Esmeralda on surmalaps nii ehk teisiti. Olla liiga ilus, rõõmsameelne, heatahtlik ning naiivne ei ole just kuigi hea. Sellised inimesed on teistest liiga erinevad. Erinemine aga tekitab kadedust ja vihkamist või armastust ja vihkamist. Inimesed, kes sind imetlevad, samas kadestavad sind ning teevad alateadlikult samme sinu hävitamiseks. Ka armastus vastuarmastuseta paneb oma ihalduse objekti hävitama. Kui ei saa teda mina, siis parem las ta sureb, kui saab keegi teine. Seega on Esmeraldale juba teose alguses ette määratud surm. Jääb ainult jälgida, milliseks kujuneb tema tee selleni. Seega oli ema seisukohast surra just mõned minutid pärast lapse taasleidmist ning enne seda, kui ta laps hukatakse, igati inimlik ja õnnelik lõpp. Esmeralda oli määratud hukkumisele. Kuid tema tee selleni oli pikk ja vaevarikas. Tõdeb ta ju isegi, et soovib juba rutem surra. Sellise soovi põhjuseks on arvamus, et noormees, keda ta arvab end armastavat on surnud. Noormees ei
Victor Hugo ''Jumalaema kirik Pariisis'' TEGEVUSE KOHT JA AEG: Pariis, 1482. aasta. PEATEGELASTE ISELOOMUSTUSED: · Esmeralda piltilus mustlatüdruk, keda himustasid paljud. Tal oli suur süda, kuid kahjuks oli tema traagilise lõpu põhjustajaks pime armastus ilma vastuarmastuseta ühe ohvitseri vastu. · Claude Frollo Jumalaema kiriku ülemdiakon, kes oli terve elu pühendanud Jumala ja teaduse teenimisele. Armastus Esmeralda vastu tegi ta aga sõgedaks, võõrutas vagast ja jumalakartlikust elust ning pani ta käituma kõige kohutavamal viisil. · Quasimodo Jumalaema kiriku kellalööja, küürakas ning kole mees, kes oli ühiskonna poolt tagakiusatud. Küürakal oli aga suur süda ning enda heaolu ja armastust alla surudes oli ta valmis kõigeks, et Esmeraldat päästa. PROBLEEMID: · Imikuna varastatud Esmeralda ema kurb saatus ja tütre soov oma ema üles leida. · ...
too end vastutasuks talle annab, kuid Esmeralda on tema isekusest ja julmusest hirmunud ega nõustu. Kuid järgmisel päeval röövib Quasimodo Esmeralda tapalavalt ja viib ta Jumalaema kirikusse varjule. Tolle aja kommete järgi ei tohtinud kirikust kedagi, isegi mitte surmamõistetut, vägisi välja vedada. Mõne nädala elab Esmeralda kirikus, kuni ühel öösel püüab Frollo teda vägistada. Quasimodo päästab ta uuesti. Seejärel annab Frollo Esmeraldale valida: kas neiu saab tema omaks või Frollo annab ta sõdurite kätte. Esmeralda keeldub uuesti. Frollo korraldab mustlaste rünnaku kiriku vastu ja kui kuningas Louis XI saadab sõdurid korralagedust maha suruma, toimetab neiu kirikust välja rahulikumasse kohta. Järgmisel päeval annab ta Esmeralda sõduritele üle ja neiu hukatakse.Kui Quasimodo saab teada, et Frollo saatis Esmeralda surma, lükkab ta tolle Jumalaema kiriku katuselt alla. Ise
Armastus on õnnistus ja õnnetus Victor Hugo raamatus „Jumalaema kirik Pariisis“ on tegelased tihedasti seotud armastusega. Kas see on õnnistuseks, õnnetuseks või mõlemaks. Sõna „armastus“ kõlab esmamuljes puhtalt ja siiralt, kuigi tegu on millegi ohtlikuga. Kena mustlastüdruk Esmeralda oskas suurepäraslt tantsida ja laulda. Temasse armusid paljud mehed, keda neiu oma huvides ära kasutas. Teiste armastus tema vastu oli Esmeraldale õnnistuseks, aga seda vaid seniks kuni ta äratas kellamees Quasimodos ja Claude Frollos huvi enda vastu. See tõi talle vaid õnnetust. Ülemdiakon Frollo püüdis teda korduvalt koguni tappa ning küürakas tõi mustlastüdrukule halva maine. Kuid Esmeralda süda kuulus vaid Phoebusele. See aga ei vastanud talle samaga. Kord, kui Esmeralda ema Goudule püüdis oma tütart kaitsta, reetis tüdruk end Phoebusele järele karjudes. Selle tulemusena poodi Esmeralda võllal.
