GUSTAV ERNESAKS 1908 1993 Gustav Ernesaks sündis 12.12.1908 Peningi vallas Perila külas. Tema peres armastati muusikat ja laulmist, kuid poisil oli muidki huvisid. Nõnda alustas ta tõsisemaid muusika- õpinguid alles 15-aastaselt. Muusikalise hariduse omandas Ernesaks Tallinna Konserva- tooriumis, kus alguses õppis orelit ja klaverit, hiljem aga lõpetas muusikapedagoogika ja kompositsiooni (õppis Artur Kapi juures) erialal. Peale lõpetamist töötas Ernesaks mitmes Tallinna koolis muusikaõpetajana. Tal oli eriline anne õpilasi sütitada ja paremini laulma panna. Näiteks sai tavalisest Tütarlaste Gümnaasiumi koolikoorist peagi väga hea kontsertkoor, millest kujunes ülelinnaline Naislaulu Seltsi Naiskoor. Kiiresti sai Ernesaksast väga tunnustatud koorijuht. Ta kutsuti juhatama toona üht tugevamat koori - Eesti Meestelaulu Seltsi meeskoori. 1944 asutas Ernesaks Riikliku Akade...
Gustav Ernesaks Egert Laur Elu Eesti helilooja, koorijuht ja dirigent. 12. detsember 1908 Raasiku vald – 24. jaanuar 1993 Tallinn. Tallinna Konservatooriumi 1931 muusikapedagoogika ja 1934 kompositsiooni eriala. Muusikaõpetajana Tallinna koolides ja 1937– 1941 konservatooriumis õppejõuna. Elu Aastast 1945 töötas Ernesaks Tallinna Konservatooriumis koorijuhtimisprofessorina. Eesti NSV Heliloojate Liidu juhatuse liige. Oli üldlaulupidude liikumise üks peamisi eestvedajaid. Gustav Ernesaksa abikaasa oli Stella Ernesaks(võimlemispedagoog). Tunnustused 1939 Eesti Punase Risti teenetemärk, V klass 1942 Eesti NSV teeneline kunstitegelane 1946 Tööpunalipu orden 1947 Stalini preemia (NSV Liidu riiklik preemia) kontserdi- ja interpreteerimistegevuse eest 1947, 1948, 1949, 1950, 1959, 1965 Nõukogude Eesti preemia 1947 Eesti NSV rahvakunstnik 1951 Stalini preemia (NSV Liidu riiklik preemia) ooperi "Tormide rand" m...
GUSTAV ERNESAKS(1908-1993) · koorijuht, helilooja, pedagoog ja muusikakirjanik · Väljapaistev ühiskonnategelane, koorimuusika ja laulupidude Laulutaat · Võitles laulupidude traditsiooni väärtustamise eest · Üldlaulupidude korraldaja ja üldjuht HARIDUS: · Tallinna Konservatoorium, õppis algul klaverit ja orelit. · 1931. muusikapedagoogika diplom, 1934 kompositsiooni eriala diplom(J.Aaviku ja A.Kapi õpilane) · 1944. asutas RAM-i, Riiklik Akadeemiline Meeskoor(nüüd Rahvusmeeskoor)- ainuke riiklik meeskoor Euroopas · Õpilased: J.Variste, A.Vahter, K.Areng, O.Oja, T.Loitme, E.Klas LOOMING: · üle 300 koorilaulu kõigile kooriliikidele · soololaulud, lastelaulud( kogumikud : Pääsuke, Lõoke, Ööbik) · Tuntumad lastelaulud: Rongisõit, Kati karu Ellen Niidu tekstidele · Loomingu kõlapilt on romantilise ja rahvusliku alatooniga, meloodiad lihtsad ja südamlikud...
Gustav Ernesaks (12. detsember 1908 Perila Raasiku vald 24. jaanuar 1993 Tallinn) oli eesti helilooja ja koorijuht, pedagoog, ühiskonnategelane, muusikakirjanik, laulutaat. Laulupidude traditsiooni väärtustamine, üldlaulupidude korraldaja ja üldjuht. Peetakse oluliseks Eesti identiteedi säilitajaks okupatriooni aastatel. Lõpetas TallinnaKonservatooriumi 1931.aastal muusikapedagoogika ja 1934 kompositsio oni erialal (professor Artur Kapi klass), õppis ka klaverit ja orelit. Töötas pärast konservatooriumi lõpetamist muusikaõpetajana Tallinna koolides ning 1937 1941 konservatooriumis õppejõuna. Dirigendina äratas kohe tähelepanu, sest mitmed koorid millega ta alustad jõudsid kiiresti teisele tasemele. 1944 asutas Riikliku Akadeemilise Meeskoori, tänapäeval Rahvus Meeskoor. Väga populaarne ja ainus riiklik meeskoor Euroopas. Alustas varakult ka tööd koorijuhtimise õppejõuna 1944-1972 oli õppejõud konservatooriumis. 1945 professor. Õpilas...
