kinnised jooned ehk pöörised. Magnetvoog- näitab, millisel määral läbivad magnetvälja jõujooned vaadeldavat pinda selle pinna suuruse ja asendi tõttu mag väljas. =BScosB 1Wb. Faraday induktsiooni seadus- elektromagnetilise induktsiooni elektromotoorjõud on võrdeline magnetvoo muutumise kiirusega. E=-/t 1V. Lenzi seadus- induktsiooni voolusuund on selline, et tema mv takistaks muutust, mis voolu põhjustab ehk ind vool toimib alati vastupidiselt teda esilekutsuvale põhjusele. Induktiivsus, Henry seadus- näitab kui suur endainduktsiooni elektromotoorjõud tekib vaadeldavas juhis voolu ühikulisel muutumisel ajaühiku jooksul. L=Edt/dI=/ 1H. Magnetvälja energia- W=LI*I/2 1J Sõltub voolutugevuse ruudust ja induktsioonist.
muutumise kiirusega −k ∙ ∆ φ E i= ∆t 1 veebri II definitsioon – 1 veeber on selline magnetvoo muutus, mis ühe sekundi jooksul toimudes tekitab induktsiooni elektromotoorjõu 1 volt LENZI REEGEL Lenzi reegel käib magnetvoo muutumisel tekkiva induktsioonivoolu kohta A) Induktsioonivoolu suund on selline, et tema magnetväli takistaks muutust, mis voolu põhjustab B) Induktsioonivool toimib alati vastupidiselt seda voolu esilekutsuvale põhjusele C) Kui välismõju muutus tingib magnetvoo kasvu kontuuris, siis on induktsioonivoolu magnetväli välise magnetvälja suhtes vastassuunaline (takistab kasvu) Kui aga välismõju põhjustab magnetvoo kahanemist, siis on induktsioonivoolu magnetväli välise magnetvälja suhtes samasuunaline (takistab kahanemist) Lenzi reegli praktiline rakendamine 1) määrab olemasoleva magnetvälja jõujoonte suuna 2) kas magnetvoog kasvab või kahaneb?
Voolu saab ka juhtme liigutamisel magnetväljas (tekib pinge, pinge tekitab voolu). 2. Induktsiooni emj on võrdeline magnetvoomuutumise kiirusega. Faraday induktsiooniseaduse kohaselt tekib juhtmekontuuris induktsioonvool ja juhil on suutlikkus läbida vaadeldavat pinda. - elektromotoorjõud, - pinda läbiv magnetvoog, t aeg, d delta (tähistab muutumist). 3. Lenz tegi kindlaks, miks on Faraday valemis miinusmärk: induktsioonivool toimib alati vastupidiselt seda voolu esilekutsuvale põhjusele. 4. Eneseinduktsioon - Elektromagnetilist induktsiooni juhtmes põhjustab voolu muutumine juhtmes endas. 5. Mahtuvus näitab keha võimet salvestada energiat, laenguid. C=q/U C mahtuvus, Q laeng, U pinge 6. Induktiivsus näitab kui suur endainduktsiooni motoorjõud tekib selles juhis voolutugevuse muutusest ajaühiku jooksul. L = e / dI/dt L induktiivsus, (delta) I voolutugevus, (delta) t aeg, delta tähistab muutumist 7
Suletud kontuuris tekkiv induktsioonivool on suunatud Heinrich Friedrich nii, et tema magnetvoog läbi Emil Lenz kontuuri pinna püüab 12.02.1804 10.02.1865 kompenseerida teda esilekutsuva magnetvoo Lenzi reegli erinevaid sõnastusi · Induktsioonvoolu suund on selline, et tema magnetväli takistaks muutust, mis voolu esile kutsub · Induktsioonvool toimib alati vastupidi teda esilekutsuvale põhjusele · Kui välismõju tingib magnetvoo kasvu kontuuris, siis on induktsioonvoolu magnetväli välise magnetvälja suhtes vastassuunaline (st. takistab kasvu), kui aga välismõju põhjustab magnetvoo kahanemist, siis on induktsioonvoolu magnetvälivälise magnetväljaga samasuunaline (st. takistab kahanemist) · Miinusmärk induktsiooniseaduses on Lenzi reegli väljendus. = - t = - t Endainduktsioon
12.02.1804 pinna püüab kompenseerida teda esilekutsuva 10.02.1865 magnetvoo muutumist. Faraday seadus määrab elektromagnetilisel induktsioonil tekkiva elektromotoorjõu suuruse. Lenzi reegel määrab ära induktsioonivoolu suuna. Lenzi reegli erinevaid sõnastusi • Induktsioonvoolu suund on selline, et tema magnetväli takistaks muutust, mis voolu esile kutsub. • Induktsioonvool toimib alati vastupidi teda esilekutsuvale põhjusele. • Kui välismõju tingib magnetvoo kasvu kontuuris, siis on induktsioonvoolu magnetväli välise magnetvälja suhtes vastassuunaline (st. takistab kasvu), kui aga välismõju põhjustab magnetvoo kahanemist, siis on induktsioonvoolu magnetväli välise magnetväljaga samasuunaline (st. takistab kahanemist) • Miinusmärk induktsiooniseaduses on Lenzi reegli väljendus. Pendli analoog mehaanikas!
