Kuid need kasvavad enamasti vaikse vooluga kohtades. Kiirevoolulises jõeosas paiknevatel taimedel on pikad ja kitsad veesisesed lehed, mis voolus vabalt hõljuvad. Niisugused on näiteks kõõluslehel. Aeglase vooluga vees saab ta kasvatada ka laiemaid lehti, mis veepinnal ujuvad või veest välja sirutuvad. Selline erilehisus on iseloomulik mitmetele jões kasvavatele taimedele. Loomastik Selgrootud Voolavas vees saavad elada loomad kes suudavad kõvasti kividele või põhja külge klammerduda. Kirpvähid lamavad külili jõepõhjal, tigusid peab põhja küljes kinni kleepuva limaga jalg, palusid putukavastseid aga jalgadel leiduvad konksukesed. Osa loomi poeb peitu kivide alla või kaevub jõepõhja. Jõekarpidel ulatub jõepõhjast välja vaid osa kojast.
reaktsiooninorm- tunnuse muutuse piirid. Juuste värvuse muutus, aeg, mis kulub teatud vahemaa läbimiseks jne. Tunnuste jaotus: -laias piires muutuv- kehakaal, nägevus, juuksekarvade arv, intellekt -kitsas piires- silma vikerkesta värv, juuksekarvade läbimõõt, hammaste arv, rinnapiima rasvasus. -muutumatu- silmapõhja muster, sõrmejäljed, vererühm. 23. Taimedel- 1) jõgi-kõõlusleht- erilehisus- a) veesisesed lehed- pikad, kitsad b) ujulehed- neerjad c) õhus olevad lehed Loomadel- Toitumise mõju sama liigi eri isenditele- D hulgast sõltub luustiku kujunemine b) Himaalaja küüliku karvavärvus- üle 30 kraadi- üleni valge, alla 0 üleni tume. Inimestel- erütrotsüüdid- 1) kõrgmäestikusse elama minek 2) vereülekanne 3) alpimajake 4) erütropoetiin (EPO) 5) rasestumine paar kuud enne võistluseid 6) geneetiliselt muudetud. 24. head:
seetõttu tipst rullunud. Tänu sellele kasvutüübile on praktiliselt kõik sõnajalad mürgised ja seetõttu suhteliselt harvaesinevad. Eosed paiknevad lehtede all. Ebakeerdlehikud. Maokeelelaadsed. Eestis 1 liik maokeelt ja 4 liiki võtmeheina. Lehed kaheosalised: vegetatiivne pool ja eoseid kandev pool, vars on maasisene. Võtmeheinad on kuivade elupaikade taimed. Majanduslikku tähtsust pole. Päriskeerdlehikud. Salviinialaadsed ehk veesõnajalad. Erieoselised. Esineb erilehisus (anisofüllia). Juuri pole. Pärissõnajalad./.../ 6 TTÜ | MIHKEL HEINMAA | MMIX SÜGIS PALJASSEEMNETAIMED 7/12/09 Palmlehikud. Palmlehikud on paljasseemnetaimede seas ürgsed vormid, tänapäeval alla 100 liigi. Kasvavad troopikas.
omadatud teadmised Pöörduvad ja pöördumatud · Pöörduvad tunnused mis kaovad mõni aeg pärast neid esile kutsuva mõjuri toime lõppu nt päevitus, treenitus · Pöördumatud püsivad kogu elu nt rahhiidist tingitud luude deformatsioon (X ja O jalad), jäseme kaotus, amputatsioon, operatsioonide armid Taimede, loomade ja inimese modifikatsioonid. Taimed: jõgikõõlusleht, mida iseloomustab erilehisus ehk heterofüllia ühel taimel eri keskkondades on väga erinevad lehed. Vee sees lineaarsed lehed, vee pinnal neerjad ujulehed ja õhkkeskkonnas odajad lehed. Loomad: nt himaalaja küülik, kelle karvavärvus sõltub väliskeskkonna temperatuurist. Alla 0 kraadi on kogu küülik tume, üle 30 kraadi on kogu küülik hele. 15 kraadi juures värvuvad väljaulatuvad kehaosad (käpad) Inimesel: erütrotsüütide hulga suurenemine sõltuvalt hapniku vähesusest. Nt
b) kitsastes piirides muutuvad tunnused · silma võrkkesta värvus · juuksekarva läbimõõt Tunnused jagunevad VEEL : a) pöörduvad · varjuvärvuse muutus sõltuvalt keskkonnast · päevitus · treenitus b) pöördumatud · jäävvigastused (imetajatel mõne kehaosa kaotus) · luude deformeerumine (Ca ja P ainevahetushäirete tagajärjel) Tunnuste mittepärilik muutumine taimedel, loomadel ja inimestel : a) taimed · keskkonnatingimused · heterofüllia e. erilehisus erinevates keskkondades on taimel erinevad lehed. b) loomad · himaalaja küüliku karvastiku tumenemine sõltub väliskeskkonna temperatuurist. c) inimesed · erütrotsüütide arvu muutus vähendab : raua puudus, rasedus, sooleparasiidid suurendab : elu kõrgmäestikus, EPO e. erütropoetiini manustamine, vastupidavustreeningud. NB! Eluajal omandatud tunnused ei pärandu isegi siis, kui tunnused esinevad mõlemal vanemal üheaegselt.