Muusikaline tallinn Tallinn 2016 Muusikud, kes on pärit Tallinnast Olav Ehala René Eespere Ülo Vinter Rein Rannap Mihkel Kerem Muusikute nimelised tänavad Tallinnas Karl August Hermanni tn Miina Härma tn Johannes Kappeli tn Georg Otsa tn Rudolf Tobiase tn Konstantin Türnpu tn Muusikalised skulptuurid Gustav Ernesaksa ausammas Heliskulptuur Cromatico Laulev pink "Laulud nüüd lähevad..." Solidaarsuse kivi ja Chopini pink Muusikaline haridus Tallinnas G.Otsa nimeline Tallinna Muusikakool (Vabaduse väljak 4) Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (Rävala pst 16) Tallinna Muusikakeskkool (Vabaduse pst 130) Muusikalised suurüritused Tallinnas Laulupidu Eesti laul Ooperigala NAUTIMUS Suure reede kontsert. Arvo...
Gustav Ernesaks Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Elulugu 3. Helilooming 4. Tunnustused Sissejuhatus Gustav Ernesaks on kindlasti üks Eesti kuulsamiad heliloojaid, kindlasti oma paljude isamaaliste teoste poolest. Elulugu Gustav Ernesaks (12.12.1908 Peningi vald - 24.01.1993 Tallinn) Helilooja ja koorijuht, eesti kooriliikumise juht poole sajandi vältel, legendaarsemaid isiksusi eesti muusikas. Tema "Mu isamaa on minu arm" kujunes nõukogude ajal eestlastele mitteametlikuks hümniks. Gustav Ernesaks sündis 12. detsembril 1908. aastal Peningi vallas Perila külas. Ernesaksade peres armastati laulmist, Gustavil oli aga teisigi huvialasid. Tallinna konservatooriumi klaveriklassi astus ta alles 15-aastaselt (1924), õppis seal kuni 1927. aastani ka orelit, ent mõistis peagi, et pianistiks õppida on liiga hilja. 1929. aastal astus ta taas konserva...
Gustav Ernesaks (1908-1993) Elulugu: Sündis Tallinna lähedal. Tegeles noorena joonistamise, lugemise ja spordiga. Õppis Tallinnas. Hakkas tegelema muusikaga. Tallinna konservatoorium. Eriala: muusikaõpetaja. Töö kõrvalt jätkas õpinguid. Lõpetas kompositsiooni eriala. Õpetaja: A. Kapp. 1934. töötas dirigendina ja muusikaõpetajana. 1938. toimus 11. üldlaulupidu , mille kavas oli 2 Ernesaksa laulu, mida ta ise juhatas. 1941. mobiliseeriti mees Venemaale. 1942. asutati Jaroslavlis Eesti kultuuritegelaste koondis, nimega ERKA (EestiNSV Riiklikud Kunsti Ansamblid). Sinna moodustati koore ja sümfooniaorkester. Eesmärgiks rindel sõdurite meelt lahutada. Pärast Eesti taasokupeerimist asus G. Ernesaks elama Tallinnasse. Oli RAM-i dirigent. Koor, mis sai alguse Jaroslavlist. Oli kõikide sõjajärgsete laulupidude organisaator. (1947 esimene laulupidu pärast sõda). Töötas Tallinna Konservatooriumis koorijuhtimis õppe...
1.Romantism (millal oli, isel. jooned muusikas, uued ja armastatumad zanrid) · 1820-80 · lüüriline, psühholoogiline, emotsionaalne, tormiline · Tekkisid vokaal- ja instrumentaaltsükkel. Suurt tähelepanu osutati programmilisele muusikale, rohkesti viljeldi ballaadi, variatsiooni, fantaasiat ja parafraasi. 2. Griegi loomingu üldiseloomustus · Griegi looming on läbipõimunud Norra loodusest ja rahvalikest elementidest: julge karakter, südamlik huumor. Sageli kajastavad tema helitööd muinasjutulisi karaktereid, üleküllates neid soojate rütmide ja fantaasiaga. Melanhoolsed viisid Griegi loomingus praktiliselt puuduvad. 3. Griegi loomingu loetelu · K 4. Sibeliuse loomingu üldiseloomustus · Muusika sügavalt soomepärane, kuid puudub rahvaviisi tsiteerimine. Toetub soome loodusele, muistenditele, saagadele, Kalevalale. Muusikas unistavaid rahvaviisilaadseid teemasid ja...
GUSTAV ERNESAKS Elust Gustav Ernesaks (12.12.1908 Peningi vald 24.01.1993 Tallinn) Helilooja ja koorijuht, eesti kooriliikumise juht poole sajandi vältel, legendaarsemaid isiksusi eesti muusikas. Tema "Mu isamaa on minu arm" kujunes nõukogude ajal eestlastele mitteametlikuks hümniks. Gustav Ernesaks sündis 12. detsembril 1908. aastal Peningi vallas Perila külas. Ernesaksade peres armastati laulmist, Gustavil oli aga teisigi huvialasid. Tallinna konservatooriumi klaveriklassi astus ta alles 15aastaselt (1924), õppis seal kuni 1927. aastani ka orelit, ent mõistis peagi, et pianistiks õppida on liiga hilja. 1929. aastal astus ta taas konservatooriumi ning lõpetas selle 1931. a. muusikapedagoogika erialal (professor Juhan Aaviku klassis) ja 1934. a. kompositsiooni erialal (professor Artur Kapi klassis). Pärast konservatooriumi lõpetamist töötas Ernesaks muusikaõpetajana ...
