piirkonnas mõlemal pardal. ehituselt on nad tehtud nii , et neid saaks vajadusel laeva kere sisse tõmmata või keerata( sildumisel või sõidul vaiksel veel ) Aktiivseid külgroole juhitakse hüdrauliliste masinate abil , mille tööd tüürib güroskoopiline andur. Külgroole pööratakse ümber oma telge nii , et laeva liikumisel tekitavad nad laeva kaldumisele vastassuunalise jõu Näiteks kui laev kaldubp aremale pardale , siis sama parda külgrool pöördub esiservaga üles ja laevale liikumisel vastuvoolav veevool tekitab roolol ülespoole suunatud jõu. Vasaku parda rool pöördub samal ajal esiservaga alla ja sellel roolil tekib allapoole suunatud jõud. Nende jõudude mõjul laeva kaldumine pidurdub ja õõtsumine väheneb. Külgroolid töötavad kiiresti ( ümberpaigutamiseks kulub 1-2 sekundit) Külgroolid suudavad õõtsumist summutada kuni 90 % .
treppveelaskme kaudu. ·Ülevool (weir, overfall) on tõke (lävi, külgkitsend) voolusängis, millest vesi üle või läbi voolab ning mille kaudu saab liigvett vesiehitisest läbi lasta või mille abil saab mõõta vooluhulka. Läve laiuse (harja paksuse) järgi liigitatakse ülevoolud kolme rühma. Ülevoolude liigitus ·Õhukesel ülevoolul (thin-plate weir, sharp-crested weir joonis 3.7, a) puutub ülevoolav juga kokku ainult läve esiservaga. Õhukesi ülevoolusid ( < 0,5H) kasutatakse vooluhulga mõõtmiseks. Selleks, et ülevoolutingimused ei muutuks ka üsna väikeste vooluhulkade puhul, mil H on väike, tehakse ülevoolu hari terav, siit sageli kasutatav termin teravhariülevool. ·Eriprofiilülevoolude läve laius jääb vahemikku (0,50,67)H 2H. Läve ristlõige võib olla kandiline või voolujooneline (joonis 3.7, b ja c). ·Lailäviülevooludel (broad-crested weir) joonis 3
küünarnukist madalamal. Kui kasutate randmetuge, võib laud olla veel madalamal. Töökõrgus on õige, kui töötamisel on käed vabad: küünarvarred rõhtasendis, küünarnukid keha lähedal. Kuvari ees laual peab olema piisavalt ruumi klaviatuuri, paberite jm jaoks (umbes 50 cm ekraanist lauaservani; selline on käte tavaline siruulatus ette, kui inimene sirgelt istub). Lauaplaat peab olema õhuke, heledat värvi, matt ja ümardatud esiservaga. EKRAAN Ekraani kõrgus ja kaldenurk peaks olema reguleeritav; tema optimaalne kaugus silmadest on 50-75 cm. Kaela õige asendisaavutamiseks peab ekraani ülaserv paiknema silmade kõrgusel või veidi madalamal. Nii jääb ekraan tervikuna silmade loomulikku vaatevälja (nurk rõhtjoone ja silma ekraani keskpunktiga ühendava sirge vahel võiks olla umbes 20º). Vaate suund ja ekraan peavad olema risti, järelikult peab olema ekraan veidi tahapoole kaldu
Lugedes voolu lõiguti ühtlaseks, saab avaldada C Chezy valemist: C=vk/Rki = vk/(Aki/k), kus Vk on keskmine voolukiirus vaadeldavas jõelõigus, Rk on keskmine hüdrauliline raadius ja i veepinna lang. 13.Ülevoolud: liigitus, põhivalem: on tõke voolus, 2 millest vesi üle voolab. Harja paksuse järgi liigitatakse 3 rühma: 1) õhuke ülevool puutub ülevoolav juga kokku ainult läve esiservaga, nii nagu õhukeses seinas oleva ava puhul. <0,5H. Kasut mõõteülevooludena, veskipaisjärvedel. 2) Eriprofiilülevool läve laius jääb vahemikku 0,5H 2H. Läve ristlõige võib olla kandiline või voolujooneline. 3) Lailäviülevool on rõhtne lävi, mille laius (pikkus) =2h...10H. Arvutatakse ka voolu kitsendavaid läveta ehitisi, nt teetruupe, väikesed sillaavad. Kui alumise bjefi vesi voolamist üle ülevoolu ei takista, on ülevool uputamata, kui aga takistab, siis uputatud