2. taim: veesisaldus, lehtede asend b) Mittepöörduvad jäävad kestma kuni eluea lõpuni või lõpetavad üldse organismis eksisteerimise. 1. Inimene: tõsised traumad (luumurrud), amputatsioon, omandatud liigutusvilumused, jalgrattasõit, ujumisvõime, 2. taim: liigiline kuuluvus Taimedel tunnuste muutus: 1. geneetilised identsed taimed eritingimustes: a) viljakates 1. jõgikõõlusleht. erilehisus ühel taimel eri kasvukeskkondades erinevad lehed. Veekeskkonnas lintjad lehed, õhulõhed puuduvad. veepinnal ujulehed (neerjad) õhulõhed on, aga ainult peal. Õhkkeskkonnas nooljad lehed, õhulõhed on lehe all b) väheviljakates Tunnuste muutus loomadel: 1. Himaalaja küülik. Eripära: kehaosade karvavärvus sõltub temperatuurist. 1. Temp üle 30 kraadi > küülik valge, sest blokeerub melaniini süntees läbi vaheastme
II jaotus: 1) Kahjulikud: a. Arenguvead b. Jäävad vigastused 2) Kasulikud: a. Varjevärvuse muutumine sõltuvalt elukeskkonnast b. Elujooksul omandatud teadmised III jaotus: 1) Pöörduvad tunnused, mis kaovad mõni aeg pärast neid esile kutsuva mõjuri lõppu 2) Pöördumatud püsivad kogu elu Taimede, loomade ja inimese modifikatsioonid: · Jõgikõõlusleht iseloomulik erilehisus ehk heterofüllia ühel taimel eri keskkonnas väga erinevad lehed. Vee sees on lineaarsed lehed, pinnas ujulehed, õhkjas keskkonnas odajad · Tunnuste muutus loomadel nt himaalaja küülik karva võrvus sõltub väliskeskkonna temperatuurist. Alla 0 C kogu küülik hele. 15 C värvuvad väljaulatuvad kehaosad · Tunnuste muutused inimesel nt erütrotsüütide hulga suurenemine sõltuvalt O2 vähesusest. Nt aklimeeerumine kõrgmäestikus: 1
Nt. inimesel päevitamine UV kiirguse mõju lakkamisel muutud sa albiinoks Kristi Pöördumatud tunnused säiluvad elulõpuni. Teatud kehaosa amputeerimine. Rahhiidist tingitud luude deformeerumine ja luude pehmenemine. Taimede, loomade ja inimese modifikatsiooniline muutlikkus: Taimed: geneetiliselt identsete isendite kasv erinevas keskkonnas: 1) viljakates tingimustes, 2) väheviljakates tingimustes. Erilehisus ühel taimel heterofüllia nt. jõgikõõlusleht (kolme tüüpi lehed: 1) veesisesed lehed lineaarsed ilma õhulõhedeta. 2) neerjad ujulehed õhulõhed lehepinnal, 3) odajad õhkkeskkonnalehed õhulõhed lehe alapinnal. Modifikatsiooniline muutlikkus loomadel: ahvena värvuse muutlikkuse tumedas rabajärves ja liivase põhjaga liivajärves tänu melaniini hulga muutusele ja selle ümberpaiknemisele.
b) kitsastes piirides muutuvad tunnused · silma võrkkesta värvus · juuksekarva läbimõõt Tunnused jagunevad VEEL : a) pöörduvad · varjuvärvuse muutus sõltuvalt keskkonnast · päevitus · treenitus b) pöördumatud · jäävvigastused (imetajatel mõne kehaosa kaotus) · luude deformeerumine (Ca ja P ainevahetushäirete tagajärjel) Tunnuste mittepärilik muutumine taimedel, loomadel ja inimestel : a) taimed · keskkonnatingimused · heterofüllia e. erilehisus erinevates keskkondades on taimel erinevad lehed. b) loomad · himaalaja küüliku karvastiku tumenemine sõltub väliskeskkonna temperatuurist. c) inimesed · erütrotsüütide arvu muutus vähendab : raua puudus, rasedus, sooleparasiidid suurendab : elu kõrgmäestikus, EPO e. erütropoetiini manustamine, vastupidavustreeningud. NB! Eluajal omandatud tunnused ei pärandu isegi siis, kui tunnused esinevad mõlemal vanemal üheaegselt.
