Müüja ekitas ostjale kahju, sest ta ei teinud enne müümist majas remonti ja sel põhjusel pidi ostja ise remonti tegema ning sellega seosnevaid kulutusi kandma Järeldus: Ants võib nõuda Peetrilt kulutuste hüvitamist VÕS § 115 lg 1 alusel Võlaõiguse üldosa OIEO.06.044 2019/2020 Lepingueelsed kohustused - VÕS § 14 ütleb meie ainult kohustused, see ei saa olla nõude aluseks -> VÕS § 115 - VÕS § 15 on erikoosseis Lepingulised kohustused - Põhikohustused, lepingut defineeriv säte NT müügilepingul kohustus asi üle anda - Asi peab avastama lepingu tingimustele - Nõude alus on seadusest tulenev alus
kohta on juba mingi karistus ettenähtud. Tuleb teha 3astmeline analüüs. Süüteo koosseisud on tüpiseeritud: süüteo asjaolud, millega me võrdleme tegeliku teo seaduses olevaga. Subsumeerimine toimub vastava § järgi ehk anname teole vastava kvalifikatsiooni. Kui neid tegusid on mitu, siis iga teo ja sündmuse kohta (mis on tahtelised). Süüteo põhikoosseis üldine teo kirjeldamine. Süüteo erikoosseis vastavalt nt § 114. Esimeses lõikes on nt põhikoosseis, aga teises lõikes on erikoosseis. Mitte kõik teod, mis selle põhideliktiga kaasnevad (järelteod) või eelnevad (eelteod), võivad olla karistatavad. Või on küll deliktina vaadeldavad, kuid nende ebaõigus on väiksem ja hõlmatud põhideliktiga. See on ideaalkonkurents (mitu eraldi koosseisu, mis lähevad ühe mütsi alla). Nende eeltegude ja järeltegude hindamisel (kas on hõivatud või
pahauskseks hiljem? Välja võib tuua neli tagajärge. Ta ei saa tugineda rikastumise ära langemisele (§ 1033 lg 1). Ta ei saa nõuda soorituse esemele tehtud kulutuste hüvitamist (§ 1033 lg 2). Ta peab andma välja kasu, maksma intressi ja hüvitama saamata jäänud tulu (§ 1035 lg 3). Ta peab hüvitama eseme süülise kahjustamise korral ka tekkinud kahju (§ 1035 lg 4). § 1035 lg 4 kui kahju hüvitamise erikoosseis on huvitav, sest see kohustab hüvitama kahju, mille isik on tekitanud oma enda asjale. Nt A müüb B-le auto, ajal kui B on sõiduki omanik, saab auto kahjustada. A-l on nüüd müügilepingu tühistades B vastu § 1035 lg 4 järgi nõue. 70. Mis alustel ja missuguses ulatuses on soorituse tegijal nõue soorituse saaja vastu juhul, kui viimasel ei ole võimalik soorituse eset tagastada? § 1032 lg 2. Kui saadu väljaandmine ei ole
Kordamisküs 2. KT-ks (teema 6.) Deliktiõigus: regul vastutust õigusvastaselt tekitatud kahju eest. Eristatakse delikti üldkoosseis § 1043-1055 (kahju põhjustaja süü), riskivastutus § 1056-1060, tootja vastutus § 1061-1065. Eriseadusetes tuleb silmas pidada kas viide DÕ-le või DÕ erikoosseis. Nt AÕS § 84 lg 2 on deliktilise vastutuse erikoosseis. Sõltumata vastutuse alusest tuleb vastutuse ulatuse küs juures kohald VÕS üldosa kahju hüvit sätteid § 127-140. DÕ suhted riigivastutuse õ-ga. 40-16: kas ametnik kui selline, kes on põhj oma teenistusül raames kahju, vastutab isikikult? Ametnik ei vastuta isiklikult tekitatud kahju eest, kui seadus ei näe ette teisiti, sest ametnik kardaks pidevalt, et teme tegevusele järgneks isilik vastutus, pärsiks see tema tegevust liialt. DÕ võiks näha ette teisiti. 1
Kvalifitseerimine eeldab, et see § ei ole seotud kergendavate või raskendavate asjaoludega. Erisus võrreldes teiste koosseisudega – surma põhjustamine ettevaatamatusest. Tagajärje delikt – tagajärjeks on teise inimese surm. Ehk tegu on lõpule viidud, kui teine isik sureb. Millal algab elu? Sündimise hetkest. Süüteokoosseis – Tapmine on võimalik, mis tahes suvalise teoga ( näiteks: püstolilask, mürgitamine, jne). Oluline on põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel. Erikoosseis – Tegevusetusega tapmine eeldab, et teo toimepanija oleks õiguslikult kohustatud kannatanu surma ära hoidma (näiteks: arstid). Vahendlik täideviija – isik, kes paneb süüteokoosseisus kirjeldatud teo toime vahendlikult Näiteks: viib teise inimese (poomiseni) enesetapuni. Põhjuslik seos – ei sõltu asjaolust, kas surm saabus kohe või pikema ajajooksul ( näiteks: kannatanu suri hiljem haiglas). Tapmisdeliktide puhul on enam- ja vähemohtlikud (kvalifitseeritud ja privilgeeritud)
