verevarustust. Suureneb hingamiselundite kohanemisvõime väliskeskkonna muutustega. Neerud. Kuumuse toimel neerude tegevus aktiviseerub, hiljem eritub suur hulk vedelikku higina ning neerud saavad veidi puhata. Kui arvestada mitmesuguste mürkide, ravimite või alkoholi hulka, mis meie neerudest läbi käib, tuleb selline puhkus neile kindlasti kasuks. Närvisüsteem. Naha, lihaste- ja veresoonte närvilõpmeist lähtuvad rohked ärritused kustutavad kesknärvisüsteemi erutuskolded - ununevad mured, paraneb tuju ja enesetunne. Tekib loomulik väsimus nagu pärast intensiivset füüsilist koormust. Saunas tekivad küllaltki ulatuslikud muutused organismi talituses. Seetõttu on mõõdukuse piiresse jäädes saunal kindel koht meie tervise säilitamisel. ____________________________________________________________________________ Massaa. 1
vahelduvad öö jooksul neli kuni viis korda. Uni on vajalik KNS-i puhkuseks ja vaheldub perioodiliselt ärkvelolekuga. Inimesel on välja kujunenud une ja ärkveloleku kindel ööpäevane rütm, nn. tsirkulaarne rütm. Une ööpäevane vajadus on erinevas eas inimestel erinev. Pikaajaline unetus või unereziimi rikkumine võib viia tõsiste NS-i tegevuse häireteni. Uni on kaitsepidurdus, mille ajal närvirakud "puhkavad", nende erutuvus taastub. Vahel võivad une ajal säiluda üksikud erutuskolded, nn. valvepunktid. Täiskasvanu vajab ööpäevas 7- 8 tundi , 8-aastane 10-11 tundi ja vastsündinu kuni 20 tundi und. VEGETATIIVNE NÄRVISÜSTEEM Vegetatiivne NS ehk autonoomne ehk siseelundite NS innerveerib peamiselt siseelundeid - seedimis-, hingamis-, eritus-, sigimis-, vereringe- ja sisesekretsioonielundeid, s.t. elundsüsteeme, millega on seotud organismi kasvamine, ainevahetus ja paljunemine.
aste - Kiire ehk paradoksaalne uni(REM) 13. Miks me näeme unenägusid? Kirjelda võimalikke seletusi. Psühhoanalüütikute järeldusena aitavad unenäod leevendada alateadvusse surutud psühholoogilisi sisepingeid ja konflikte Unenäod ilmuvad üksnes REM une staadiumis, kuna 80% REM unest ärganutest väidavad, et nägid unenägu. Mõned välis- või siseärritajad murravad närvisüsteemi pidurduse teatud osas läbi ja ajukoores tekivad selgepiirilisemad erutuskolded. Uue ärritaja mõjul elustunud, mällu talletatud endiste erutuste jälgi ja nende põhjustatud erutusassotsiatsioone elatakse läbi unenägudena. Kuna suurem osa ajukoores on siiski pidurdusseisundis, on unenägu katkendlik, hüplev ja seosetu. 14. Mis on taju? Aisting? Taju esemete ja nähtuste tervikliku meelelise tunnetamise protsess. Tajumisprotsesside vahendusel tekib hetkel vahetult mõjuvatest objektidest ja ümbrusest subjektiivne ja mõtestatud tajukujund
väliskeskkonna muutustega. · Neerud Kuumuse toimel neerude tegevus aktiviseerub, hiljem eritub suur hulk vedelikku higina ning neerud saavad veidi puhata. Kui arvestada mitmesuguste mürkide, ravimite või alkoholi hulka, mis meie neerudest läbi käib, tuleb selline puhkus neile kindlasti kasuks. · Närvisüsteem Naha, lihaste- ja veresoonte närvilõpmeist lähtuvad rohked ärritused kustutavad kesknärvisüsteemi erutuskolded - ununevad mured, paraneb tuju ja enesetunne. Tekib loomulik väsimus nagu pärast intensiivset füüsilist koormust. Saunas tekivad küllaltki ulatuslikud muutused organismi talituses. Seetõttu on mõõdukuse piiresse jäädes saunal kindel koht meie tervise säilitamisel. VESIRAVI Vesiravi on tõhus vahend pingesoleku, seedehäirete ja valu leevendamiseks. Enne vesiravi alustamist ja raviprotseduuride proovimist on siiski soovitav tohtriga nõu pidada