muutumisel labi selle kntuuripoolt piiratud pinna elektrivool. Induktsioonivoolusuurus ei sqltu sellest, millisel viisil kutsutakse esile magnetilise induktsiooni voo muutus, vaid on maaratud ainult muutumise kiirusega, s.t. d/dt vaartusega. d/dt margi muutumisel muutub ka voolu suund.Lenz tegi kindlaks reegli, mille abil vqib leida induktsioonivoolu suuna. Lenzi reegel utleb, et induktsioonivool on alati suunatud selliset, et ta mqjub vastu teda esilekutsuvale pqhjusele. Elektrimootori ja elektrigeneraatori ehitus ja töö põhimõte 2.Magnetvoog = BScos (1Tm2 = 1Wb veeber) B-magnetiline induktsioon, S- pind, mida lqikab jqu jooned( ) - nurk 3. Faraday induktsiooni seadus 1 = -/t Induktsionni elektromotoorjõud (1) on võrdeline kontuurigaümbritsetud pinda läbiva magnetvoo () muutumise kiirusega (/t) Lenzi reegelinduktsioonivool on alati suunatud selliset, et ta mqjub vastu teda esilekutsuvale pqhjusele. .
induktsiooni voo muutumisel labi selle kontuuri poolt piiratud pinna elektrivool. Induktsioonvoolu suurus on maaratud ainult voo muutumise kiirusega (d/dt) Pooriselektrivalja joujooned on kinnised kontuurid. Elektromagnetilise induktsiooni seadus Induktsiooni emj on arvuliselt vordne kontuuri labiva magnetvoo muutumise kiirusega = /t Lenzi reegel Induktsioonvool on alati suunatud selliselt, et ta mojub vastu teda esilekutsuvale pohjusele. e= -. Eneseinduktsiooni nahtus Muutuv vool indutseeriv emj samas juhis, mis puuab takistada voolukasvu. Isel elektrivooli inertsust. Induktiivsus- eneseinduktsiooni elektromotoorjõud on võrdeline voolutugevuse muutmumise kiirusega, mida nimetatakse ka juhi induktiivsuseks. E * I 1N *1A L= 1A = t 1s ühik 1H, on sellise juhi induktiivsus, milleks voolumuutmine 1A võrra 1-es sekundis tekitab eneseinduktsiooni elektromotoorjõu 1V
pinna elektrivool. Induktsioonvoolu suurus on maaratud ainult voo muutumise kiirusega (d/dt) Pooriselektrivalja joujooned on kinnised kontuurid. Elektromagnetilise induktsiooni seadus Induktsiooni emj on arvuliselt vordne kontuuri labiva magnetvoo muutumise kiirusega = /t Lenzi reegel Induktsioonvool on alati suunatud selliselt, et ta mojub vastu teda esilekutsuvale pohjusele. e= -. Eneseinduktsiooni nahtus Muutuv vool indutseeriv emj samas juhis, mis puuab takistada voolukasvu. Isel elektrivooli inertsust. Induktiivsus- eneseinduktsiooni elektromotoorjõud on võrdeline voolutugevuse muutmumise kiirusega, mida nimetatakse ka juhi induktiivsuseks. https://cdn.fbsbx.com/v/t59.2708-21/11418134_10005305299..
