kilomeetrit, satelliidi kiirus orbiidil umbes 7,46 km/s. Aga samas referaadi koostamise ajahetkel oli kiirus 7,51km/s ja asus Arktika kohal. ESTCube-1 on hariduslik koostööprojekt, milles osalevad tudengid ja gümnaasiumiõpilased. Lisaks õppe-eesmärgile on satelliidil ka teaduslik siht teostada elektrilise päikesepurje esimene katsetus kosmoses. ESTCube-1 projekt on andnud ainet mitmekümnele teadustööle. KOOLI_NIMI 3 ÕPILASE_NIMI ESTCube-1 2013 Ehitus Mõõtmed ja kaal Tehiskaaslase valmistamisel on järgitud kuupsatelliidi standardit 1U, mis on võrdeline järgnevate suurustega: külgede pikkused peavad olema 100,0±0,1 millimeetrit,
ESTCube-1 Mis on ESTCube-1? ● Esimene Eesti satelliit, mis saadeti orbiidile 7. mail 2013 Guajaana kosmodroomilt Prantsuse Guajaanas Euroopa Kosmoseagentuuri kanderaketi Vega abil. ● See on hariduslik koostööprojekt, milles osalevad erinevate koolide tudengid ja gümnaasiumiõpilased. ● Lisaks õppe-eesmärgile on satelliidil ka teaduslik siht, teostada soome teadlase Pekka Jahnuneni leiutatud elektrilise päikesepurje esimene katsetus kosmoses. Elektriline päikesepuri ● Teoreetiline kosmosesõiduki käitursüsteem, mis kasutab jõuallikaks päikesetuule dünaamilist rõhku. ● Purje seade tekitab peenikeste traatide ümber elektrivälja, mis toimib “virtuaalse” purjeriidena ning mille abil saab see päikesetuules leiduvatelt prootonitelt hoogu. ● Elektriline päikesepuri võimaldab kiiret ja säästlikku liikumist päikesesüsteemi piires. Elektriline päikesepuri
Eesti Lennuakadeemia ja Eesti Maaülikooli tudengite rahvusvaheline koostöö. Satelliidil tehtava eksperimendi loomist koordineeris Soome Meteoroloogia Instituut. Satelliit saadeti Maa orbiidile 7. mail 2013. Praeguseks on ta seal lennanud juba üle 500 päeva. ESTCube-1 orbiidi kõrgus maapinnast on ca 650 kilomeetrit, satelliit lendab mööda orbiiti kiirusega umbes 7,46 km/s. Projekti peamine eesmärk on testida kümnemeetrise juhtme väljalaskmist, mis on osaks elektrilise päikesepurje arendamise juures. Mõõta sellele mõjuvat jõudu nind pildistada väljalastud juhet. See on uudne Päikesesüsteemis liikumise moodus, mis kasutab tõukejõu saamiseks Päikeselt väljapursatavate elektriliselt laetud osakeste voogu ehk päikesetuult. Selleks keritakse lennu käigus satelliidist välja traatidest struktuur (traatide pikkus 10 meetrit, läbimõõdud 50 ja 20 mikromeetrit). ESTCube-1 on selle tehnoloogia esimene katsetus
oktoober 1957 • Sputnik 1 abil mõõdeti esmakordselt vahetult kõrgatmosfääri tihedust • Viimane side Sputnik 1-ga oli 26.oktoobril 1957, mille järgselt ta langes tagasi Maa Sputnik 1 koopia atmosfääri ja põles. EstCube-1 • Tudengisatelliidi programmi raames ehitatud Eesti esimene satelliit. • Lennutati orbiidile 7.Mail 2013 guajaana kosmodroomilt kanderaketiga vega • Lisaks õppe-eesmärgile oli satelliidil teaduslik ülesanne- testida elektrilise päikesepurje töökindlust kosmoses. EstCube-1 satelliit • Missiooni lõpp oli 17. veebruar 2015 Hubble kosmoseteleskoop • Hubble'i teleskoop saadeti kosmosesse kosmosesüstikuga Discovery 24. aprillil 1990. • Tema ehitamine nõudis hinnaguliselt üle 2,5 miljardi dollari • Kuna teleskoop asub väljaspoolt Maa atmosfääri ei ole piltidel näha valgusreostust ja neid ei ähmasta atmosfäär. • Kosmoseteleskoop Hubble on aidanud aru saada mitmest astrofüüsika
