(1) Veeseaduse ülesanne on sise- ja piiriveekogude ning põhjavee puhtuse ja veekogudes ökoloogilise tasakaalu tagamine. (2) Veeseadus reguleerib vee kasutamist ja kaitset, maaomanike ja veekasutajate vahelisi suhteid. (3) Vee kaitse osas laienevad käesoleva seaduse sätted ka majandusvööndile. § 3. Vee kasutamise korraldamine (1) Vee kasutamist ja kaitset korraldab riiklikul tasandil Vabariigi Valitsus. (2) Kohalik omavalitsus oma halduspiirkonnas: 1) annab nõusoleku vee erikasutuseks; 2) korraldab kohalikule omavalitsusele kuuluvate veekogude haldamist; 3) korraldab veeavarii ja vee äkkreostuse tagajärgede likvideerimist. (3) Vabariigi piiriveekogude kasutamist ja kaitset reguleeritakse Eesti Vabariigi välislepingutega. Härra Vesipapp elab Emajõe ääres. Ühel päeval otsustab ta jõele tammi ehitada ja hakata ise endale elektrit tootma. Selle tulemusena jäävad naabrite maad ja kaevud vee alla. Ettevõtliku inimesena otsustab
Veekogu kasutamine § 6 Vee ja veekogu kasutamine toimub avaliku kasutamisena või erikasutusena. Veekogu avalik kasutamine on veevõtt, suplemine, veesport, veel ja jääl liikumine ja kalapüük seaduses sätestatud ulatuses. Avalikult kasutatavate veekogude nimekirja kinnitab Vabariigi Valitsus. Avalikud veekogud Tartumaal nt on Laeva, Kensi, Alatskivi paisjärved, Rõngu, Elva, Kavilda jõed jpm). Vee erikasutus § 8 Vee erikasutuseks peab kasutajal olema luba ja võõra maa kasutamise korral ka maaomaniku nõusolek. Vee erikasutusluba peab olema, kui: 1) võetakse vett pinnaveekogust, sealhulgas ka jää võtmise korral enam kui 30 m3/ööpäevas; 2) võetakse põhjavett rohkem kui 5 m3 ööpäevas; 3) võetakse mineraalvett; 4) juhitakse heitvett või saasteaineid suublasse, sealhulgas põhjavette; 5) toimub veekogu paisutamine või hüdroenergia kasutamine;
Kõik veekogud ei ole avalikult kasutatavad, kuna kuuluvad eraomandusse. Omanik on ka avalikuks kasutamiseks mõeldud veekogu ümbritseval maal, sel juhul ei tohi rikkuda võõral maatükil viibimist reguleerivaid seadusesätteid. Avalikult kasutavate veekogude nimekirja on kehtestanud keskkonnaminister. Vee erikasutuse korral peab vee kasutajal olema alaline või ajutine vee erikasutusluba. Vee erikasutusloaga antakse vee erikasutajale õigus vee erikasutuseks loas täpsustatud tingimuste kohaselt. Vee erikasutusloa annab vee erikasutuse asukoha keskkonnateenistus, kui vee erikasutus toimub merel, annab loa Keskkonnaministeerium. Vee erikasutusluba peab olema, kui: · pinnaveekogust võetakse vett või ka jääd rohkem kui 30m3/ööpäevas · võetakse põhjavett kambrium-vendi või ordoviitsium-kambriumi põhjaveekihist · võetakse rohkem kui 5m3 põhjavett ööpäevas muudest kihtidest · võetakse mineraalvett;
pikkusega kuni 20 meetrit, kuna põlispuistutest saadav tooraine võimaldas seda. Tänapäeval tuleb mitmeski paigas vaeva näha 75 mm x 250 mm x 5 m materjali leidmisega. Lisaks on saematerjal ka kallis. Seetõttu on suuremate ehitiste laetalasid väga harva võimalik teha ühest palgist või prussist. Üha raskemini leitav, pidevalt kallinev ning kõikuvakvaliteediline ehituspalk on olnud üheks põhjuseks tehniliste puittoodete väljatöötamisel. Sageli on sellised tooted mõeldud erikasutuseks, kus nendele esitatavad kvaliteedinõuded ei pruugi ola tavapärased. Näiteks esitatakse erinõudmisi nende materjalide tugevusele, kestvusele, mõõtmetele jne. Tehnilised puittooted jagunevad alljärgnevalt: Liimpuittooted Liimpuittoodeteks loetakse sõrmjätkatud saematerjali, liimpuitu ning liimplaati. Sõrmjätkatud saematerjal (Finger Joined Lumber) valmistatakse kammipiide kujuliselt sälgutatud otsega saematerjalitükkide omavahelise kokkuliimimise teel. Operatsiooni