kontuuri poolt iiratud pinna elektrivool. See nähtus ongi elektromagnetiline induktsioon. Induktsioonivoolu suurus ei sõltu, millisel viisil kutsutakse esile magnetilise induktsiooni voo Φ muutus, vaid on määratud ainult Φ muutumise kiirusega. εi=d Φ/dt. Elektromagnetilise induktsiooni ühikuks on veeber(veb)=Tm2. Lenz tegi kindlaks reegli, mille abil saab kindlaks määrata induktsioonivoolu suuna:induktsioonivool on alati suunatud selliselt, et ta mõjub vastu teda esilekutsuvale põhjusele. 24. ENESEINDUKTSIOON Mistahes kontuuris kulgev elektrivool i tekitab seda kontuuri läbiva magnetvoo Φ, i muutumisel muutub ka Φ ja järelikult indutseeritakse kontuuris elektromotoorjõud. See nähtus ongi eneseinduktsioon. Vool i kontuuris ja tema poolt tekitatud kogumagnetvoog läbi kontuuri Φ on omavahel seotud: Φ=Li. L on kontuuri induktiivsus, mille ühik on heari(H). See seadus kehtib ainult siis, kui μ on konstantne, seega see ei kehti ferromagnetismi puhul
käigus loomadel ja inimestel kujunenud kohanemiskes keskkonnaga. Tänapäeval defineeritakse õppimist kui suhteliselt püsivat muutust potensiaalses käitumises, mis tekib praktilise kogemuse vahendusel. Põhilised õppimise ajendid: 1. Sotsiaalne suhtlemine 2. Tunnetuslik 3. Hedonistlik 3. Biheivioristlikud õppimisteooriad 1. Klassikaline tingimitus ja selle rakendused. Klassikaline tingitus seisneb organismi võimes õppida reageerima orienteerumisreaktsiooni esilekutsuvale ärritajale samal viisil nagu tingimatule ärritajale. Klassikaline tingituse kohaselt seisneb õppimine uue märguande omandamises. Rakendused- klassikalise tingitust kasutatakse laialdaselt reklaamis(positiivne reklaam-positiivne kaup). Kooli oludes on palju võimalusi õppimiseks klassikalise tingituse vahendusel(naeratav õpetaja-kool meeldib, kuri õpetaja-kool ei meeldi). 2. Assotsiatiivne tingimine ja selle rakendused.
Mõtlemise osa on neil teisejärguline. Kognitiivsed õppimisteooriad lähtuvad Piaget tunnetusprotsesside mudelist. Kolmanda õppimisteooriate grupi moodutavad käsitlused, mis toetuvad nii biheivoristlikule kui kognitiivsetele ideedele õppimisest. b)Õppimise biheivoristlikud käsitlused 1. Klassikaline tingimitus ja selle rakendused. Klassikaline tingitus seisneb organismi võimes õppida reageerima orienteerumisreaktsiooni esilekutsuvale ärritajale samal viisil nagu tingimatule ärritajale. Klassikaline tingituse kohaselt seisneb õppimine uue märguande omandamises. Rakendused- klassikalise tingitust kasutatakse laialdaselt reklaamis(positiivne reklaam-positiivne kaup). Kooli oludes on palju võimalusi õppimiseks klassikalise tingituse vahendusel(naeratav õpetaja-kool meeldib, kuri õpetaja-kool ei meeldi). 2. Assotsiatiivne tingimine ja selle rakendused.
II Õppimise biheivioristlikud käsitused (Biheivioristid=käitumusliku psühholoogia koolkonna esindajad) 1) Klassikaline tingimine ja selle rakendused koolis. Seostub tavaliselt vene füsioloogi Ivan Pavlovi avastusega. Pavlovi avastatud klassikaline tingitus oli üks esimesi teaduslikult dokumenteeritud õppimise ilminguid. Klassikaline tingitus seisneb organismi võimes õppida reageerima orienteerumisreaktsiooni esilekutsuvale ärritajale samal viisil kui tingimatule ärritajale. Kooli oludes on palju võimalusi õppimiseks (pos.ja neg. mõttes) klassikalise tingituse vahendusel. Nii võivad hirmu tekitavaks osutuda mitmesugused kontrollisituatsioonid, õpetaja isik, koolikell jne. Märguande ja tingimatu ärritaja vahel kord tekkinud seose kõrvaldamine võib osutuda küllaltki raskeks kasvatusülesandeks. 2) Assotsiatiivne tingimine ja selle rakendused koolis. Juba Aristoteles täheldas, et mõnede
produktiks. Kolmanda õppimisteooriate grupi moodustavad käsitlused, mis toetuvad nii biheivioristlikele kui ka kognitiivsetele ideedele õppimisest. 8. Õppimise biheivioristlikud käsitused Klassikaline tingitus ja selle rakendused. Assotsiatiivne tingitus ja selle rakendused. Klassikaline tingitus seisneb organismi võimes õppida reageerima orienteerumisreaktsiooni esilekutsuvale ärritajale samal viisil nagu tingimatule ärritajale. (N:söögi andmisel süüdata lamp, siis varsti pole enam sööki vaja, reaktsioon vallandub juba lambi süttimisele). Vene teadlane Ivan Pavlov oli esimene, kes seda uuris. Klassikalise tingituse skeemi kohaselt seisneb õppimine uue märguande omandamises. Klassikalise tingituse õppeotstarbelisi rakendusi uuris WATSON. Rakendused - klassikalise tingituse põhimõtet kasutatakse laialdaselt reklaamis (reklaamitav kaup+positiivne
annaabi.ee 
