Meeleelundid * Meeleelundid on väliskeskkonnast ja organismist tulevaid ärritusi vastuvõtvad elundid. Meeleelundid on kohastunud füüsikaliste või keemiliste ärrituste vastuvõtuks, neid jaotatakse nägemis-, kuulmis-, tasakaalu-, maitsmis-, haistmis- ja kompimiselundeiks. Nende tundlikkus ja adaptatsioon on erisugune. Ärritus kandub erutusena meeleelundite tunderakkudest suurajukoore projektsioonikeskusesse. Need kattuvad osaliselt, olles närviteede kaudu omavahel ja efektoorsete elunditega (refleksikaare lõppelunditega) ühenduses. Meeleelunditega saadud teabe analüüsi põhjal tekivad aistingud ja tajud. Meeleelundite talitlus võimaldab organismil keerukais keskkonnaoludes kohaneda. Meeleelundeid uuritakse morfoloogiliste, psühholoogiliste, elektrofüsioloogiliste ja tingitud refleksi meetoditega.
Need võivad soodustada väsimust (isegi üleväsimust). Selle tõestuseks on mitmete psühhomotoorsete reaktsioonide hälvete sagenemine ja nende peiteaja pikenemine tööpäeva lõpul, ning muutused südameveresoonkonna talitluses. Pulsisagedus ja selle labiilsus on vaimse pinge kindel indikaator. Silmalihaste ja südameveresoonkonna keskused asuvad piklikus ajus lähestikku ja on vastastikku mõjustatavad. Seetõttu irradieerub silmalihaste ülepinge erutusena südameveresoonkonna keskusele, mis väljendub selle talitluse häiretes. On vaja veel täiendavaid uuringuid, et välja selgitada arvutitega töötajatel stressist põhjustatatavaid 8 võimalikke tervisehäireid. Mõju nahale Kirjanduses on andmeid, et arvutid võivad põhjustada näonaha kahjustusi. On täheldatud: · näonaha kahjustusi, mis väljenduvad nahapunetuses ja mittespetsiifilises lööbes; võib
potentsiaal kuna ioonide muutub aktiivseks türosiinkinaasiks kontsentratsioon raku seesja väljas (ensüümiks, mis fosforüülib valgus on erinev. Elektrilise potentsiaali türosiini) muutus antakse edasi ja see toimib · Erinev: aktiveerivad ensüümid näiteks närvirakudes erutusena või 14. Mis tähendab ensüümretseptori lihasrakkudes kontraktsioonina. aktivatsioon? · G-valgu retseptor: Rakupinnal on · Ensüümretseptori dimerisatsioon ja retseptor, mis pärast signaali rakusisese domääni fosforüülimine vastuvõtmist seostub rakus oleva G- retseptori aktivatsioon valguga. GDPga seoses olev G-valk 15
füüsikaliste või keemiliste ärrituste vastuvõtuks, neid jaotatakse nägemis-, kuulmis-, tasakaalu-, maitsmis-, haistmis- ja kompimiselundeiks. Nende tundlikkus ja adaptatsioon on erisugune. Ärritus kandub erutusena meeleelundite tunderakkudest suurajukoore projektsioonikeskusesse. Need kattuvad osaliselt, olles närviteede kaudu omavahel ja efektoorsete elunditega (refleksikaare lõppelunditega) ühenduses
teatava diferentseerimata erutatuse toormaterjali emotsionaalseks kogemuseks. Emotsioonid aga võivad olla erinevad sõltuvalt tunnetuslikust tõlgendamisest, aga ka eelnevast kogemusest. Inimese süda võib hakata ühtviisi kiiremini põksuma nähes teda ründavat dinosaurust või jooksurajal lähenevat rivaali, kuid füsioloogiline reageerimine realiseerub pärast olukorra tunnetuslikku hinnangut hoopis erinevate emotsioonidena esimesel juhul hirmuna, teisel juhul erutusena. Schachter ja Singer teostasid katse, milles katsealuseid ärritati autonoomselt süstides neile vitamiiniks kuulutatud ainet (adrenaliini). Osa süstituist informeeriti aine reaalsest toimest (pulsi sagenemine, erutusvärin, näopunetus jne), teistele teatati vaid võimalikest ebaolulistest kõrvalnähtudest (tundetus, naha sügelemine jms). Seejärel 3
