......................................................................... 10 Kasutatud kirjandus ja allikad.................................................................................................... 11 Hallap, M. (2006). Kakskeelse lapse kõne eripära. Eripedagoogika nr. 26. Trükk: OÜ Tartumaa Trükikoda................................................................................................................................... 11 Hallap, M. (2005). Vähemusrahvustest õpilased eripedagoogikas. Haridus 8............................ 11 Hint, M. (2002). Keel on tõde on õige ja vale. Tartu: Ilmamaa. ................................................. 11 Kirch, M. (1988). Rahvusprotsesside ja rahvussuhete arengu probleeme. Tallinn: EKP Kirjastuse trükikoda. ................................................................................................................. 11 Lauristin, M & Vare, S & Pedastsaar, T & Pavelson, M. (1998). Mitmekultuuriline Eesti: väljakutse haridusele
rühmades on eelharjutuseks hilisemale kutseelule, milleks juba kool peaks ette valmistama(Dr. Hardorp). KOOLIPRAKTIKA Tervilik Waldolfkool on 12-aastane ühtluskool. Sageli eelneb sellele Waldolflasteaed(3-6- aastasele).Mõnede koolidega on liidetud ka kolledziaste, mis valmistab ette ülikooli astumiseks.Paljudes Waldolfkoolides on välja arendatud tähelepanuväärseid mudeleid kutse- ja üldhariduse integreerimiseks.Põhjust on viidata ka silmapaistvale tööle eripedagoogikas(Skiera 1987,19) (Hirsjärvi,Huttunen 2005). 2 ÕPIMINE PILTIDE ABIL - ÕPIMINE TEGEVUSE KAUDU Ôppimine algklassides ei ole veel môttelisel tasandil abstraktne, vaid piltlikult konkreetne. Jäljendav sisseelamine kirjutamise liikumisvormidesse puudutab ka tunnet ja tahet ning kunstiliselt kujundatud piltidest töötatakse välja tähed. Nii kasutatakse lapse piltlikku tunnetust ja liikumisvajadust, et teha vastav ôppeaine arusaadavaks
rühmades on eelharjutuseks hilisemale kutseelule, milleks juba kool peaks ette valmistama(Dr. Hardorp). KOOLIPRAKTIKA Tervilik Waldolfkool on 12-aastane ühtluskool. Sageli eelneb sellele Waldolflasteaed(3-6- aastasele).Mõnede koolidega on liidetud ka kolledziaste, mis valmistab ette ülikooli astumiseks.Paljudes Waldolfkoolides on välja arendatud tähelepanuväärseid mudeleid kutse- ja üldhariduse integreerimiseks.Põhjust on viidata ka silmapaistvale tööle eripedagoogikas(Skiera 1987,19) (Hirsjärvi,Huttunen 2005). 2 ÕPIMINE PILTIDE ABIL - ÕPIMINE TEGEVUSE KAUDU Ôppimine algklassides ei ole veel môttelisel tasandil abstraktne, vaid piltlikult konkreetne. Jäljendav sisseelamine kirjutamise liikumisvormidesse puudutab ka tunnet ja tahet ning kunstiliselt kujundatud piltidest töötatakse välja tähed. Nii kasutatakse lapse piltlikku tunnetust ja liikumisvajadust, et teha vastav ôppeaine arusaadavaks
(A. Pehk 1996: 38) Tähtis on muusika kompleksses mõjus on ka dünaamikal. Järsud dünaamika muutused mõjutavad virgutavalt, kuid võivad anda ka lausa ehmatava reaktsiooni. (A. Pehk 1996: 39) 5 4. Muusikateraapia vormid Pedagooglise muusikateraapia vormis on põhirõhk asetatud õpetamisele ja harjutamisele. Seda teraapiameetodit kasutatakse enamasti töös arengupeetusega inimestega ning eripedagoogikas. Pedagooglises muusikateraapias on kesksel kohal tegevuse ning vastastikuse kommunikatsiooni kaudu õppimine, sõna tarvitatakse seejuures minimaalselt. Taustana kasutatakse enamasti kognitiivseid ning biheivioristlikke teooriaid. Muusikaterapeut pole siin pelgalt õpetaja, vaid pigem abiline, toetaja, nõustaja, sõber, meeldiv kaaslane, sageli mängukaaslane.(A. Pehk 1996: 58) Aktiivse muusikateraapia all mõistetakse teraapiat, kus on tegemist musitseerimisega.
