vastutus kultuuri valdkonnas ja kohalikus majanduses Detsentraliseeritud a)I Keskvõim-rahvas valib esinduse b)II Regionaaltasand-rahva poolt valitud esindus olemas, oma eelarve, rahvas saab osaleda selle tasandi korraldusega c)III Kohalik tasand-rahvas valib esinduse, suurem otsustusvabadus avaliku elu korraldamisel. 7)Euroopa Liit: a)Euroopa Ülemkogu- riigipead, valitsusjuhid. Valitakse eesistuja praegu Herman van Rompuy. b)Ministrite Nõukogu- liikmesriikide erivaldkondade ministrid, alalist liikmeskonda pole, seadusandlik, töötab välja eelarve, selle peab heaks kiitma Euroopa Parlament Õigusaktid: *määrused- kohustuslikud kõikidele *direktiiv-ettekirjutus, eesmärk kuhu tuleb jõuda *arvamusavaldus-soovitus liikmesriikidele mingisuguses valdkonnas c)Euroopa Parlament- iga 5a tagant, seadusandlik, umbusaldus õigus Euroopa Komisjonile, püsiv koosseis, kodanike poolt valitud
eesmärkide saavutamine ei tule iseenesest. Selleks on vaja läbimõeldud strateegiat ja osapoolte pühendumust, s.o aktiivset panust elluviimisel ja pidevat mõjude hindamist, et teada, kas tegutsemine ikka noortele ning ühiskonnale tõepoolest kasu loob (Noorsootöö õpik). Lihtsalt niisama midagi, millegi pärast tegema ei pea. Oluline on mõista, miks me midagi üldse tegema peame ja mida see endaga kaasa toob. Loomulikult loob koostöö tugevama vundamendi ja erivaldkondade teadmiste koosluse, mida töös noorega on võimalik kasutada aitamaks meil professionaalsemaid otsuseid teha. Väga oluline on töös noortega välja mõelda märgatavalt mitmekesisemaid, paindlikumaid ja põnevamaid vaba aja sisustamise võimalusi. Vaba aja teema osa noore inimese elus ei saa alahinnata (Rannala, Dialoogi...). Noorel on vaja kohta, kus olla ja millegi temale huvitavaga tegeleda. Saab küll väita, et neid võimalusi on juba üpris palju, kuid siiski leiab osa noortest end
neile järgnesid omakorda Nordea Bank AB Eesti filiaal (19%) ja Danske Bank Eesti filiaal (8%). Ülejäänud 10% laenuturu osast jaotus teiste tegutsevate krediidiasutuste vahel. (Ibid) 6 Joonis 1. Laenuturu jaotus seisuga 30.06.2014 (Ibid) Märkimisväärne on aga see, et kui üldiste laenude osakaal on silmmäragatavalt suurim Swedbank-is, siis erivaldkondade laenude turujaotuse pilt on tegelikult palju kirjum. Nimelt kui era- ja äriisikud eelistavad laenata pigem Swedbank-ist, siis valitsus ja finantseerimisasutused on valinud Nordea Bank-i ja SEB Pank-i kasuks. (Ibid) Joonis 2. Laenuturgude jaotus tegevusvaldkondade kaupa (Ibid) 7 2.1.1 Jaotuse põhjused
etapist: uudise uuesti läbilugemine; faktide äramärkimine; autoriga vestlemine; faktide kontrollimine ja vajadusel parandamine. Allikad. Faktide allikaid võib olla mitu. Osa fakte pärineb reporterilt endalt, kes on käinud sündmusel kohal(küsida reporterilt). Osa fakte on teiste inimeste intervjuudest, mida saab kontrollida koos reporteriga. Osa fakte pärineb kirjalikest allikatest, mida saab kontrollida toimetaja üksi ning selleks kasutama üldteatmeteoseid, erivaldkondade teatmikud, atlased, eksperdid, väljalõigete kogud jne. Toimetaja ei saa piirduda ainult ühe allika abil kontrollimisega. Kahtlaseid detaile tuleks kontrollida mitmest allikast. Alati kontrollimist vajad faktid. Osa faktitüüpi esineb enamus uudistes ja nende kontrollimine peaks olema rutiinne. Alati tuleb kontrollida: sõnu, termineid, nimesid, aadresse, õigekirja, tähendusi, koha