tagant 5-6 korda öö jooksul ning kestab 5-20 minutit. REM-uni. Miks me näeme unenägusid? Unenäod aitavad leevendada alateadvusse surutud psühholoogilisi sisepingeid ja konflikte. Unenäod ilmnevad üksnes kiire une ehk REM-une staadiumi, kuna 80% REMunest ärganutest väidavad, et nägid unenägu. Mõned välis- või siseärritajad murravad närvisüsteemi pidurduse teatud osast läbi ja ajukoores tekivad selgepiirilisemad erutuskolded. Uue ärritaja mõjul elustunud, mällu talletatud endiste erutuste jälgi ja nende põhjustatud erutusassotsiatsioone elatakse läbi unenägudena. Kuna suurem osa ajukoorest on siiski pidurdusseisundis, on unenägu katkendlik, hüplev ja seosetu. Unenäod tulevikku ei ennusta, vaid neis võivad ilmneda inimeste soovid, tundmused, mured, alla surutud tungid ning seda tavaliselt küllaltki moonutatud kujul. Kuna unenägu võib olla tingitud tulevikumuredest ja
● Inimesel on välja kujunenud une ja ärkveloleku kindel ööpäevane rütm, nn. tsirkulaarne rütm. ● Une ööpäevane vajadus on erinevas eas inimestel erinev. ● Pikaajaline unetus või unerežiimi rikkumine võib viia tõsiste närvisüsteemi tegevuse häireteni. ➔ Uni on kaitsepidurdus, mille ajal närvirakud “puhkavad”, nende erutuvus taastub. ➔ Vahel võivad une ajal säiluda üksikud erutuskolded, nn. valvepunktid. ➔ Täiskasvanu vajab ööpäevas 7-8 tundi, 8-aastane 10-11 tundi ja vastsündinu kuni 20 tundi und. Unehäire ehk somnipaatia - inimese (või looma) unerütmi häire. ● Unehäireid jagatakse põhjuse järgi orgaaniliseks ning mitteorgaaniliseks. ● Sisu põhjal jagatakse unehäired kaheks: ● Düssomniad on peamiselt psühhogeensed häired, mille korral on häiritud une kestus, kvaliteet ja aeg. 1
erektsioon ja ilmuvad kiired silmaliigutused. · Miks me näeme unenägusid? Kirjelda võimalikke seletusi. Psühhoanalüütikute järgi aitavad unenäod leevendada alateadvusse surutud psühholoogilisi sisepingeid ja konflikte Unenäod ilmuvad üksnes kiire une ehk REM une staadiumi, kuna 80% REM unest ärganutest väidavad, et nägid unenägu. Mõned välis- või siseärritajad murravad närvisüsteemi pidurduse teatud osas läbi ja ajukoores tekivad selgepiirilisemad erutuskolded. Uue ärritaja mõjul elustunud, mällu talletatud endiste erutuste jälgi ja nende põhjustatud erutusassotsiatsioone elatakse läbi unenägudena. Kuna suurem osa ajukoores on siiski pidurdusseisundis, on unenägu katkendlik, hüplev ja seosetu. Unenäod tulevikku ei ennusta, vaid neis võivad ilmneda inimeste soovid, tundmused , mured, allasurutud tungid ning seda tavaliselt küllaltki moonutatud kujul. Kuna unenägu võib olla
Mida lähemal hommikule, seda suurema osakaali saab kiire uni. REM-uni ehk rapid eye movements- kiired sakaadilised silmaliigutused. Kiire une ajal ainevahetus ja aju bioelektriliste potentsiaalide võnkesagedus suureneb, kiirenevad vereringe, hingamine, südametalitlus. Alaned teatud lihaste toonus, võib esineda erektsioon, kiired silmaliigutused. Unenägude aeg. Mõned ärritajad murravad närvisüsteemi pidurduse teatud ulatuses läbi nng tekivad erutuskolded. Unenägu on katkendlik, seosetu, hüplev, sest enamus ajukoorest on ju pidurdusseisundis. Puudub otsene tahtlik kontroll. Neis võivad ilmneda mured, soovid, tungid, tundmused. Paradoksaalne uni sest kuigi väliselt ollakse aktiivsem, ollakse tegelt ümbritsevast maailmast rohkem eraldatud, raskem on äratada. Unetus- insomnia; narkolepsia- tahtmatu uinumine päeva ajal- ohtlik ümbrustaju kadu, lihastoonuse
kiirenevad hingamine, südametalitus ja vereringe, alaneb teatud lihaste (nt kaela) toonus, võib esineda erektsioon ja ilmuvad kiired silmaliigutused. Unenägusid nähakse peamiselt või ainult kiire une ajal. Mõned välis- (nt kaela peale vajunud tekk või teki äralibisemisest tulenev jahedus) või siseärritajad murravad närvisüsteemi pidurduse teatud ulatuses läbi ja ajukoores tekivad selgepiirilisemad erutuskolded. Une ärritaja mõjul elustunud, mällu talletatud endiste erutuste jälgi ja nende põhjustatud erutusassotsiatsioone elatakse läbi unenägudena. Kuna suurem osa ajukoorest on siiski pidurdusseisundis, on unenägu katkendlik, hüplev, seosetu. Ta vastab sellele, missugused närvirakkude rühmad ja millises järgnevuses ühes või teises keskuses pidurdusest vabanevad ja uuesti pidurduvad. Unenäo kulgemise üle puudub otsene kontroll. Unenäod tulevikku ei ennusta
annaabi.ee 