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Eri- ja sotsiaalpedagoogika osakond KAKSKEELSUS Referaat Juhendaja: Ene Varik Tallinn 2008 Sissejuhatus Kõnetegevus on üks inimtegevuse liike, mille vahendiks on keel ja viisiks kõne, seda juhib ja reguleerib psühhofüsioloogiline mehhanism  kõne funktsionaalsüsteem. Kõnetegevust analüüsides vaadeldakse kõneloomet ja kõnetaju, keele omandamist ja kasutamist, suulist ja kirjalikku kõnet ning sisekõnet. Seega on kõnetegevus verbaalne suhtlemine ja verbaalsete tunnetusprotsesside kulgemine, st need suhtlemisaktid ja psüühilised operatsioonid, mille vahendiks on keel. Kakskeelne on isik, kes kasutab kahte keelt. Kakskeelse isiku jaoks ei ole kumbki keeltest võõrkeel. Kakskeelse lapse keelekäsitlus on ükskeelse lapse omast erinev. Kuna keel ja mõtlemine on tihedalt seotud, mõju...
Peamine üksus on ütlus, kõneloome on heuristline(avastuslik). ¤ PSL uurimismeetodid: assotsiatiivne eksperiment- katses osalejale esitatakse stiimulsõna,tal tuleb sellle vastata esimese meeldetulnud sõnaga(vabad assotsiatsioonid). Saadud andmete põhjal koostavad lingvistid assotsiatsioonide sõnastikke, mida on hea kasutada näiteks keele õpetamisel. PSL huvitab esmajoones assotsiatsioonide laad ja selle sõltuvus kasutatud sõnadest. Verifitseerimine- ¤ PSL rakendusvõimalused eripedagoogikas/logopeedias. assotsiatiivne eksperiment pakub suurt huvi ka eripedagoogidele, sest selle läbi on võimalik välja selgitada ebakõlad lapse sõnaseostes. PSL rakendus-pedagoogiline suhtlemine(lastega suhtlemine,selgitamine), kõnearengu toetamine ja korrigeerimine, õppekirjandus(ülesannete/tekstide jõukohastamine lastele) Kõnetegevus. ¤ Kõnetegevus on üks inimtegevuse liike. Selle vahendiks on keel, viisiks kõne seda
1999. aastal selline jagunemine lõpetati. Nüüd kehtib üheksa aastat kestev kohustuslik põhikool. Kooliaasta kestab 190 päeva augusti keskpaigast kuni juuni alguseni. Miinimum tundide arv nädalas varieerub 19-st 30-ni, olenedes tasemest ja valikainete rohkusest. Maksimaalne tundide arv on 7 tundi päevas. Tavaliselt kestab tund 60 minutit: juhendamine toimub vähemalt 45 minuti ulatuses ning ülejäänud aeg on puhkamiseks. Klassi suurust ei ole reguleeritud, väljaarvatud eripedagoogikas, kus maksimaalne õpilaste arv rühmas on 6  10, vastavalt nende erivajadustele. Tavaliselt õpivad ühes klassis samaealised lapsed. Lubatud on õpetada ka eriealisi ühes rühmas, eriti väikestes koolides. Õpilased esimeses kuues klassis õpivad ühe õpetaja käe all, kuid kasutatakse ka aineõpetajaid, näiteks muusika- ja kunstiõpetuses ning kehalises kasvatuses. Õpilastel klassides 7  9 on erinevad õpetajad peaaegu igas õppeaines.
