Kui tekst jääb lünklikuks, lisa lõike. -Kui ühes lõigus on mitu mõtet, jaga see lõik omakorda lõikudeks ja lisa lauseid juurde. -Uuri kokkuvõtva lõigu sobivust eelneva tekstiga. Tuumlause asub lõigu alguses või lõpus. Väljendab lõigu peamist mõtet. Lõikude järjestamine -Ajaline järgnevus (pöörd- või ajaline järjestus, probleemi kujunemine) -Rühmitamine (vaadeldavad nähtused jagatud rühmadeks, kirjeldus/arutlev kirjand) -Analüüsimine e. eritlemine (teema lahutatakse osadeks, arutletakse probl. olemuse üle) -Vastandamine (esitatakse 2 vastandlikku poolt: enne-praegu, poolt-vastu; kirjeldus/jutustav/arutlev) -Põhjuslike seoste esiletoomine ja järelduste tegemine (soovitused, viisid, mõjud, kirjeldus, vähe jne) Jutustamine tutvusta sündmust, toimumisaega, -kohta, osalisi ajaline järgnevus ainult kõige olulisematest sündmustest lühikesest ajavahemikust väga pikalt ja põhjalikult pikast ajavahemikust ühe-kahe lausega
7. Esialgse tööde organiseerimise lahenduse väljatöötamine; 8. Tegelik mahuarvutus; 9. Mahuarvutuse kontroll. 29. Mida sisaldab mahuarvutusjuhend Mahuarvutusjuhend sisaldab töömahtude kirjeldamise, eritlemise ja mõõtmise reegleid. Mahuarvutusjuhendis määratakse: 1. Kasutatavad kulupositsioonid töö sisu kirjeldusega; 2. Mahtude eritlemine kulupositsioonide siseselt; 3. Mahtude mõõtmisviisid ja ühikud; 4. Täiendavad küsimused, mida mahtude arvutamisel on vaja välja selgitada; 5. Hindamisel eraldi arvesse võetavad asjaolud (juhend nii ehitaja kui tellija jaoks) 30. Millist mahuarvutusjuhendit peaks eelarvestaja Eestis kasutama Ettevõttes kasutatakse: üldist või firma sisest mahuarvutusjuhendit. 31
vastavalt eelarvestusmeetodi poolt ette nähtud juhistele 3) Eri eelarvestusmeetodite mõõtmiseeskirjade tundmine, mõõtmisrutiinide valitsemine ja mahtude arvutus mõõtude alusel 4.3.3. Mahuloetelu koostamise üldpõhimõtted ja mahuarvutusprotsessi etapid Mahuloetelu koostamise alused: Joonis 4.2. Töömahuloendi koostamise skeem 12 Info eritlemine ja kirjeldamine: 1) Eritlemise all mõeldakse objekti mahuarvutuslike kulupositsioonide esitamist hindamiseks sobivate mahuridadena 2) Kirjeldamise all mõeldakse projekti mahuarvutuslike kulupositsioonide esitamist selliselt, et iga positsiooni sisu on mahurea tõlgendamise seisukohast ühemõtteline Mahuarvutusprotsessi etapid: 1)alginformatsiooniga tutvumine 2)hinnapäringute koostamine alltöövõttudele ja eritarnetele
mõõtude alusel Algdokumentide tõlgendamine mõeldakse info omamist ja kasutamist selle kohta, millist teavet eridokumentidest võib leida ning võimet ühendades erialade sisu ehk sisu saada ettekujutust objekti siseloomust tervikuna. Õige tõlgendus eeldab teadmisi mahupositsioonide agriteerimise vajadusest. Lk. 17 teine pool Töömahtude loetelu koostamise üldskeem. Info liigendamine klassifikatsioon TALO-80 (Arvutuse alusdokumendid) (mõõtmisreeglid) Mahuloetelu Eritlemine objekti mahu arvutuslike kulupositsioonide ehk mahupositsioonide hindamine sobivate mahuridadena. Kirjeldamine projekti mahu arvutuslike kulupositsioonide eritamine nii, et iga positsiooniline sisu on selle töömahu rea tõlgendamise seisukohalt ühemõtteline. Töömahtude mõõtmise meetodid: 1. mõõtmismeetod 2. prognoosimeetod 3. põhikonstruktsioonide (põhiosade meetod) Mõõtmismeetod kui töömahtu on võimalik mõõta, siis saadakse see projekt kas otsese
vastavalt eelarvestusmeetodi poolt ette nähtud juhistele 3) Eri eelarvestusmeetodite mõõtmiseeskirjade tundmine, mõõtmisrutiinide valitsemine ja mahtude arvutus mõõtude alusel 4.3.3. Mahuloetelu koostamise üldpõhimõtted ja mahuarvutusprotsessi etapid Mahuloetelu koostamise alused: Joonis 4.2. Töömahuloendi koostamise skeem 12 Info eritlemine ja kirjeldamine: 1) Eritlemise all mõeldakse objekti mahuarvutuslike kulupositsioonide esitamist hindamiseks sobivate mahuridadena 2) Kirjeldamise all mõeldakse projekti mahuarvutuslike kulupositsioonide esitamist selliselt, et iga positsiooni sisu on mahurea tõlgendamise seisukohast ühemõtteline Mahuarvutusprotsessi etapid: 1)alginformatsiooniga tutvumine 2)hinnapäringute koostamine alltöövõttudele ja eritarnetele