madalamal. Kui kasutate randmetuge, võib laud olla veel madalamal. Töökõrgus on õige, kui töötamisel on käed vabad: küünarvarred rõhtasendis, küünarnukid keha lähedal. Kuvari ees laual peab olema piisavalt ruumi klaviatuuri, paberite jm jaoks (umbes 50 cm ekraanist lauaservani; selline on käte tavaline siruulatus ette, kui inimene sirgelt istub). Lauaplaat peab olema õhuke, heledat värvi, matt ja ümardatud esiservaga. 27 Ekraani kõrgus ja kaldenurk peaks olema reguleeritav; tema optimaalne kaugus silmadest on 50-75 cm. Kaela õige asendi saavutamiseks peab ekraani ülaserv paiknema silmade kõrgusel või veidi madalamal. Nii jääb ekraan tervikuna silmade loomulikku vaatevälja (nurk rõhtjoone ja silma ekraani keskpunktiga ühendava sirge vahel võiks olla umbes 20o). Vaate
katteks. Valmistatakse nad enamasti dolomiidist, graniidist või marmorist. -Põrandaplaate tehakse dolomiidist, lubjakivist, graniidist, marmorist jne. Plaatide pealispind lihvitakse või poleeritakse. Kivist põrandaplaate kasutatakse koridorides, vestibüülides, trepikodades, terrassidel ja mujal, kus põrandalt nõutakse veekindlust ja suurt kulumiskindlust. -Trepiastmed tehakse lubjakivist või dolomiidist, välisastmed enamasti graniidist. Sisetrepiastmed tehakse etteulatuva esiservaga, välisastmed ilma selleta. -Äärekivid valmistatakse enamasti graniidist. Äärekivi peab olema väga tugev kulumiskindel ja külmakindel. Äärekividel on töödeldud pealispind ja esipind. Märksa odavamaid äärekive tehakse betoonist. -Sillutuskivid valmistatakse kõige sagedamini graniidist. Nad jagunevad parkett-, klomp-, mosaiik- ja munakivideks. Parkettkivid on jämedalt tahutud ja alt kitsenevad. Klompkivid on ebatäpsemad, kuid siiski enam-vähem täisnurksed.
suunas nagu nad jäävad paiknema müüritises, s.o. Pikikiviridadeks seina teljega paralleelselt või veidi pööratuna, põikikiviridadeks seina teljega risti. Kive ei tohi tõsta sinna, kuhu tuleb teha mördipeenar. Seepärast laotakse välimise pindrea kivid seina sisemisele äärele, sisemise pindrea kivid välimisele äärele. Mört tõstetakse seinale mördikühvliga või kopplabidaga, tasandades mördipeenrad kühvli või kopplabida esiservaga. Müürsepa töökoht. Müürsepa töökoha moodustavat laotav seinaosa ja pind, millel paiknevad materjalid, töövahendid ja tööriistad. Töökoht peab olema küllalt avar, selleks et tööline saaks seal takistamatult töötada. Materjali ja töövahendite paigutus peab olema selline, et töölisel poleks vaja teha asjatuid liigutusi või samme. Töökoht koosneb kolmest tsoonist: 1) 60. . . 70 cm laiune töötsoon , millel töötavad müürsepad; 2) 65. .
Segu pressitakse metallvormidesse ja peale tsemendi kivistumist plaatide pealispinnalt lihvitakse kiht maha. Tsemendi ja killustiku erineva värvuse tõttu saadakse kirju plaat. Kivist põrandaplaate kasutatakse koridorides, vestibüülides, trepikodades, terrassidel ja mujal, kus põrandalt nõutakse veekindlust ja suurt kulumiskindlust . Trepiastmed tehakse lubjakivist või dolomiidist, välisastmed enamasti graniidist. Sisetrepiastmed tehakse etteulatuva esiservaga, välisastmed ilma selleta. Puhtalt on töödeldud astmete pealispind ja esipind ning otsad vajaduse järgi. Tehakse veel plaatastmeid raudbetoontreppide katmiseks. Valmistatakse neid dolomiidist, graniidist, marmorist. Äärekivid valmistatakse enamasti graniidist. Äärekivi peabolema väga tugev, kulumiskindel ja külmakindel. Äärekividel on töödeldud pealispind ja esipind. Odavamaid äärekive tehakse betoonist.
