Väärtushinnangute ja tegutsemisajendite mõistmine Maailmas on umbes seitse miljardit inimest ja igaüks on märgatavalt erinev ja ainulaadne. Vahel tundub meile, et eristume teistest, kuid siis jällegi avastame end olukorrast, kus nii mõnigi on varem olnud, ehk ei ole me üldsegi nii teistsugused. Me elame riigis, kus väärtushinnangud on muutumas ning inimestel on valik, kas jääda iseendaks või kujundada ümber enda elu teiste meele järgi. See kõik toob kaasa erinevad käitumisnormid ja tegutsemisajendite mõistmise, mis omakorda on seotud sallivuse tasemega meie ühiskonnas. Miks me ei saa aru mõnikord teiste tegudest ja inimesest kui indiviidist?
Keeleteadlased on avaldanud arvamust, et tänapäeva globaliseeruvas maailmas võib neist käesoleva sajandi jooksul hävida kuni 80 90 %. Keel on aga üks põhilisi rahvuse tunnuseid ja koos oma keelega kaovad reeglina ka kultuurid ja rahvad. Kõik rahvad, nende keeled ja kultuurid on unikaalsed ning nende olemasolu on maailma ühine rikkus. Kui enamus Euroopa keeltest kuulub IndoEuroopa keelkonda ning neil on ühised juured, siis eesti keel on üks soomeugri keeli. Selle poolest eristume kindlalt teistest eurooplastest. Mis puudutab etnilist päritolu, siis viimasel ajal on rõhutatud eeskätt meie europiidseid geene. Kuid nagu tõestavad ka uuemad geeniuurimused, on meis ometi olemas ka idapoolsetete soomeugrilastele omaseid geene. Tuhanded eesti tütarlapsed on abiellunud välismaalastega ning sünnitavad ja kasvatavad oma lapsi teistes maades. Nende lastest ei saa enam eestlasi, sest nad ei räägi eesti keelt ja võõranduvad eesti kultuurist. Nii on
poolt kauba tootmiseks tehtud kulude vahel. Iga kommertsettevõtte eesmärgiks on maksimeerida kaubale lisanduvat väärtust, suurendamaks seega oma konkurentsivõimet ning kasumit. Kaubale lisanduvat väärtus saab suurendada: 1. ettevõte vähendab kauba tootmise kulusid 2. ettevõte muudab kauba klientidele atraktiivsemaks teistest samalaadsetest kaupadest, nii et too on nõus rohkem juurde maksma. Eristume võib toimuda: a)kauba enda omaduste, kvaliteedi osas b)marketingi osas c)hanke- ja tarnesüsteemi e. logistika osas. Väärtuste lisamisega logistika poolt seondub otseselt laiendatud toote kontseptsioon turunduses. Tuumtoode kliendi üldine vajadus, mis peab saama rahuldatud. Loodetud toode kliendi minimaalsed ootused toote osas. Laiendatud toode müüa poolt pakutav, mis ületab kliendi ootusi või tema jaoks harilikku taset.
tähendusi kui me täna seletada oskame. Mõttel ja sõnal on jõud. Need jõud hoiavad meid elus ja samas tapavad meid või kergemalt öeldes, aitavad meil õigel ajal surra. MÕTTEJÕUD Praeguses ajastus, meie tänases ühiskonnas on tegelikkuses inimeste uputus meid on liiga palju siin maailmas. Me oleme erinevad, nii kehalt, meelelt kui hingelt. Meid raamivad küll meie enda riigi seadused ja meie ühiskonnas loodud reeglid, kuid siiski me eristume mitmel tasandil. Loomulikult on meis ka midagi ühist, mida saame tõestada geneetiliselt ja see on tänuväärnne, kuna muidu on teaduslikult midagi praktiliselt võimatu avastada, tõestada ning seeläbi arendada või parendada, ehk ka hoopis kõrvaldada. Tulen tagasi meie erinevuste juurde, et seda põhjendada, selgitada ja mõista. Meie inimesed oleme oma mõttejõu viljad või mõtlemise ohvrid, kuidas ise soovite end nimetada
¤ Mis on teie jalanumber? ¤ Kas teil on keskharidust? ¤ Milline on teie perekondlik seis? ¤ Kas teil on varasemaid rikkumisi? ¤ mitu partnerit sul on ¤ Kas te elate vanematega? ¤ Mis palk teil oli eelmisel töökohal? ¤ Kui tihti te pesete? ¤ Mis on teil tulevikuks plaanis? Murranguline müügiküsimus potentsiaalne klient teatab, et ta peab läbirääkimise ka firmaga X ja nende hinnad on paremad. - kas te tahaksite teada kuidas me nendest eristume ? 6. Vastuväidete ületamine • Kliendi vastuväited tuleb keerata soovideks • müügimeistrid uurivad vastuväiteid • müügimeistrid armastavad vastuseisu Vastuväidete ületamine : • läbirääkimiste eeltöö • mõlemalt poolt rahuldav leping • plusside rõhutamine • konkurentide seljatamine Murranguline müügiküsimus otsustage ise, kas need on teie meelest õiged numbrid