teadusmeetodite ja -printsiipide järgimist ning pidevat enesetäiendust. Eripedagoogi vastutus ühiskonna ees tähendab hoidumist professionaalile sobimatust käitumisest, osalemist sotsiaal- ja hariduspoliitikas. LOE ÜLE: Õpetajate maailmaorganisatsiooni Education International kutse-eetika deklaratsioon! 6.Eripedagoogika eetika: Eripedagoogika kui professiooni kujunemine. Eripedagoog kui professiooni esindaja. Eripedagoog kui ekspert. Eetilised probleemid eripedagoogikas: võrdsete võimaluste loomine; integreerimisesegregeerimise dilemmad. Inimestega (sh laste ja puudega inimestega) tehtava uurimistöö eetilised põhimõtted.
endilt, missugune on klassikaaslaste suhtumine temasse. Peamiselt tundsid kuulmislangusega õpilased, et neisse suhtutakse positiivselt (60-89%). Mõned üksikud lapsed (11%) vastasid, et temasse suhtutakse vaenulikkusega. Sellest võib järeldada, et õpilased, kellel on kokkupuuteid kuulmislangusega õpilastega, on oma hoiakutes positiivsematel seisukohtadel. Aasta varem  1997 a. kevadel läbi viidud küsitluse kohta Kagu  Eesti tavakoolide õpetajate seas annab ülevaate Eripedagoogikas Kaja Plado (1997). Uurimus näitas, et erivajadustega laste hulk on suhteliselt suur  igas maakonnas on esindatud kõikvõimalikud hälvete rühmad. Samast uurimustest selgus, et erivajadustega laste õpetamiseks on õpetajate ettevalmistus ja soov väga erinev. Kõige meelsamini töötatakse andekate lastega (72,6 %). Suhtumine kuulmislangusesse
Terviklikkus (sihipärasus, koherentsus) on tegelikult psühholingvistiline kategooria. Selle üle otsustab tajuja (kas saab aru, kas väljendatud mõte on tajuja jaoks terviklik). Seega üks ja sama tekst võib osutuda ühele kuulajale-lugejale terviklikuks, teisele mitte. Terviklikkus eeldab sidusust. Vastupidine ei kehti: sidus tekst võib olla lõpetamata, selles võivad esineda olulised mõttelüngad (näiteks lõik vahelejäänud). Pedagoogikas, eriti aga eripedagoogikas kerkib üks olulisemaid probleeme — tekstide kohandamine. Viimane kehtib nii õppetekstide kui ka õpetaja kõne suhtes. Kohandamine saab alati olla nii sisuline kui ka keeleline. Psühholingvistilises plaanis tähendab see olukorda, et eripedagoog saab edukalt töötada siis, kui ta teadlikustab oma tekstiloome etapid ja teksti genereerimist tahtlikult reguleerib. Adapteerimine kujutab endast teksti keelelist
), oluline on kordamine. UusBIHEIVORISM Olulised ka motiivid kuidas midagi teha. On olemas küll , aga nad ei tea kuidas see toimib. Ja see vajab operantset tingitust. Nõrk koht biheivokatel: leidisd, et inimeste käitumine on peaaegu nagu koera käitumine. Et inimesed teavad,mis vanasti toimus, koer vist mitte. Ütleisd, et tegevusakt jaotub operatsioonideks. Programmõpe põhineb ka sellel. Ja eripedagoogikas peaks tegelt veel rohkemateks aktideks jagama. On vaja teada, mis astmed läbib mingi toimingu osatoiming?, kahjuks biheiroristid ei osanud/ei tahtnud sellest rääkida. TEADLASED: W.Wundt  kõneloome  kujutluse liigendamine ja verbaliseerimine. Et, koera kirjledama, peame selle kirjeldamise osadeks jaotama ja tunnused meelde tuletama. Vaja oleks ka erisuguseid pilte koertest, et laps märkaks erisuguse liigendamise vajalikkust (ja erinevust?)
annaabi.ee 
