Leidsid 9 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Esmaabi mürgistuste korral". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kannatanul, alkohol, oksendamine, teadvuseta, jooksva, aastaste, mürgid, ravimid, puhastusvahendid, kodukeemia, iiveldus, unisus, kõhuvalu, kiirabi, minnes, pakendid, toimeta, hoidu, kokkupuutunud, seebiga, jaheda, spetsiifilised, mürgistused, koomas, neelamisrefleks, oksendamise, kutsuvad, stimulatsioon, taastu, aegadel, classKui kannatanu ei hinga · Pööra kannatanu selili, kui asend oli teistsugune · Eemalda nähtavad võõrkehad kannatanu suust (ka lahtised hambaproteesid) 6 ESMAABI ÕPPEMATERJAL Marju Karin · Haara hermeetiliselt oma suuga elustatava suu ning tee 2-5 kunstlikku sissehingamist mahuga 10mL/kg (700-1000mL) kestvusega kuni 2 sek hingamise kohta (vt. Elustamine ) Kontrolli, kas kannatanul on vereringe tunnused · Vaata, kas kannatanu ennast liigutab, hingab või köhib · Kontrolli pulssi suurtel arteritel (juhul, kui oled elukutseline abiosutaja) · Kuluta selleks mitte rohkem, kui 10 sekundit 3. VEREJOOKSUD Pildid vaata jooniste lehel Verejooksud jagunevad kolmeks: · Arteriaalne verejooks (haavast tulev veri on hele punane ja pulseeriv) · Venoosne verejooks (haavast tulev veri on tume ja pidev)
2. ESMAABI ANDMINE Õige esmaabi andmine koosneb kolmest tegurist: esmaabi oskamisest, olukorra hindamisest ja tegutsemisest. (4) Kõigepealt tuleb korrektse pilguga vaadata üle õnnetuspaik ja kindlaks määrata, kas on midagi, mis ohustab kannatanuid või ennast, mitu inimest on saanud viga ja vajadusel tähistada õnnetuspaik. Kui on lisaõnnetuse ohtusid, tuleb sellest teavitada ka kõiki teisi. Järgnevalt tuleb välja selgitada, kas kannatanu(d) on teadvusel või mitte. Teadvuseta kannatanu tuleb lamama panna küljele, katta ta soojalt ja helistada häädaabinumbrile 112. Meeles tuleb aga pidada, et lisaabi saabumine sõltub õnnetuskoha asukohast ja ligipääsevusest. (3) 2.1 Hädaabi kutsumine Eestis kehtiv hädaabinumber on 112. Päästeametisse tuleb helistada siis, kui kui kellegi elu, tervis, vara või keskkond on ohus või on alust arvata, et midagi sellist on juhtumas. Helistades tuleb olla võimalikult täpne, konkreetne ja hea diktsiooniga. (5)
vägivalla tagajärjel. Õnnetus ei ole paratamatu juhtum. Õnnetusel on omakorda põhjused. Neid põhjusi tundes on võimalik õnnetustest enamikku vältida. KANNATANU UURIMINE VÄLTIMATU ESMAABI ANDMISEKS JA ESMASED TOIMINGUD 1. Elustamisvajaduse selgitamine Kannatanu seisundi uurimisel tuleb esmalt kontrollida kannatanu · teadvust · hingamistegevust · südametegevust · seejärel verejooksude ja sokitunnuste esinemist Elustama on vaja hakata, kui kannatanu on teadvuseta, hingamine on agonaalne või puudub ja pulssi ei tunne. 2. Tegutsemisjuhised Kontrolli teadvust: 1. Räägi kannatanuga, kas ta vastab kõnetamisele. 2. Raputa kergelt. 3. Näpista kannatanut või rulli kõrvu kas ta reageerib valule? · Vastab arukalt teadvusel. · Vastab üksikute sõnadega raputamisele somnolents. · Vastab ebamäärase häälitsusega pikale raputamisele soopor. · Ei vasta, reageerib näpistamisele käe või jala ära tõmbamisega pindmine kooma.
