Essee aju areng (0)

Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Haridusteaduste instituut Kutseõpetaja õppekava Mai Kastemäe MINA KUI ÕPPIJA OLEN KASVAMAS ÕPETAJAKS Essee Juhendaja: Haridusteaduste vanemteadur Katrin Saks


Mina kui õppija olen kasvamaks õpetajaks 2 Tartu 2020 Sissejuhatus Terve lapsepõlve arvasin, et minu IQ on paika pandud juba geneetiliselt ja kuna mulle  tulid mõned asjad raskemalt, siis oli lihtne süüdistada selles midagi, mida ma arvasin, et ma  muuta ei saa. Mul on kahju, et lapsena keegi mulle ei seletanud, et tegelikult aju on nagu lihas ning selle treenimisega võid sa palju rohkem saavutada. Minu õpimotivatsioon oleks kordades suurem olnud. Olen analüüsinud ja meenutanud viimased kuud oma kooliaega ning olen ära  tundud mitmeid õpetamise meetodeid, kuid ei mäleta, et kunagi oleks õpetajad meile  seletanud, miks me just midagi nii teeme või juhendanud meid teadvustatuna seoseid looma.  Ma tahan, et tulevikus minu õpilased teaksid, kuidas oma aju kasutada ja nad teaksid, et nad  saavad treenida oma oskusi. Mulle on andnud terve see kursus nii palju teadmisi juurde ning  ma tunnen, et lisaks õpilaste mõistmisele ja nende motiveerimisele saan ma aidata oma pojal  efektiivsemalt õppida ning saan toetada tema eesmärkide saavutamist. Samuti mõistan teda  paremini, kuna tean, kuidas ta maailma vastavalt oma vanusele tajub.  Kognitiive areng Enne lapse saamist ning ülikooli astumist olin arvamusel, et lapsed on nagu väiksed  täiskasvanud ning vastavalt tuleb nendega suhelda. Tänu sellele, et olen tutvunud Jean Piageti  teooriaga, kus on välja toodud erinevad arengu etapid, olen muutnud oma arusaama laste  arengust ja nende mõttemaailmast. Minu jaoks oli huvitab A.Geselli ja H.Thomsoni (1929)  katse, kus uuriti kahte kaksikut, et välja selgitada, kas pideva treeninguga üks lastest õpib  kiiremini astmetel käima, kui teine, keda ei treenita. Tulemuseks oli see, et suurt vahet polnud (Krull, 2000). Kui ma oma last õpetasin potil käima lugesin raamatut „Potile vähem kui  päevaga“ ning selles raamatus rõhutati samuti, et pole mõtet last ennem treenima hakata, kui  ta vaimselt valmis on (Azrin, N.H & Foxx, R.M,1976). Minu tutvusringkonnas oli mitmeid  vanemaid, kes proovisid väga varakult lapsi potile treenida ning see oli pikk ja vaevarikas  protsess. Samas mina jälgisin lapse arengut ja alustasin hiljem. Potile küsimine sai selgeks 