Jumalaema kirik Pariisis Esmeralda ja Quasimodo Quasimodo ründab Esmeraldat pimedal tänaval Esmeralda viib Quasimodole piinapinki juua Quasimodo päästab Esmeralda hukkamisel Kirikus peidus olles: Quasimodo viib Esmeraldale pidevalt toitu ja juua Quasimodo vaatab ilusat tüdrukut alati eemalt Quasimodo vaatab, kuidas Esmeralda omaette laulab Quasimodo lubab Phoebuse üles torni kutsuda Quasimodo päästab Esmeralda, kui Frollo teda öösel ahistab Esmeralda ja Frollo Frollo näeb Esmeraldat platsil esinemas Frollo ründab koos Quasimodoga pimedal tänaval Esmeraldat Frollo pussitab Esmeralda ees Phoebust
Esmeralda võttis süü endale peale, sest teda hakati piinama. Tal oli lihtsalt nii valus ning ta ei kannatanud seda valu ära ja ta otsustas, et ta ütleb, et tema tappis. Claude Frollo külastas vanglas Esmeraldat ja ütles talle, et armastab teda ülekõige maailma. Kui Esmeralda hukkamisele viidi siis Quasimodo päästis ta ning viis ta Jumalaema Kirikusse. Esmeraldat et vahistatud kirikus, sest see oli puutumatu püha paik ning Quasimodo kaitses teda seal. Quasimodo andis Esmeraldale vile, millega ta saaks vilistada kui ta hädas on ja siis ta tuleb talle kohe appi. Esmeralda viisid kirikust ära Claude Frollo ja Gringoine. Esmeralda sattus tänu Claude Frollo pärast rotiaugu asuku mõjuvõimu alla. Rotiaugu elanik ei sallinud mustlasi, sest mustlased olid ta tütre ära varastanud. Suhtumine Esmeralda vastu muutus, kui ta sai teada, et Esmeralda oli tema tütar. Ta võttis Esmeralda oma auku varjule sellepärast, et ta ei tahtnud , et ta tütar ülesse puuakse.
kasvatati. Ta oli imeilus tütarlaps, kelle nimigi tähendas kaunist kalliskivi- smaragdi. Ilust hoolimata ei olnud Esmeralda elu kerge. Ta armastas üle kõige loomi, tantsida ja zonglöörida. Esmeraldal oli väike armas valge kitseke Djali ning ta arvas, et Djali oskab mõtteid lugeda. Esmeralda oli siiras hing, ega soovind kellelegi halba ega ka kurja. Kuid kahjuks saatus teda ei hellitand nagu ka Quassimodot. Quassimodo oli Esmeraldale täielik vastand välimuse kohapealt. Tema küürus selg, inetu ühe silmaga nägu ja lombakas kõnnak tekitasid vastikust väga paljudes. Quassimodo oli jumalaema kiriku kellalööja ja varjus pealmiselt kiriku müüride vahele. Ta armastas oma tööd väga, kuid kahjuks võttis see pidev kellalöömine temalt, ka kuulmise ning Quassimodo jäi kurdiks. Quassimodo oli samuti hea südamega inimene, kuid inimesed soovisid talle tema inetuses halba. Tema kentsaka välimuse pärast valiti ta