Konfliktiteooria Huvi keskendub otseselt korratusele, kokkuleppe puudumisele, avalikule vaenulikkusele indiviidide ja gruppide vahel ühiskonnas harmoonia puudumine süsteemi ja selle osade vahel. Sotsioloogid uurivad konfliktiteooria seisukohast: 1) Ühiskonnas tekkivaid pingekoldeid 2) Konfliktide kontrollimise tehnikaid 3) Viise kuidas võimu omavaid ühiskonna liikmed säilitavad ja suurendavadoma mõju sotsiaalse elu erivaldkondade ülekaasa arvatud valitsevad ideed ja väärtused Erinevus Struktuur funktsionalistliku teooriaga nt seal kus strukt.funkts. seletaks politsei vägivalda korra taastamise vajadusega märgiks konfliktiteoreetik, et selline vägivald on suunatud ühiskonnas vähe võimu omavate liikmete vastu Sarnasus Struktuur funktsionalistliku teooriaga Mõlemad mudelid jagavad seisukohta, et ühiskonna sotsiaalset ülesehitust tuleb vaadelda väga abstraktsel tasandil
iseenesest. Selleks on vaja läbimõeldud strateegiat ja osapoolte pühendumust, s.o aktiivset panust elluviimisel ja pidevat mõjude hindamist, et teada, kas tegutsemine ikka noortele ning ühiskonnale tõepoolest kasu loob (Noorsootöö õpik: 2013). Lihtsalt niisama midagi, millegi pärast tegema ei pea. Oluline on mõista, miks me midagi üldse tegema peame ja mida see endaga kaasa toob. Loomulikult loob koostöö tugevama vundamendi ja erivaldkondade teadmiste koosluse, mida oma igapäeva töös on võimalik kasutada aitamaks meil professionaalsemaid otsuseid teha. Üldine trend on, et kõige olulisemaks peetakse koostööd samal ametikohal või asutuses töötavate inimestega. Jah kindlasti ei ole see vähem olulisem, kuid üks asutus ei pruugi suuta kõikidele probleemidele lahendusi leida ja võib tekkida vajadus kaasata ka mõnda muud organisatsiooni või asutust. Võib oletada, et mida tihedam on koostöö, seda kiiremini
Stern võttis kasutusele IQ. Üldvõimekus on asjadest arusaamine, võime lahendada probleeme...Koolis õppimine avardab võimet asjadest aru saada. Liikuvusintelligentsus (test selle kohta) mõõdab võimet analüüsida, arutleda ja tajuda erinevaid seoseid. Ladestunud intelligentsus mis areneb elu jooksus koos teadmiste ja omandamisega. Kõigi erinevate testide vahel on seos, mida nim. Gfaktoriks. See seos erivaldkondade vahel üldvõimekus. Kujutlus ja fantaasia Seda põle!
Stern võttis kasutusele IQ. Üldvõimekus on asjadest arusaamine, võime lahendada probleeme. Koolis õppimine avardab võimet asjadest aru saada. Tüübid: 1) liikuvusintelligentsus- mõõdab võimet analüüsida, arutleda ja tajuda erinevaid seoseid 2) ladestunud intelligentsus- areneb elu jooksul koos teadmiste ja omandamisega. Kõigi erinevate testide vahel on seos, mida nim G-faktoriks- kui in teeb ühe testi hästi, sis arvatavasti ka teised. See seos erivaldkondade vahel- üldvõimekus. Intelligentsus tähendab võimet asjadest aru saada, arutleda, lahendada probleeme, planeerida, näha toimuva mõtet ja taibata sündmuste põhjuslikke seoseid. Psühholoogid püüavad välja töötada arukust ja taiplikust nõudvaid ülesandeid või katseid, mida oleks võimalik teha hõlpsalt igal pool. Intelligentsuse mõõtmiseks kasutatakse enamasti paberi ja pliiatsi teste, sest sellega saab suurt inimhulka kergelt testida. Need testid jagunevad:
enam tähelepanu ning merekeskkonda kaitsta. Seni on meretranspordi, tööstuse, rannikualade, avamereenergeetika, kalanduse, merekeskkonna, sotsiaal-majandusliku ühtekuuluvuse ning teiste asjaomaste valdkondade poliitikat arendatud eraldi ning nendevahelisi seoseid mere seisukohast ei ole käsitletud süstemaatiliselt. Vajalik on neid poliitikavaldkondi ühendada nii, et need üksteist tugevdaksid ja koos paremini toimiksid. Erivaldkondade elemendid tuleb ühendada ning töötada välja uus terviklik merendusvaldkonna käsitlus. Riiklik Arengukava "Eesti merenduspoliitika" 2010-2020 PRIORITEET 1 Merendussektori ettevõtluskeskkond on ettevõtjasõbralik ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline Eesmärk 1 Eesti laevandus on rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline Eesmärk 2 Kaubavood läbi Eesti sadamate on suurenenud
annaabi.ee 