Mina kui õppija olen kasvamaks õpetajaks 3 mõne päevaga. Piageti uuringud on minu arust kohati poolikud, mis puudutab noori ja  täiskasvanuid. Piageti teooria järgi jõuab umbes 12 aastane formaalsesse operatsioonide  perioodi ning sealt edasi minekut justkui pole (Krull, 2000). Samas ma olen näinud  eneseanalüüsi käigus, kuidas on minu mõttemaailm aastatega muutunud ning seetõttu nõustun Alexander, Drucker ja Langeri arvamusega, et Piageti käsitles täiskasvanute arengut liiga  kitsarinnaliselt (Alexander & Drucker & Langer, 1990 viidatud Krull, 2000). Kuna tulevikus  on minu õpilasteks teismelised ning väga erinevates vanustes täiskasvanud, siis pean  arvestama sellega, et nad võivad olla väga erinevates kognitiivsetes arengu etappides. See  teadustamine aitab mul valida personaalseid lähenemisviise õpilastele.  Aju ja mälu Mind puudutas väga Jaan Aru ettekanne (Muusemihariduse infopäev 27.08.2020). Eriti see  osa, kus ta rääkis, et koolipingis olev laps, kes parasjagu ei tundu väga võimekas ei tähenda  seda, et nad tulevikus pole edukad. Ma ise olin põhikoolis see laps, kes polnud niivõrd  võimekas. Üks põhjustest oli koolikiusamine, mille tõttu puudusin ma palju koolist, kuid teine pool oli minu enda madal enesehinnang. Mul puudus sisemine motivatsioon, sest olin  veendunud, et minu võimekus on sünniga kaasa tulnud ning ma ei suuda sama saavutada,  mida minu kaasõpilased, kelle vanemad olid õpetajad või ettevõtjad. Ma ise tahaksin olla  selline õpetaja, kes oma õpilasi motiveerib pingutama ja julgustab neid. Nad saavad kõigega  hakkama ja unistused võivad täituda, kui nad seda vaid tahavad. Mul on isegi veidi kahju, et  minu tulevik õpetajana hõlmab pigem täiskasvanuid õpilasi. Ma usun, et teadmised, mis ma  saan õpetajana aitavad mind minu lapse kasvatamisel. Isegi, kui vanemad ei taha võrrelda  oma lapsi teistega, siis alateadvuses me seda ikkagi teema. Minu enda madal enesehinnang on mõjutanud ka minu kasvatust. Mul on kahe aastane poeg, kelle esimesed roomamised ja  sammud tulid hiljem, kui teistel tema vanustel. Minu enda vähestest ja valedest teadmistes  järeldasin, et minu laps ei saagi olla andekas laps. Kõik, mida ma ülikoolis õpin õppimise ja  aju kohta, on andnud mulle nii palju juurde, et ma olen mõistnud, kuidas minu lapse areng on  kõik veel ees ning see, millal ta roomama hakkas, ei määra seda, kes ta tulevikus on. Minu  eesmärk on aidata oma õpilastel ja oma lapsel leida teooriaga seoseid läbi dialoogi, sest just  see aitab neil luua ühendusi nende ajus ning materjal salvestub pikaajalisse mällu. Kui sai  mälu teema läbi võetud, siis mulle meenus see, kuidas kooli ajal sai kontrolltöödeks tuubitud 


Mina kui õppija olen kasvamaks õpetajaks 4 ja kuidas pea oli uue teema ajal tühi, kui õpetaja käskis meenutada midagi vanast teemast.  Tihti olid nad üllatunud, et te alles õppisite seda, kuidas te ei mäleta? Olin sellel ajal ise ka  segaduses. Nüüd olen aga mõistnud, et õppimine ei olnud toimunud mõtestatult  ning seetõttu  ei suutnud materjali meenutada. Lapsena ei osanud ma ise tähelepanu sellele pöörata, sest  keegi polnud õpetanud, kuidas õppida. teadlikult. Kokkuvõte Tänu ülikoolis õpitule oskan ma jälgida, millises kognitiivses arenguetapis minu õpilased on  ja selle järgi personaalselt neile läheneda. Teades, mis moodi aju salvestab teadmisi mällu,  oskan valida õpetamisemeetodeid. Minu eesmärk on õpilastele tutvustada õppimisetehnikaid  ning seletada lahti, kuidas need tehnikad töötavad. Ma oskan aidata teistel õppida ja oskan ise  paremini õppida. 


Mina kui õppija olen kasvamaks õpetajaks 5


Mina kui õppija olen kasvamaks õpetajaks 6 Kasutatud allikad Aru, J (2020) Muusemihariduse infopäev 27.08.2020 Külastatud aadressil  https://www.youtube.com/watch?v=Vozct_zAC44 Azrin, N.H & Foxx, R.M,1976. Potile vähem kui päevaga Krull, E (2000). Pedagoogilise Psühholoogia Käsiraamat

Document Outline

• Sissejuhatus
• Kognitiive areng
• Aju ja mälu
• Kasutatud allikad