Miks võttis Esmeralda süü oma peale? Sest teda hakati piinama. Tal oli lihtsalt nii valus ning ta ei kannatanud seda valu ära ja ta otsustas, et ta ütleb, et tema tappis. 17. Kes külastas Esmeraldat kongis ja ütles,et ta Esmeraldat võrratult armastab? Claude Frollo. 18. Kes päästis Esmeralda,kui teda hukkamisele viidi,ja viis ta Jumalaema kirikusse? Quasimodo. 19. Miks Esmeraldat kirikust ei vangistatud? See oli puutumatu püha paik ning Quasimodo kaitses teda seal. 20. Kes andis Esmeraldale vile ja miks? Vile andis Quasimodo. Quasimodo andis talle vile sellepärast, et kui ta hädas on siis ta vilistaks selle vilega ning ta tuleb talle kohe appi 21. Millal Esmeralda vilet kasutas? Siis kui tema juurde tuli Claude Frollo. 22. Kes viisid Esmeralda Jumalaema kirikust ära? Claude Frollo ja Gringoine. 23. Kuidas sattus Esmeralda rotiaugu asuku mõjuvõimu alla? Esmeralda sattus tänu Claude Frollo pärast rotiaugu asuku mõjuvõimu alla. 24
ta käsku ja kannatas kõiki tema tujusid. Näiteks oli Quasimodo valmis Frollo käsul isegi Esmeraldat röövima. Kui aga võimud vahele segasid ja Quasimodo kinni püüti ning karistuseks teda avalikuse ees alandati, kividega loobiti ja piitsutati, pööras Claude oma kasupojale selja, kartes enda nime määrimist. Ülemdiakon oli vandunud tsölibaati, kuid vähe sellest et ta lubadusesr kõrvale kaldus, üritas ta sundida teisele isikule oma armastust peale. Ta ei andnud Esmeraldale isegi võimalust teda sallima või armastama hakata, sest neiu ei teadnud, kes ta on ja Frollo ei vaevunud ka ennast viisakalt tutvustama. Tantsijanna ja ülemdiakoni ainsaks kontaktiks oli Claude pidev sõim, mis mees tütarlapsele kaela kallas, kui too omale elatusraha üritas teenida. Ta sõimas vaest tüdrukut nõiaks, mis oli tollel ajal tõsine süüdistus, kuigi Esmeralda oli tegelikult täiest süütu. Kõige suurem patt aga Frollo hingel on Phoebose surma soovimine. Ülemdiakoni
Ta aimab juba praegult, et kuigi ta naudib praegust tähelepanu, vihkab rahvas teda homme jälle. Sellest hoolimata puruneb tema kaunis hetk, kui mõistatuslik võõras temast kinni krahmab ja tal põlvitada käsib. Quasimodo kuulab sõna ja nõustub võõrale järgnema (out of the Place de Grève). Gringoire tunneb kohe ära Dom Claude Frollo Notre Dame'i piiskopi. Kuigi ta on nähtust hämmastunud, huvitus ta rohkem söögist. Kui ta toitu ei leidnud otsustas ta järgneda Esmeraldale. Hetkel mil Esmeralda saab aru, et Gringoire järgneb talle, ründas teda Quasimodo (arvatavasti koos Frolloga, kes sündmuskohalt põgeneb). Gringoire arvab, et piiskop on läheduses, aga enne kui ta suudab Esmeralda päästa, lööb Qusasimodo ta meelemärkusetuks. Ei kusagilt ilmuvad välja kuninga vibumehed, et päästa naine ja vangistada Quasimodo. Kapten Phoebus de Chateaupers jõuab end Esmeraldale tutvustada, kui naine juba kadus. Kui Gringoire
Ta aimab juba praegult, et kuigi ta naudib praegust tähelepanu, vihkab rahvas teda homme jälle. Sellest hoolimata puruneb tema kaunis hetk, kui mõistatuslik võõras temast kinni krahmab ja tal põlvitada käsib. Quasimodo kuulab sõna ja nõustub võõrale järgnema. Gringoire tunneb kohe ära Dom Claude Frollo Notre Dame'i piiskopi. Kuigi ta on nähtust hämmastunud, huvitus ta rohkem söögist. Kui ta toitu ei leidnud otsustas ta järgneda Esmeraldale. Hetkel mil Esmeralda saab aru, et Gringoire järgneb talle, ründas teda Quasimodo. Gringoire arvab, et piiskop on läheduses, aga enne kui ta suudab Esmeralda päästa, lööb Qusasimodo ta meelemärkusetuks. Ei kusagilt ilmuvad välja kuninga vibumehed, et päästa naine ja vangistada Quasimodo. Kapten Phoebus de Chateaupers jõuab end Esmeraldale tutvustada, kui naine juba kadus. Kui Gringoire taas meelemärkusele tuleb, ei ole tal aimugi toimunust ja otsib kohta ööbimiseks
