Sisekliendi teeninduse teoreetilised käsitlused. Sisekliendi teenindamise printsiipide praktiline rakendamine teenindusorganisatsioonis. Seminar 1 Teenusmajandus ja teenindusfilosoofia (P2PC.00.660) Lõhmus et´al (2002, 28) rõhutavad usalduslike ja lojaalsete suhete arendamise võtmetähtsust asutuse siseklientidega. Organisatsiooni sisemise klientuuri moodustavad kõik selle organisatsiooni töötajad. Kliendisuhete juhtimine saab olla edukas vaid siis, kui välimistele klientidele edastatakse väärtusi ja hoiakuid, mis on juurdunud ka sügaval organisatsiooni sees ning väljenduvad ka organisatsiooni sisemise klientuuri teeninduskultuuris. (Lõhmus jt. 2002: 28) Sisekliendile orienteerumine aitab panna paika ka õige fookuse organisatsiooni mainekujunduse ning turunduse vallas selle asemel, et keskenduda ennekõike väljapoole suunatud turunduskanal...
Maasikaistanduse rajamine (kilemultšiga ja ilma) ja hooldamine Eesmärk • Anda ülevaade maasikaistanduse rajamisest nii kilemultšiga kui ka ilma • Maasikaistanduse hooldamine Istanduse rajamine • Parim istandiku koht on väikese kallakuga nõlvak • Külvikorras kasvatatakse maasikat ühel kohal kuni 5 aastat, millest 4 on saagiaastad • Mullaharimist alustatakse künniga. Sõnnik laotatakse enne kündi, kuid soovitatav on eelkultuurile. • Kevadel kultiveeritakse • Enne kilepanekut kultiveeritakse vastavalt vajadusele 2...3 korda • Lõimiselt eelistab keskmise raskusega muldi (ls2, ls3, sl) • Nõrgalt happelised mullad; Viljandi, Lõuna-Tartumaa • Maasika istandikule sobiv huumusesisaldus on 2,5- 3,5%. 1 • Maasikaistandike planeerimisel tuleb külvikorda viia ka teisi kultuure Mullaharimine • Maasikaistandikus algab mullaharimine kinnitallatud reavahede kobestamisega pärast istu...
tuleb eemaldada alumised oksad. Rohu sees kasvatades ja muru pügades ei ole vaja muretseda juurevõsude pärast, kuna ungari sirel juurevõsusid ei aja (Calmia ). Teda on lihtne paljundada seemnete kui haljaspistikutega. (Sarapuu 2010) Harvenduslõige külgoksa eemaldamine oksakrae juurest. Kasvuoks pikk (vähemalt 15 cm), enamasti sirge üheaastane oks, millel pole õiepungi. Kärpimislõige- üheaastase oksa lühendamine punga pealt. (Järve ja Eskla 2009) Syringa vulgaris Harilik sirel Hooldamine Sirel vajab huumusrikast niisket mulda, kuid ei talu põhjavee kõrget taset. (Harilik sirel) Mulla huumusesisaldus peaks olema 3-4%. Sobivaimad on kergema lõimisega mullad, rasked savimullad vajavad järjepidevat harimist, et tagada piisav veeläbilaskvus ja aeratsioon. Raskete lõimiste puhul oleks mõistlik sireli istutusauk drenaaziga varustada. Kasvuperioodil tuleb mullapinda regulaarselt
Osa talub kääri- ja saetööd väga hästi, teised aga ei kannata üldse. · Näpujämedust oksa lõigatakse oksakääridega, jämedamat oksasaega. Üle 10 cm läbimööduga oksa ei tohiks ka mitte suurelt puult ära lõigata. · Kui oksalõikusel läheb vaja mootorsaagi, siis on lõikamisega ilmselt mitu aastat hiljaks jäädud. · Võimaluse korral peaks püüdma säilitada taimeliigile omast looduslikku kasvukuju. Kasutatud kirjandus Eskla, Väino; Järve, Sulev. Puude ja põõsaste lõikamine. Tallinn: Varrak, 2009. Samuelsson, Lars-Eric; Schenkmanis, Ulf. Puude ja põõsaste lõikamine. Sloveenia: Sinisukk, 2003
Ühe sellise väikese kasvukohajupi moodustavad ka Eestis kasvavad põõsad. Tegelikult ei olegi aga päris kindlalt teada, kas meie põõsasmaranad on ikka Eesti põlisasukad. Tema kasvualad on vähemalt viimase saja viiekümne aasta jooksul pidevalt laienenud ning ta kasvab sageli massiliselt, lausa teisi taimi välja tõrjudes. Nii arvataksegi, et Eesti levila võib olla tekkinud kultuuris kasvanud metsistunud taimedest (Järve, Eskla 2009). Taim talvitub lume all ja teda ei ole vaja katta. Noored taimed kasvavad kiiresti, aga aastatega kasv aeglustub (Wikipedia). 4.12.2. Hooldamine Lõikamise aeg Hoolduslõikus Noorenduslõikus Vk-varakevadel Põ- pärast õitsemist Põõsasmaran Vk Igal aastal kärpida Harvendada mõne aasta