Milleks? Lehe eritüübid 1 kserofüütne leht a. Kseromorfne (1) okas b. Eukserofüütne c. Sukulentne 2 Veetaimede lehed: õhukambrid a. Veesisesed b. Ujulehed 3 Ontogeneetilised eritüübid a. Idulehed b. Esilehed c. Järglehed 4 Asukohapõhiused eritüübid a. Alalehed b. Pärislehed c. Kõrglehed Erilehisus d. Heterofüllia e. Anisofüllia 22. Mesofüütne leht, selle koeline ehitus ja kudede toimimine. 1 Epiderm a. Karvad ja papillid=näsad b. Kutiikula ja vahakiht c. Õhulõhed (1) Sulgrakud ja õhupilu (2) Kaasrakud (3) Tüübid kaasrakkude või sulgrakkude rakukestapaksendite põhjal 2 Mesofüll a. Sammas- ja kobekude b. C4-taimedel pärgmesofüll 3 Juhtkimp a. Kinnine b. Kimbutupp c. Lehe roodumus
Areaal ulatub Euroopast Väike-Aasiani, langedes enam-vähem kokku hariliku pöögi areaaliga. Tsoon V. Kultuurtaimena antiikajast alates. Võrsed: steriilsed võrsed kannavad haardjuuri, vanemad võrsed hallisoomuselised. Lehed: nahkjad, sõrmroodsed, kuni 10 cm pikad, terveservalised, munajad või 3-5 hõlmalised lihtlehed, pealt tumerohelised, alt kollakasrohelised, noorelt karvased. Leheroots sageli lehelaba pikkune. Õitsvatel võrsetel on lehed tavaliselt kitsad ja hõlmadeta (erilehisus e. heterofüllia). Õied: kollakasrohelised, väikesed, asuvad kerajates, sarikjates õisikutes, IX-X. Viljad: kerajad, mustad, herneterasuurused marjataolised luuviljad, valmivad järgneval kevadel (meil väga harva), V. Rahvameditsiinis on luuderohi tuntud luuvalude leevendajana. Luuderohuga arstiti ka sammaspoolt. Tänapäeval valmistatakse loodusravitooteid näiteks köharohuks (ravim nimetusega Hedelix) jpm. Meil on liik looduskaitse all
luude pehmenemisest tekkinud vigastused nt X ja O jalad). Vältemodifikatsioon- omandatud tunnus kanduvad järgmisse põlvkonda edasi- nt: algloomade resistentsus erinevatele keemilistele ainetele, järgmistes põlvkondades on hääbuv resistentsus (kaob mitmete põlvkondade möödudes). Näited taimede modifikatsioonidest: sama genotüübiga taim erinevates äärmuslikes keskkondades; jõgikõõluslehe (erilehisus e heterofüllia) lehed on kolmes erikeskkonnas- vees, veepinnal ja õhus, mille tõttu on erinev lehtede kuju; erinev pindala ja õhulõhede olemasolus. Loomade modifikatsioonid: lemmiklooma kohanemine peremehe nõudmiste ja eripäraga (oskused/nõuded, mis on õpetatud loomadele ja oskused, mis on loom ise omandanud); pigmentatsiooni sõltuvus temperatuurist himaalaja küülikul, kui temperatuur on pidevalt üle 30
Areaal ulatub Euroopast Väike-Aasiani, langedes enam-vähem kokku hariliku pöögi areaaliga. Tsoon V. Kultuurtaimena antiikajast alates. Tunnused: Võrsed: steriilsed võrsed kannavad haardjuuri, vanemad võrsed hallisoomuselised. Lehed: nahkjad, sõrmroodsed, kuni 10 cm pikad, terveservalised, munajad või 3-5 hõlmalised lihtlehed, pealt tumerohelised, alt kollakasrohelised, noorelt karvased. Leheroots sageli lehelaba pikkune. Õitsvatel võrsetel on lehed tavaliselt kitsad ja hõlmadeta (erilehisus e. heterofüllia). Õied: kollakasrohelised, väikesed, asuvad kerajates, sarikjates õisikutes, IX-X. Viljad: kerajad, mustad, herneterasuurused marjataolised luuviljad, valmivad järgneval kevadel (meil väga harva), V. Rahvameditsiinis on luuderohi tuntud luuvalude leevendajana. Selleks keedeti luuderohu varsi ja lehti ning võeti nende keeduvees vanni. Luuderohuga arstiti ka sammaspoolt. Tänapäeval valmistatakse loodusravitooteid näiteks köharohuks (ravim nimetusega Hedelix) jpm.
annaabi.ee 