13. Kirjelda päikesevarjutust. - Päikesevarjutuse korral jääb Kuu Päikese ja Maa vahele nii, et Kuu vari langeb Maa pinnale. 14. Mis tuhkvalgus ? Kuu puhul on tuhkvalgus põhjustatud Maalt Kuule peegeldunud valguse tagasipeegeldumisest Maale. 15. Mis nime kannab esimene Maa tehiskaaslane, mille eestlased tahavad kosmosesse lennutada ja mis ülesandeid see täitma hakkab? (Illustreeriv pilt või joonis) - Nimi on ESTCube-1 ja eesmärk on esmakordselt testida kosmoses elektrilist päikesepurje, et arendada välja uudne kosmoselaevade mootor saavutamaks rekordilist kosmoses liikumise kiirust. 16. Mingi Sinu jaoks huvitav fakt, mille seda tööd tehes leidsid. (Illustreeriv pilt või joonis) FAKT: Kuu tekke selgitamiseks on püstitatud mitmeid hüpoteese. Näiteks on oletatud, et Kuu on asteroid, mis sattus Maale liiga lähedale ning jäi seetõttu gravitatsioonilisse lõksu. Samuti on oletatud, et vedel Maa pöörles kunagi nii kiiresti,
aastal keiser Vespaisianuse käsul. Avamispidustused (pidustused kestsid 100 päeva) peeti juba järgmise keisri Tituse valitsusajal 80. aastal. Ellipsikujulise põhiplaaniga peaaegu 50 m kõrguse välisfassaadiga, neljakorruseline Colosseum oli 188 m pikk ja 156 m lai hiigelhoone, kuhu mahtus 50 000 vaatajat. Kolmel esimesel korrusel oli 20 kivist pingirida. Neljanda korruse istmed olid puust ja seal oli 240 mastipuud, mille külge sai kinnitada köite abil vaatajaid kaitsva tohutu suure päikesepurje. Rõdud ja istmeread tõusid astanguliselt. Keisri ja tähtsamate isikute istekohad olid areenile lähemal, lihtrahvas istus kõige kõrgemal. 80 avalikku sissepääsu võimaldasid hoonesse kiiresti sisenda ja väljuda. Keisril oli eraldi sisepääs. Areeni puupõrand oli liivaga kaetud. Dekoratsioonid tõmmati üles plokkide abil. Areeni all paiknes käikude, kambrite ja loomapuuride labürint. Kuni 405 toimusid Colosseumis gladiaatorite võitlused. Hiljem olid väga populaarsed
Tituse valitsusajal 80. aastal. Roomlased kasutasid ehituses tellinguid ja metallsõrestikke ja enda leiutatud betooni. Ellipsikujulise põhiplaaniga peaaegu 50 m kõrguse välisfassaadiga neljakorruseline Colosseum oli 188 m pikk ja 156 m lai hiigelhoone, kuhu mahtus 50 000 vaatajat. Kolmel esimesel korrusel oli 20 kivist pingirida. Neljanda korruse istmed olid puust ja seal oli 240 mastipuud, mille külge sai kinnitada köite abil vaatajaid kaitsva tohutu suure päikesepurje. Rõdud ja istmeread tõusid astanguliselt. Keisri ja tähtsamate isikute istekohad olid areenile lähemal, lihtrahvas istus kõige kõrgemal. 80 avalikku sissepääsu võimaldasid hoonesse kiiresti sisenda ja väljuda. Keisril oli eraldi sisepääs. Areeni puupõrand oli liivaga kaetud. Dekoratsioonid tõmmati üles plokkide abil. Areeni all paiknes käikude, kambrite ja loomapuuride labürint.
annaabi.ee 