tüüpe uuriv teadusharu on tekstilingvistika. tekstianalüüs eritlev uurimisviis, mis põhineb teksti jagamisel (mõttelisteks) algosadeks. tekstikriitika teadusharu, mis tegeleb teksti algupärase kuju või autorluse selgitamisega. tekstistrateegia teksti kavandamise ja esitamise põhimõtted. Tekstistrateegia sõltub teksti sisust, selle funktsioonist ja vastuvõtjast. Peamised tekstistrateegiad on järjestamine (põhineb teksti sündmustiku esitamisel ajalises järgnevuses), eritlemine (tugineb mingi probleemi või nähtuse analüüsile), rühmitamine (põhineb probleemide või nähtuste liigitamisel pea- ja alarühmadesse), vastandamine (põhineb nähtuste vastandamisel), võrdlemine (põhineb nähtuste võrdlemisel). Enamasti kasutatakse tekstis erinevaid strateegiaid neid omavahel järjestades ja põimides. tekstoloogia teadusharu, mis tegeleb tekstide uurimisega: käsitleb tekstide ehtsuse ja algupäraga seotud küsimusi. Näiteks: Lydia Koidula luuletuste
sotsiaalsetele probleemidele. Alveri järgnevas loomingus sai esikoha luule. Üleminekut ühelt kirjandusliigilt teisele märgivad A. Puskini "Jevgeni Onegini" eeskujudest lähtuv poeem "Lugu valgest varesest" (1931) ja proosapoeem "Viletsuse komöödia" (1935). Nende sisuks on inimeste eetiliste vastuolude (südame-mõistuse, tõe-vale, õilsuse-alatuse) ning elu nuripoolte ja seltskondlike veidruste eritlemine. Alveri esimene luulekogu "Tolm ja tuli" (1936) paistis silma kunstilise küpsusega. See on ülemlaul kunstile, tõearmastusele ja ilule. Olla inimene tähendab Alveri jaoks teenida ja nautida kunsti, olla looja. Selle tõdemuse taga aimub igavene tunnete ja mõtete, igatsuste ja tegelikkuse, taotluste ja saavutatu vaheline vastuolu. "Tolmu ja tule" elukäsitus jõudis ka koguteosesse "Arbujad" (1938), esindades seal kõrvuti Talviku ja Masingu loominguga kümnendi
randlaste karmile elule ja selle sotsiaalsetele probleemidele. Alveri järgnevas loomingus sai esikoha luule. Üleminekut ühelt kirjandusliigilt teisele märgivad A. Puskini "Jevgeni Onegini" eeskujudest lähtuv poeem "Lugu valgest varesest" (1931) ja proosapoeem "Viletsuse komöödia" (1935). Nende sisuks on inimeste eetiliste vastuolude (südamemõistuse, tõevale, õilsusealatuse) ning elu nuripoolte ja seltskondlike veidruste eritlemine. Alveri esimene luulekogu "Tolm ja tuli" (1936) paistis silma kunstilise küpsusega. See on ülemlaul kunstile, tõearmastusele ja ilule. Olla inimene tähendab Alveri jaoks teenida ja nautida kunsti, olla looja. Selle tõdemuse taga aimub igavene tunnete ja mõtete, igatsuste ja tegelikkuse, taotluste ja saavutatu vaheline vastuolu. "Tolmu ja tule" elukäsitus jõudis ka koguteosesse "Arbujad" (1938), esindades seal kõrvuti Talviku
• Emotsioonide keemiline neuroanatoomia • … mis võivad mõnes olukorras - eriti meie eellastele kogetutest oluliselt erinevates - anda • Terviklik emotsioonide taksonoomia ebasoodsa, kohastuvale vastupidise tulemuse • Emotsiooniliste häirete eritlemine ja integreerimine • Individuaalsed erinevused - geneetilisel ja arengulisel alusel 50-kHz häälitsused ilmuvad mitmete hüvede puhul ja ootuses • Ebameeldivused suruvad 50-kHz häälitsused maha Kortikaalne kahjustus • Igapäevasel üksikmajutuses rottide kõdistamisel ilmnevad indiviididevahelised 0
probleemidele. · Alveri järgnevas loomingus sai esikoha luule. Üleminekut ühelt kirjandusliigilt teisele märgivad A. Puskini "Jevgeni Onegini" eeskujudest lähtuv poeem "Lugu valgest varesest" (1931) ja proosapoeem "Viletsuse komöödia" (1935). Nende sisuks on inimeste eetiliste vastuolude (südamemõistuse, tõevale, õilsusealatuse) ning elu nuripoolte ja seltskondlike veidruste eritlemine. · Alveri esimene luulekogu "Tolm ja tuli" (1936) paistis silma kunstilise küpsusega. "Tolmu ja tule" elukäsitus jõudis ka koguteosesse "Arbujad" (1938), esindades seal kõrvuti Talviku ja Masingu loominguga kümnendi lõpu luule kõrgtaset. 14 · Luuletaja teise kogu "Elupuu" käsikiri valmis 1943. aastal, kuid väljaandmine takerdus sõjaoludes. Uude arengujärku jõudis luuletaja poeemilooming.
annaabi.ee 