Päästa kõigepealt need, kelle elu on ohus. Toimeta kannatanu lähemasse ohutusse kohta. VÄLDI LISAÕNNETUSI - selgita välja lisaõnnetuse oht ning hoiata ka teisi. ANNA VÄLTIMATUD ESMAABI - hakka elupäästvat esmaabi andma võimalikult kiiresti. Kui kannatanuid on palju, tee kindlaks neist igaühe seisund ja anna vältimatut esmaabi seda vajajaile.Alles pärast seda selgsita välja milliseid muid vigastusi kannatanul on. KUTSU ABI - kutsu õnnetuskohale lisaabi. Selle saamise kiirus ja võimalused sõltuvad õnnetuskohast ja kujunenud olukorrast. Helista telefonil 112. Abikutse on tasuta. ABIKUTSE - abikutseks helista telefonil 112 ning toimi järgmiselt: 1. SELGITA MIS JUHTUS · Kas on tegemist õnnetuse või äkkhaigestumisega · Avarii - mis konkreetselt on juhtunud · Kukkus kõrgustest - umbes kui kõrgelt, millisele aluspinnale
Heimlichi võtet. Löö käega abaluude vahel mitmelöögiliste seeriatena. Löögid on tõhusamad kui painutada kannatanu ülakeha ette-alla nii, et pea oleks vöökohast madalamal Aseta oma käed kannatanu seljatagant ümber tema ülakõhu. Suru üks käsi rusikasse ja haara teise käega sellest või käerandmest. Tõmba käsivartega jõuliselt vahelihast taha-üles 23 (kuni 6) korda. Tee seda mitu korda. Seda võtet võid kasutada ka selili lamaval teadvuseta inimesel: asetu põlvili üle kannatanu jalgade. Hoia käsivarred sirged ja aseta teineteise peal olevad käelabad kannatanu ülakõhu keskkohta. Suru järsult ja jõuliselt sisse-üles keskjoonesuunas. Tee seda mitu korda. KÜLMUMINE Külmumine tekib kõige kergemini nendes keha perifeersetes osades, kus soojaga varustav vereringe osutub külmas mitteküllaldaseks. Kõige kergemini külmuvad sõrmed, varbad, põsed, nina ja kõrvad. KÜLMUMINE
RIIGIKAITSE õpik gümnaasiumidele ja kutseõppeasutustele Kaitseministeerium Tallinn 2006 Riigikaitseõpik gümnaasiumidele ja kutseõppeasutustele Kaitseministeerium ja autorid: Rein Helme (1. ptk) Teet Lainevee (9. ptk), Hellar Lill (3. ptk), Andres Lumi (6. ptk), Holger Mölder (2. ptk), Taimar Peterkop (3. ptk), Kaja Peterson (11. ptk), Andres Rekker (4. ja 10. ptk), Andris Sprivul (8. ptk), Meelis Säre (4. ja 7. ptk), Peep Tambets (5. ptk), Tõnu Tannberg (1. ptk) Konsulteerinud Margus Kolga Keeletoimetanud Ene Sepp Illustreerinud Toomu Lutter Fotod: Ardi Hallismaa, Boris Mäemets, Andres Lumi, Andres Rekker, Avo Saluste Kaane kujundanud Eesti Ekspressi Kirjastuse AS Küljendanud Eesti Ekspressi Kirjastuse AS Trükkinud Tallinna Raamatutrükikoda Kolmas, parandatud trükk Üleriigilise ajaloo, ühiskonnaõpetuse ja kehalise kasvatuse ainenõukogu ühiskomisjon soovitab kasutada õpikut riigikaitse valikaine õpetamisel. Riigikaitse valikain
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
haigusele: Suitsetamine Südamehaigused Toitumine Vähktõbi Kehaline Krooniline kopsuhaigus Tervishoiusüstee aktiivsus mi rolli alkohol Diabeet muutmine terviseedenduses Nelja bioloogilise Parandada riskifaktori mõjutamine: sotsiaalmajanduslikku Ülekaalulisus keskkonda kontrollides nelja Hüpertensioon
(2) Noorteühingute registrisse kantud noorteühing esitab Haridus- ja Teadusministeeriumile iga aasta 15. jaanuariks: 7 1) ülevaate mittetulundusühingu struktuurist; 2) mittetulundusühingu liikmete üldarvu ning noorte osakaalu selles; 3) mittetulundusühingu üldkoosoleku otsusega kinnitatud noorteühingu eelneva tegevusaasta aruande ja jooksva aasta tegevuskava. (3) Noorteühingute registrisse ei kanta erakonda ega selle noortesektsiooni. (4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2, 3 ja 4 nimetatud dokumentides muudatuste ja täienduste tegemise korral esitab noorteühing Haridus- ja Teadusministeeriumile andmed muudatuste ja täienduste kohta kümne tööpäeva jooksul nende tegemisest arvates. (5) Noorteühingute registri põhimääruse kinnitab haridus- ja teadusminister määrusega.
annaabi.ee 