ROMANTISM 19. SAJ Romantism on tunnetekultuse aeg. Oli võideldud vabaduse-võrdsuse-vendluse eest, inimene oli teadvustanud esimest korda oma õigused unelmad ei täitunud Elu ebameeldivuste eest põgeneti reaalsusest minevikku, müstikasse, muinasjuttudesse, loodusesse Eelmise ajastu kunstnik-muusik oli ühiskonna liige, nüüd üksi loob oma kujutluste maailma (unenäolisus, unelmad), kus ta sageli on ise oma teose peategelane Muusikas olulisim väljendusvahend - meloodia K: Schubert Ave Maria - kaunis pikk lõpetatud meloodia, tundepuhangud. Soololaulud saavad väga populaarseks, hea väljendada subjektiivseid hingelisi elamusi Kaunis laululine meloodia kandub ka instrumentaalmuusikasse K: Liszt Armuunelmad Muusikaline vorm muutub vabamaks vaba jutustuse ilme, fantaasia ei mahu täpsetesse raamidesse Harmoonia edastab erilisi tundeid hingevalu, salapära, põnevust Kõlavärvidel on eriline tähtsus sümfooniaorkestrisse tuuakse juurde uusi pi...
Varased teated eesti muusikakultuuris Esimesed teated u 1200a taani kroonika ,,Gesta Danorum" ja Läti Henriku Liivimaa kroonikast. Eestlasi kujutatakse seal sõdalastena, kes tundsid hästi laulu maagilist mõju. 13.saj toodi siia euroopalik muusikakultuur, levis siia kirikutes ja kloostrites ning nende koolides. Toodi ladinakeelne gregooriuse laul kui ka polüfooniline koorimuusika. Hakati ehitama oreleid kirikutesse. Tallinnas on 1341.a ametis olnud linnaorganist. Dominiiklaste ordu jutlustamine rahvahulgas. Eestlaste muistne usk seguneslaulukultuur segunes ristiusuga. Linnamuusikud koondusid oma tsunftidesse, tegutsesid 15.sajandist. Neil oli ainuõigus musitseerida linna piires toimuvatel üritustel, sh perekondlikel üritustel. Rahvakeelne kirikulaul pärast reformatsiooni 1520 reformatsioon, suured muutused kirikus ja koolis. Eestisse jõudis ka katoliiklik vastureformatsioon. Mõlemale osapoolele oli omane haridus ja kiri...
muusikalistele põhimõistetele seletused: Aaria- saatega vokaalmuusika zanr. A cappella- esitamise viis, mille puhul instrumentaalsaade puudub Diatooniline helirida- helirida, mille kõik helid kuuluvad diatoonikasse. Diatoonilised heliread on näiteks kirikuheliread, loomulik mazoor ja loomulik minoor. Dissonants- kahe või enama heli kooskõla, mis tunnetuslikult mõjub pingestatuna, rahutuna. dodekafoonia- muusika kompositsioonimeetod, mille põhiliseks omaduseks on kaheteistkümne võrdtempereeritud häälestuses heli võrdne kasutamine. Folkloor- traditsioonilises tähenduses kõik lood ja laulud, ütlused ja salmid, mängud ja tantsud, eelarvamused ja kombed, mis on pärandunud eelmiselt põlvkonnalt kirjasõna vahenduseta. Homofoonia- ühe juhtiva meloodia kõlamine mitmehäälses muusikas Ilmalik muusika- mittesakraalne muusika. Ilmalik muusika levis kaua suulisel teel, sest vaimulikud kirjutasid kloostrites üles liturgilisi tekste ja laule. Improvisa...
Veljo Tormis Referaat Koostaja: klass Juhendaja: Tallinn Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 1 Elulugu.....................................................................................................................................3 2 Veljo Tormise looming............................................................................................................6 2.1 Loomingu üldiseloomustus...............................................................................................6 2.2 Suurteosed koorile.............................................................................................................7 2.4 Paljukeelne Tormis....................................................
Tartu Täiskasvanute Gümnaasium 20. sajandi heliloojad Referaat Helina Daniel 12a klass Tartu 2009 1 Sisukord Sissejuhatus, töö tutvustus.....................................................................3 Veljo Tormis......................................................................................4 Arvo Pärt...........................................................................................6 Peeter Vähi........................................................................................8 Urmas Sisask......................................................................................9 Jean Sibelius.....................................................................................10 Igor Fjodorovits Stravinski...................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
