Leidsid 10 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Erinevad tantsustiilid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
tantsus, võistlus, võistlustants, ballett, tantsija, erika, tantsude, stuudio, valss, moderntants, tantsukool, muusika, kõhutants, tantsustiil, aren, dance, tango, tantsustuudio, hiphop, trupp, liigutus, date, klassika, koreograaf, idamaise, rumba, doble, paso, tantsijad, juta, fokstrott, jive, populaarne, spordiala, hispaania, tantsuõpetaja, roosiVõistlustants Võistlustants ehk tantsusport on spordiala, kus võisteldakse nn peotantsu tantsimises. Võistlustants on spordiala, mida Rahvusvaheline Olümpiakomitee tunnustas ametlikult 8.septembril 1997.a. teatades, et ta aktsepteerib võistlustantsu kui spordiala. Eesmärgiks on muuta võistlustants olümpiaalaks. Tänapäeval kümme tantsitavat tantsu jagunevad Ladina-Ameerika ja standardtantsudeks. Standardtantsud on aeglane valss, tango, Viini valss, aeglane fokstrott ja quickstep. Ladina-Ameerika tantsud on samba, tsatsa, rumba, Paso doble ja dzaiv. Euroopasse jõudis võistlustants tänu Prantsusmaale. Pärast I Maailmasõda oli Prantsusmaa üheks tooniandvaks maaks Euroopa kultuurielus. Prantslased olid need, kes võtsid kiiresti omaks uuendused nii kunstis, muusikas, riidemoes kui ka tantsus. Pariis oligi tolleaegsete kunstide keskuseks
Võistlustantsu ajalugu Eestis alates esimesest maailmasõjast. Võistlustants ehk tantsusport on spordiala, kus võisteldakse nn peotantsude tantsimises. Kümme tantsitavat tantsu jagunevad Ladina-Ameerika ja standardtantsudeks. Standardtantsud on aeglane valss, tango, Viini valss, aeglane fokstrott ja quikstep. Ladina-Ameerika tantsud on samba, tsatsa, rumba, Paso doble ja dzaiv. Amatööride rahvusvahelisi võistlusi korraldab Rahvusvaheline Tantsuspordi Föderatsioon (IDSF), elukutseliste tantsijate võistlusi Ülemaailmne Tantsu ja Tantsuspordi Nõukogu (WD&DSC). Aastal 1997 tunnustas Rahvusvaheline Olümpiakomitee võistlustantsu spordialana ning ISDFi rahvusvahelise spordialaliiduna. Võistlustansu võistlusetel jaotatakse tantsijad erinevatesse kategooriatesse,
Võistlustants Mis see on? · Võistlustants ehk tantsusport on paaris spordiala, kus võisteldakse nn peotantsude tantsimises. · Esimene võistlustantsuklubi asutati Eestis 1957. aastal, milleks oli Revalia Tantsukool. · Amatööride rahvusvahelisi võistlusi korraldab Rahvusvaheline Tantsuspordi Föderatsioon (WDSF), mis loodi ametlikult 1957. aastal. · 1997. tunnustas Rahvusvaheline Olümpiakomitee võistlustantsu spordialana. Tantsud Kümme tantsitavat tantsu jagunevad Ladina-Ameerika
Kehra Gümnaasium Võistlustants Referaat Koostas: Taago Köster 12. A klass Kehra 2010 SISUKORD SISUKORD......................................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS..............................................................................................................................................3 Tantsude ajalugu...........................................................................................................................................3 TANTSULINE KÕND.....................................................................................................................................3 Kõnd ettepoole..............................................................................................................................................4 Kõnd tagurpidi.......................