Eesti elavik 21. sajandi algul. Ülevaade uurimuse Mina. Maailm. Meedia tulemustest. (toimetajad V. Kalmus, M. Lauristin, P. Vengerfeldt). TÜ Kirjastus, 2004, lk. 251-285. Ivar Aimre , Sotsioloogia. Sisekaitseakadeemia 2001, 2005, 2006. Klassiühiskond ja seda peegeldavad kontseptsioonid Igas ühiskonnas on inimesed erinevas olukorras. Algselt on need erinevused tühised, juhuslikku laadi. Ühiskonna keerustudes, saavad inimeste jaotamise alused selgepiirilisemaks ja stabiilsemaks. Hakkavad eristume mitmesuguste tunnuste alusel inimeste kihid/ straadid. Sotsiaalne kihistumine e. stratifikatsioon tähendab inimeste ja inimrühmade hierarhilist jaotumist erinevate tunnuste alusel. Ajalugu tunneb nelja kihistumissüsteemi: *orjus, *kastikord, *seisused, *klassid. Igaühe sees on omakorda keerulised alavariandid. Sotsiaalne ebavõrdsus on otseselt seotud selliste sotsioloogia osadega nagu ühiskondlikud klassid, sotsiaalne stratifikatsioon ja mobiilsus. Pahatihti need samastatak se
näljutamine on äärmused, aga mõõdukas söömine on kuldne kesktee ja voorus. Vooruste eetika on üks kolmest suuremast eetikateooriate kimbust, mille järgi moraali lahti mõtestatakse. Selle teooria järgi on inimene loomult neutraalne. Vooruste läbi jõutakse õnneni. Näiteks raha pole elueesmärk, vaid vahend. Õnn on lõppeesmärk ja õnnelikkus on seotud inimesele iseloomulike võimete täieliku ja vaba teostamisega. Inimesel pole tegelikult mingit funktsiooni, kuid inimestena me eristume. Ratsionaalsuse tõttu me üksteisest erinemegi meil on mõistuspärane käitumine. Selleks, et olla õnneli, tuleb välja arendada eetiliselt intellektuaalsed voorused. Ja et olla õnnelik, tuleb tegutseda, ola aktiivne. Tegutsemine peaks olema eluaegne. Vaja on sõpru, võimu ning vooruslikku toimimist. Õnnelik olemine sõltub ka vedamisest, kuhu ja millisena nätieks sünnid. Inimene teab, mis on hea või kuri. Sokrates arvas, et kui inimene teab headust, siis ta käitubki nii
kohviku ette ja veidi eemale parklasse 3.2.2 Kaudsed konkurendid Ettevõttele on kõik Saaremaal toitlustust pakkuvad asutused kaudsed konkurendid. Seega on kaudne konkurents üpris suur. Selleks, et teiste toitlustusettevõtete seast silma paista toome menüüsse sisse vaid mahetoorainest valmistatud toidud ning võimaluse saada kiirelt tervislikku toitu. Eristume kaudsetest konkurentidest kvaliteetsema toiteväärtusega menüü poolest. 3.2.3 Potentsiaalsed konkurendid Potentsiaalseteks konkurentideks on kõik toitlustusettevõtted, kes asuvad Kuressaare linnas. Kuigi need hetkel ei paku oma menüüs toor- ega mahetoitu, on neil kõigil selleks võimalus. Eriti siis kui nähakse, et toor- ja mahetoit on väga populaarne ja inimestele meeldib. 17 18 3.3 Toote positsioneerimine
B. Jääktulu (kulukate) Kas me grupeerime kulud tootega seotud muutuvkuludeks organisatsiooniga seotud püsikuludeks Kas teostame kasumiläve analüüsi toodete ja turgude lõikes? C. Ettevõtte strateegia I ÄRIMUDEL Teha õigeid asju versus teha asju õigesti Milliseid potentsiaale peaksime arendama? Kuidas me kasutame olemasolevaid potentsiaale? Kes on meie kliendid? Klientide põhinõuded? Kas meil on piisav kompetents katmaks klientide põhinõudeid? Mille poolest me eristume konkurentidest? Milline on meie müügipotentsiaal? Jääktulupotentsiaal? II TASAKAALUS TULEMUSKAARDI FILOSOOFIA Strateegialt tegevustele: Põhietapid realiseerimaks ärimudelit Huvigrupid (stakeholders) Konkreetsed meetmed täitmaks strateegilisi ja huvigruppidele olulisi eesmärke Kaasata kõiki töötajaid Kuidas mõõta ja hinnata eesmärke, nende täitmist koos personaalse vastutusega