Plaaditükid (suurusega 50...100mm) laoti tsementbetoonalusele ja pressiti kokku. Peale kivistumist lihviti plaatide pealispind üle. Saadi suuremustriline plaat suurusega 500×500×60mm. Kivist põrandaplaate kasutatakse koridorides, vestibüülides, trepikodades, terrassidel ja mujal, kus põrandalt nõutakse veekindlust ja suurt kulumiskindlust. Trepiastmed tehakse lubjakivist või dolomiidist, välisastmed enamasti graniidist. Sisetrepiastmed tehakse etteulatuva esiservaga, välisastmed ilma selleta. Astmete survetugevus peab olema 50N/mm2, külmakindlus sisetreppidel 15 tsüklit ja välistreppidel 50 tsüklit. Puhtalt on töödeldud astmete pealispind ja esipind ning otsad vajaduse järgi. Tehakse veel plaatastmeid raudbetoontreppide katmiseks. Nende paksus on 30...50mm ja valmistatakse neid dolomiidist, graniidist, marmorist jne. Äärekivid valmistatakse enamasti graniidist. Äärekivi peab olema väga tugev kulumiskindel ja külmakindel.
- Põrandaplaate tehakse dolomiidist, lubjakivist, graniidist, marmorist jne. Plaatide pealispind lihvitakse või poleeritakse. Peale täiskiviplaatide tehakse veel mosaiikplaate ja bretsaplaate. Terratsoplaatide (suurus on kõige sagedamini 300 x 300 x 28 mm). Kivist põrandaplaate kasutakse seal kus on vaja suurt veekindlsut ja kulumiskindlust. 4) Kivist ehitusdetailid - Trepiastmed tehakse lubjakivist või dolomiidist, välisastmed enamasti graniidist sisetrepiastmed tehakse etteulatuva esiservaga, välisastmed ilma selleta. Astmete survetugevus peab olema vähemalt 50N/mm2, külmakindlus sisetreppidel vähemalt 15 tsüklit ja välistreppidel 50 tsüklit. Töödeldakse vastavalt vajadusele.Astmete kõrgus on 120, 140 või 150mm, laius 300-420mm ja pikkus 800-1600mm. Tehakse veel plaatastmeid raudbetoontreppide katmiseks. - Äärekivid valmistatakse enamasti graniidist.Äärekivi peab olema väga tugev (survetugevus
plaatide pealispinnalt lihvitakse kiht maha. Tsemendi ja killustiku erineva värvuse tõttu saadakse kirju plaat. Kivist põrandaplaate kasutatakse koridorides, vestibüülides, trepikodades, terrassidel ja mujal, kus põrandalt nõutakse veekindlust ja suurt kulumiskindlust. · Trepiastmed tehakse lubjakivist või dolomiidist, välisastmed enamasti graniidist. · Sisetrepiastmed tehakse etteulatuva esiservaga, välisastmed ilma selleta. Puhtalt on töödeldud astmete pealispind ja esipind ning otsad vajaduse järgi. Tehakse veel plaatastmeid raudbetoontreppide katmiseks. Valmistatakse neid dolomiidist, graniidist, marmorist jne. · Äärekivid valmistatakse enamasti graniidist. Äärekivi peab olema väga tugev, kulumiskindel ja külmakindel. Äärekividel on töödeldud pealispind ja esipind. Odavamaid äärekive tehakse betoonist.
ja pressitakse kokku. Nii saadakse suuremustriline plaat. Kivist põrandaplaate kasutatakse seal, kus põrand peab olema vee- ja kulumiskindel. Neid tehakse 69 koridoridesse, vestibüülidesse, trepikodadesse, terrassidele jm. Trepiastmed. Neid tehakse lubjakivist või dolomiidist. Välisastmeid tehakse enamati graniidist. Sisetrepiastmed tehakse etteulatuva esiservaga. Välistrepiastmed tehakse ilma esiservata. Astmete pealispind ja esipind peavad olema puhtalt töödeldud. Otsad töödeldakse vastavalt vajadusele. Äärekivid. Need valmistatakse enamasti graniidist. Äärekivi peab olema väga tugev, kulumiskindel ja külmakindel. Äärekividel on töödeldud pealispind ja esipind. Betoonist tehtud äärekivid on odavamad kui graniidist tehtud äärekivid. Sillutuskivid. Kõige sagedamini valmistatakse need graniidist. Sillutuskivid jagunevad:
annaabi.ee 