5 1. Kirjandus ülevaade 1.1 Tantsu mõiste Tants on kunstiliik, milles tundeid, elamusi ja suhtumist väljendatakse liigutuste ja poosidega. Tantsu saatmiseks mõeldud muusika on tantsumuusika. Tants on vanimaid kunstiliike, see kuulus algselt maagiliste kombetalituste juurde. Praeguseni on tantsul tihe seos rütmimuusika, laulu, pantomiimi ja teatrikunstiga. Tantsude ja tantsijate suurtest kogustest on välja kujunenud ka elukutselised tantsijad. (Laird, 2016) Euroopa varaseim tantsukunst on teada Vana-Kreekast, kus see kaasnes jumalakultusega, näiteks Apolloni pidustustega. Keskajal kirik põlgas tantsu, kuid ei suutnud selle arengut pidurdada, õitsele puhkes rahvatants. 15. sajandil tekkis rahvatantsu kõrvale seltskonnatants. See oli algul kõrgseltskonna harrastus, arenes 19. sajandil rahvalikumaks (kadrill, polka, valss) ja on 20
Selleks et tantsimisest naudingut tunda, ei ole tegelikult vaja osata ja teada palju. Tuleb vaid tantsimisel harjuda seisma, astuma ja pöörduma sama loomulikult kui igapäevases elus. Kõik nüüdisaegsed seltskonnatantsud põhinevad inimese loomupärasel liikumisel. Nad on rahva tantsulustist sündinud. Tantsutehnika on aegade jooksul kujunenud kogemuste ja võtete kogum, mis aitab inimesel ühtemoodi nii tantsimise kui ka kõndimise või jooksmisega toime tulla. Pärast seda kui võistlustants lõplikult eraldus seltskonnatantsust, langes peosaalides tantsutase, kuid laienes seltskonnatantsu harrastamine muud moodi. Võistlustantsu kollektiivide kõrvale tekkisid ka lihtsalt tantsuhuviliste klubid ja rühmad, kus käiakse koos küll tervisesportlikel, küll seltskondlikel ja klubilistel eesmärkidel. Tantsuõppimine on samasugune õppimine kui kõik muud õppimised. Ka seda tuleb teha järkjärgult, süvenemisega ja materjali pidevalt korrates. TANTSU AJALUGU
Referaat STANDARD - TANTSUD Koostaja: Tiiu-Maarja Kink 12 A Kose 2009 Tantsude ajalugu Esimesele maailmasõjale järgnenud aastatel ujutas Lääne-Euroopa üle uute seltskonnatantsude laviin sõjakoledustest vabanemine oli kaasa toonud kergendustunde ja lõbujanu. Huvi seltskonnatantsu vastu kasvas järsult. Esimesi arglikke samme astus ka võistlustants. Samal ajal valitses tantsupõrandail ja tantsude õpetamises teatud mõttes kaos. Kasutusel oli suur hulk tantse ja eri samme, paljud neist lootusetult sobimatud seltskonnatantsu jaoks. Et ühtesid ja samu tantse ning isegi samme õpetas iga õpetaja omamoodi, tõusis päevakorrale vajadus ühtlustada seltskonnatantsu õpetamine. 1924. aastal alustas Inglise Tantsuõpetajate Ühingu ( täielik nimetus: The Ballroom Branchof the Imperial Society of Teachers of Dancing ) juures tööd viiest tolle aja
Tantsu ajalugu Tants on vanimaid kunstiliike, see kuulus algselt maagiliste kombetalituste juurde. Vanimad tantsud matkivad tegelikkust (tööliigutusi, loomi ja muud seesugust). Huvitav on vaadelda transsmuusikat tänapäeval ja transipidusid kui muistse tantsu edasiarendust. Paljud vanaaja kultuurid suhtuvad tantsu kui ekstaasi tekitajasse transs, mis on füüsilisest liikumisest tingitud vaimuseisund. Hindu tekstides on kirjas, et kogu universum eksisteerib ülima tantsija manifestatsioonina. Igal jumalal on oma tantsustiil, võime lugeda 23st taevalikust olendist, kes tantsivad, et jumalatele meelehead teha ja väljendada liikumise maagiaga ülimat tõde. Hinduismis kasutatakse tantsu kui osa pühast templirituaalist, naispreestritarid ülistavad jumaluse erinevaid omadusi läbi rikkaliku miimikakeele ja liigutuste. Klassikalises kreeka laulus nimetati Apollot, ühte 12 suurimast jumalast, Zeusi poega, meditsiini, muusika ja poeesia jumalat, Tantsijaks
Enamasti väljenduvad need antud stiili puhul väga ehedalt ja publikule loomulikul teel, mis paratamatult igas vaatajas isiklikku äratundmisrõõmu ja läbielamiste mälestusi esile toob. Parimatel juhtudel puudutab see inimese hingepõhjas kohakest, kuhu teiste kunstiliikide abil küündida ei ole võimalik. (8). 5.2. Cheerleaders & Show Cheerleaders & Show on treeningstiil, mis ei eelda varasemat tantsukogemust ning põhineb showtantsu elementidel eesmärgiga arendada tantsija eneseväljendusoskust läbi kaasaegse showtantsu ning on suunatud kõigile, kes soovivad tantsida ja treenida professionaalsel tasemel. Cheerleaders & Show eesmärk on tõsta pop-tantsu kultuuri üldist taset ning panna tantsijaid tundma end vabalt ja enesekindlalt. Treeningute käigus omandatakse erinevas stiilis koreograafiaid, klassikalise tantsu põhitõdesid ning üldfüüsilisi harjutusi/elemente (venitamine, kõhulihased jne.). (7). 5.3. Jazztants
TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor
annaabi.ee 