õigus nõuda? Kas kaitsma peaks tema positiivset huvi või üksnes negatiivset huvi? Kas hüvitama peaks üksnes tehtud kulutused või asetama ta sellisesse olukorda, milles ta oleks olnud kui teine isik ei oleks keeldunud lepingu sõlmimisest? Riigikohus asus seisukohale, et hüvitamisele kuuluvad ainult kulutused. 3-2-1-89-06. 3-2-1-111-07. 26. Missugustel alustel tekib vastutus lepingu tühisusest tekkinud kahju eest võlaõigusseaduse järgi? § 15: kahju hüvitamise erikoosseis. Kui ühel sõlmitaval lepingupoolel oli kohustus lepingu ettevalmistamiseks,..... Lõikes 3 on sätestatud lõike 2 välistavad asjaolud. Vt! Näide: sõlmitakse leping, mille üheks pooleks on kinnisvarabüroo. Bürool on kohustus leping ette valmistada. Kui leping on vorminõude tõttu tühine, peaks pool hüvitama tekkinud kahju. 27. Missuguste eelduste olemasolul, kelle vastu ja mis ulatuses saab esitada deliktiõiguslikke kahjuhüvitisnõudeid kannatanu kahjukindlustuse andja,
Maakohtud täitsid vaeslastekohtu ülesandeid aadlike suhtes. Linnades moodustas raad oma kohtuvõimu teostamiseks alamkohtuid. Luteri usu vaimulike jaoks olid konsistoriaalkohtud- Tartu, Pärnu ja Tallinna linnakonsistooriumid. Talupoegade probleeme lahendas vallakohus ja kihelkonnakohus. 1804 Liivimaa kubermangus loodi nelja-astmeline talurahvakohtute süsteem: vallakohtud, kihelkonnakohtud, maakohtute erikoosseisud, õuekohtu erikoosseis. Politsei: Maapiirkondades täitsid politseifunktsiooni Liivimaal sillakohtunikud ja Eestimaal adrakohtunikud koos oma abidega. Pärast pärisorjuse kaotamist nende vastutusala ja võim suurenes. Politseikohtute piirkondas hõlmas 3-5 kihelkonda. Adrakohtuniku ametit tuli pidada tasuta. Liivimaal maksis riik sillakohtunikele väikest tasu. 1816/1819 seaduste kohaselt vastutas mõisnik politseilise korra eest oma mõisa piires, hiljem ainult mõisamaal. 1888
damise reegleid järgides võinud saada. Pahauskne saaja peab süü olemasolul hüvitama ka hävimisest/kahjustumisest tekkinud kahju ( 1035 lg 4). 78. Missugusel juhul vastutab alusetu soorituse saanud isik soorituse eseme hävimise või kahjus- tamisega tekitatud kahju eest ning mille poolest selline kahjuhüvitisnõue erineb saadu väärtuse hüvi- tamise nõudest? 1035 lg 4. Kahju hüvitamise erikoosseis: näeb ette erandliku kahju hüvitamise kohustuse, kui kahju on tekitatud omaenda asjale. mille poolest kahjuhüvitsnõue erineb saadu väärtuse hüvitamise nõudest..? saadu väärtuse hüvitamise nõue 1032 lg 2 Nõuded ei pruugi oma ulatuselt olla kattuvad * 132 lg 4 (mida illustreerimaks?) 5.2 Mittesoorituskondiktsioonid Erinevaid mittesoorituskondiktsioone on võlaõigusseaduses seitse: 1
nõudmine ei ole kooskõlas VÕS § 14 lg-s 3 ja § 15 lg-s 1 sätestatud kohustuste rikkumise eest ette nähtud kahju hüvitamise põhimõttega. Samuti on ekslik, et hüvitatava kahju ulatuse määramisel võiks analoogia korras kohaldada VÕS § 135 lg-t 2. Kahju hüvitamise tingimused juhuks, kui lepingupool sõlmis lepingu, teades, et see on vormipuuduse tõttu tühine, on sätestatud VÕS § 15 lg-s 1 (kahju hüvitamise erikoosseis).“ Kahju hüvitamise nõude eeldused 3-2-1-178-13, p 12 - kahju ettenähtavus Asjaolud: Aktsiaseltsi „EKSO" (hageja) hagi Aktsiaseltsi FERREKS TT (kostja) vastu kahju hüvitamiseks. Kostja jättis lepingu st tuleneva kohustuse õigel ajal täitmata. Õiguslik probleem: VÕS § 127 lg 3 võlgnik peab hüvitama kahju, mille tekkimine lepingu rikkumisel, oli lepingu sõlmimisel ettenähtav. RK: „Majandus- ja kutsetegevuses lepingut rikkunud poole puhul saab
annaabi.ee 