Istutusele järgnevatel aastatel kärbitakse üheaastasi oksi enamasti nõrgalt või keskmiselt. Suuremate okste saelõigete kooreservad tuleks nende paranemise soodustamiseks siluda aianoaga. Oluline on tähele panna, et kõik oksad lõigatakse tüükaid jätmata. Suuremad kui üle 1 cm läbimõõduga lõikehaavad on vaja katta haavakaitsevahendiga. Kui suuremate okste lõikamise järgselt on puule kasvanud püstised vesivõsud, tõmmatakse need käega ära sama aasta suvel (Järve, Eskla 2014). Iluõunapuud ei vaja nii oskuslikku ja iga-aastast lõikamist kui aed-õunapuu sordid (Õierohked õunapuud). 5. Padus avium - perekond Toomingas 5.1 Kirjeldus Toomingas (Padus avium) on mitmeaastane heitlehine lehtpuu, tihedas metsas kasvab sageli põõsakujulisena. Toomingas võib kasvada kuni 16 m kõrguseks. Õied paiknevad 10-12 cm pikkustes rippuvates kobarates. Valged, tugeva uimastava lõhnaga õied on viietised, kellukja õiepõhjaga
alates pungade puhkemisest kuni täieliku leh- teminekuni. Mahlajooksuga liike tuleb lõigata ainult kesksuvel. 24 KASUTATUD KIRJANDUS Aaspõllu, A. 2007. Mida istutada parki. Eesti parkide almanahh. Muinsuskaitseamet, keskkonnaministee- rium. Bäckström, P.-J. 1996. Puut, niiden biologia ja hoito. Viherympäristöliitto, Helsinki. Järve, S. 2006. Puuseened pargi- ja ilupuudel. Maalehe Raamat. Järve, S.; Eskla, V. 2009. Puude ja põõsaste lõikamine. Varrak, Tallinn. Kärkkäinen, M. 2007. Puun rakenne ja ominaisuudet. Metsäkustannus OY, Hämeenlinna. Laas, E. 1987. Dendroloogia. Valgus, Tallinn. Niine, A. 1976. Haljastaja käsiraamat. Valgus, Tallinn. Nutt, N. 2007. Ükski park ei saa kunagi valmis. Eesti parkide almanahh. Muinsuskaitseamet, keskkonnami- nisteerium. Puude hooldamine. Puude tõhusa ja aruka hooldamise käsiraamat. Husqvarna performance series. Puunhoidon ABC. 1999
5. Kõik kärjekannud on puhastatud. 4. Enam-vähem kõik kärjekannud on puhastatud: rohkem kui 80 kärje- kannu 100-st. 3. Osa kärjekanne on puhastatud: 20–80 kärjekannu 100-st. Janek Saarepuu oma vagurate mesilastega. 48 MESILASEMADE KASVATAMINE MESILASEMADE KASVATAMINE 49 Kasutatud kirjandus 1. Eskla, L., Tiits A. (1962). Mesilasemade kasvatamine. 2. Holm, E. (2009). Dronningavl, arvelighedslære og forædling af bier, 2.udgave (Mesilasemade kasvatus, aretusõpetus ja geneetika). Denmark: Eigil Holms Forlag. 3. Holm, E. (2009). Lærebog i biavl, 4. Udgave (Mesinduse õpik, 4. väljaanne). Denmark: Eigil Holms Forlag. 4. Koppel, E. (1949). Mesilastõud. 5. Kulbin, V., Vahenõmm, V., Raudsepp, N. (1989). Mesinduse õpik. Tallinn: Kirjastus „Valgus“ 6. Nõmmisto, I
http://www.jcbakker.com/product/malus-pendula-royal-beauty/ (15.04.2016). 53.Johnson, B.K, Palmstierna, I. 2006. Puud ja põõsad aias. Vasteras: Forma Publishing Group AB. 238, lk. 54.Johnson, O, More, D. 2004. Euroopa puud. Hong Kong: Printing Express Ltd. 464 lk. 55.Jordan, A. 2013. [WWW] http://laurries.blogspot.com.ee/2013/06/this-year.html (19.04.2016) 56.Juhani puukool. Puishortensia. http://juhanipuukool.ee/kaupdetail?idd=974 (14.04.2016) 57.Järve, S. ja Eskla, V. (2014). Puude ja põõsaste lõikamine. Viies trükk. Tallinn: Varrak. 187 lk. 58.Järvselja Õppe- ja Katsemetskond http://jarvselja.ee/pood/ilupoosad (15.04.2016). Cotoneaster scandinavicus. http://jarvselja.ee/pood/ilupoosad/cotoneaster- scandinavicus-harilik-tuhkpuu/ (14.04.2016). 59.Kare deutsia. Hortes. [WWW] http://www.hortes.ee/est/ouetaimed/lehtpuud-ja-poosad/kare-deutsia-plena (26.04.2016) 60.Kare deutsia. 2014. Neeva aed. [WWW] http://www
annaabi.ee 