Võiks ju öelda, et Esmeralda oleks saanud ise oma saatust mõjutaja, valides Claude Frollo, olekski kõik olnud teisiti. Kas ka parem? Seda on kahjuks väga raske ennustada, kuigi minule oleks sobinud selle raamatu lõpp just sellisena. Nüüd kus kahjuks enam midagi muuta ei anna, tundub küll, et just usk ja inimesed otsustasidki Esmeralda saatuse. Usk millesse? Kas armastusse? Esmeralda raudne veendumus, et just Phoebus on tema jaoks see ainuõige. Selles loos määras saatus Esmeraldale surma, ta poodi üles ja suurest südamevalust suri ka raamatu teine peategelane Quasimodo, oma armastatu Esmeralda embuses. Ju siis soovis saatus ka tema surma. Kahjuks pean ütlema, et minule see raamat ei meeldinud. Kuna läbi raamatu oli minus ainult üks emotsioon- mul oli kahju Quasimodost. Kui mõelda selle raamatu peale, siis ma ei suuda näha selles ühte tervikut, ei ole sellist siduvat punkti. Põhimõtteliselt peaks
annab, kuid Esmeralda on tema isekusest ja julmusest hirmunud ega nõustu. Kuid järgmisel päeval röövib Quasimodo Esmeralda tapalavalt ja viib ta Jumalaema kirikusse varjule.Mõne nädala elab Esmeralda kirikus, kuni ühel öösel püüab Frollo teda vägistada. Quasimodo päästab ta uuesti. Seejärel annab Frollo Esmeraldale valida: kas neiu saab tema omaks või Frollo annab ta sõdurite kätte. Esmeralda keeldub uuesti. Frollo korraldab mustlaste rünnaku kiriku vastu ja kui kuningas Louis saadab sõdurid korralagedust maha suruma, toimetab neiu kirikust välja rahulikumasse kohta. Järgmisel päeval annab ta Esmeralda sõduritele üle ja neiu hukatakse.
Tänan, preester!» karjus ta. Ja ta hakkas pikkade sammudega aknaava varbade taga edasi-tagasi käima, juuksed sassis, silmad põlevad, riivates õlaga müüri, ise nagu metsik emahunt, kes puuris juba kaua aega nälga on kannatanud nine äkki tunneb, et söögiaeg on kätte jõudnud. VI. KOLM ISESUGUST MEHESÜDANT Phoebus polnud surnud. Seda laadi inimestel on visa hing. Kui erakorraline kuninglik prokurör magister Phi-lippe Lheulier vaesele Esmeraldale ütles: «Ta on suremas,» siis oli see kas eksitus või nali. Kui ülemdiakon hukkamõistetule ütles: «Ta on surnud,» siis ei teadnud ta midagi kindlat, kuid ta arvas nii; ta ise uskus seda ega kahelnud oma sõnades ja lootis südamest, et see nii on. Olekski liig olnud naisele, keda ta armastas, oma võistleja kohta häid teateid tuua. Iga teine mees tema asemel oleks sedasama teinud. Phoebuse haav oli raske, aga mitte nii raske, nagu ülemdiakon oli lootnud. Mürrimeister,
annaabi.ee 