Need võivad soodustada väsimust (isegi üleväsimust). Selle tõestuseks on mitmete psühhomotoorsete reaktsioonide hälvete sagenemine ja nende peiteaja pikenemine tööpäeva lõpul, ning muutused südameveresoonkonna talitluses. Pulsisagedus ja selle labiilsus on vaimse pinge kindel indikaator. Silmalihaste ja südameveresoonkonna keskused asuvad piklikus ajus lähestikku ja on vastastikku mõjustatavad. Seetõttu irradieerub silmalihaste ülepinge erutusena südameveresoonkonna keskusele, mis väljendub selle talitluse häiretes. On vaja veel täiendavaid uuringuid, et välja selgitada arvutitega töötajatel stressist põhjustatatavaid võimalikke tervisehäireid. 22 Mõju nahale Kirjanduses on andmeid, et arvutid võivad põhjustada näonaha kahjustusi. On täheldatud:
otsene aktiivtransport ATP energia kasutatakse vahetult teatud molekuli transpordiks. b) kaudne aktiivtransport I ühe iooni liikumisel mööda konsentratsioonigradienti transporditakse teist vastu tema konsentratsioonigradienti. Sümport mõlemad molekulid liiguvad samas suunas. c)kaudne aktiivtransport II Antiport juhtioon ja aktiivselt transporditav ioon liiguvad vastassuunas. 15 . Erutuvate kudede mõiste.Ärrituvuse evolutsioonis diferentseerusid hulkraksetel loomadel infot erutusena edastavad ja töötlevad koed - närvi- ja lihaskude.Lisaks vegetatiivsetele eluprotsessidele (esinevad ka taimedel nt toitumine, hingamine jm) võimaldab erutuvus animaalseid talitlusi, sh. looma aktiivset liikumist, keerukat organismisisest regulatsiooni, meeletalitlust ning otstarbekat käitumist kuni mõtlemiseni. Kui etoloogia ja zoopsühholoogia uurivad erutuvusel baseeruvaid seaduspärasusi eeskätt looma välise käitumise järgi, siis
aktiivtransport ATP energia kasutatakse vahetult teatud molekuli transpordiks. b) kaudne aktiivtransport I ühe iooni liikumisel mööda konsentratsioonigradienti transporditakse teist vastu tema konsentratsioonigradienti. Sümport mõlemad molekulid liiguvad samas suunas. c)kaudne aktiivtransport II Antiport juhtioon ja aktiivselt transporditav ioon liiguvad vastassuunas. 15 . Erutuvate kudede mõiste. Ärrituvuse evolutsioonis diferentseerusid hulkraksetel loomadel infot erutusena edastavad ja töötlevad koed - närvi- ja lihaskude.Lisaks vegetatiivsetele eluprotsessidele (esinevad ka taimedel nt toitumine, hingamine jm) võimaldab erutuvus animaalseid talitlusi, sh. looma aktiivset liikumist, keerukat organismisisest regulatsiooni, meeletalitlust ning otstarbekat käitumist kuni mõtlemiseni. Kui etoloogia ja zoopsühholoogia uurivad erutuvusel baseeruvaid seaduspärasusi eeskätt
Karistusõiguses kasutatakse füsioloogilise afekti asemel mõistet ,,äkki tekkinud tugev hingeline erutus". Emotsionaalsetest seisunditest, millel on oluline tähtsus kriminaalõiguses, nimetatakse sagedamini: 1) kannatanu provotseeritud füsioloogiline afekt; 2) kumulatiivne (kogunenud) afekt, mis on esile kutsutud kannatanu pikaajalise amoraalse või õigusvastase käitumisega põhjustatud psühhotraumeeriva situatsiooni tõttu; 3) afektiivsed seisundid emotsionaalse erutusena või pingena, mis on tingitud psühhotraumeerivast situatsioonist, aga samuti ka psüühikaseisundid, mis tekivad äkki psühhotraumeerivatest situatsioonidest (arvestamata situatsiooni kestust), näiteks emal, kes tapab oma vastsündinu (sünnitus võis naisele põhjustada erilise emotsionaalse pingeseisundi, milles tema võime oma tegevusest aru saada ja seda juhtida on piiratud, ja seega tema süü väiksem)
annaabi.ee 