pikkusega kuni 20 meetrit, kuna põlispuistutest saadav tooraine võimaldas seda. Tänapäeval tuleb mitmeski paigas vaeva näha 75 mm x 250 mm x 5 m materjali leidmisega. Lisaks on saematerjal ka kallis. Seetõttu on suuremate ehitiste laetalasid väga harva võimalik teha ühest palgist või prussist. Üha raskemini leitav, pidevalt kallinev ning kõikuvakvaliteediline ehituspalk on olnud üheks põhjuseks tehniliste puittoodete väljatöötamisel. Sageli on sellised tooted mõeldud erikasutuseks, kus nendele esitatavad kvaliteedinõuded ei pruugi ola tavapärased. Näiteks esitatakse erinõudmisi nende materjalide tugevusele, kestvusele, mõõtmetele jne. Tehnilised puittooted jagunevad alljärgnevalt: Liimpuittooted Liimpuittoodeteks loetakse sõrmjätkatud saematerjali, liimpuitu ning liimplaati. Sõrmjätkatud saematerjal (Finger Joined Lumber) valmistatakse kammipiide kujuliselt sälgutatud otsega saematerjalitükkide omavahelise kokkuliimimise teel. Operatsiooni
sealhulgas mõju inimese tervisele, heaolule ja varale, Kui Keskkonnaministeerium ja mõjutatav riik rajatise lammutamises); Tegevusluba: seadustega ettenähtud luba teatud tegevuse taimedele, loomadele, pinnasele, maastikule, maavarale, lepivad kokku, et mõjutatavale riigile tuleb arvamuse alustamiseks (ehitamiseks, vee erikasutuseks, - tegevuse ajalises teostamises vee ja õhu kvaliteedile, kliimale, kaitstavatele avaldamiseks saata ka tegevusloa andmise või (sessoonne, ööpaeva jne). kaevandamiseks, välisõhu saasteks jne.)
KMH ekspert: füüsiline isik, kellel on vastav Keskkonnaministeeriumi poolt väljastatud litsents. Tehniline ekspert: KMH teostamiseks KMH eksperdi poolt kaasatud oma ala spetsialist. KMH akt: KMH aruanne. KMH objekt: kavandatav tegevus, millele KMHd teostatakse. Arendaja: juriidiline või füüsiline isik, kelle kavandatud tegevusele KMHd teostatakse. Tegevusluba: seadustega ettenähtud luba teatud tegevuse alustamiseks (ehitamiseks, vee erikasutuseks, kaevandamiseks, välisõhu saasteks jne.). Otsusetegija: otsustaja on tegevusloa väljaandja (Keskkonnaministeerium, keskkonnateenistused, omavalitsused jne.). Keskkonnarisk: potentsiaalne negatiivne mõju keskkonnale, mida on võimalik kvalitatiivselt või kvantitatiivselt mõõta. Üldsus: isikud, organisatsioonid ja asutused, kellel on huvi kavandatava tegevuse suhtes. Sealhulgas nn. Valitsusvälised organisatsioonid ja ühendused (non governmental organizations)
), sh maapõue kasutamine ja uurimine (maavara geoloogilise uuringu luba, üldgeoloogiliste uurimistööde luba, allmaaehitise rajamiseks tehtava uuringu luba, maavara kaevandamise luba, maa-ainese kaevandamise luba, allmaaehitise rajamise luba) · Saasteload: jäätmete tekitamiseks ja keskkonda viimiseks (jäätmeluba), välisõhu saastamiseks (välisõhu saasteluba ja erisaasteluba), saaste vältimiseks ja kontrolliks (keskkonnakompleksluba) · Vee erikasutuseks (vee erikasutusluba koosneb loodusvara kasutamise osast ja veekeskkonna, mõjutamise osast, sh saastamine) · Geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimiseks ja turustamiseks · Tuumarajatiste rajamisega, ekspluateerimise ja tegevuse lõpetamisega seotud tegevuseks, radioaktiivse aine või seda sisaldava materjali käitlemiseks, kiirgusseadme kasutamiseks jt kiirgusseaduses § 5 toodud juhtudel (kiirgustegevusluba) 7
jne.), sh maapõue kasutamine ja uurimine (maavara geoloogilise uuringu luba, üldgeoloogiliste uurimistööde luba, allmaaehitise rajamiseks tehtava uuringu luba, maavara kaevandamise luba, maa-ainese kaevandamise luba, allmaaehitise rajamise luba) Saasteload: jäätmete tekitamiseks ja keskkonda viimiseks (jäätmeluba), välisõhu saastamiseks (välisõhu saasteluba ja erisaasteluba), saaste vältimiseks ja kontrolliks (keskkonnakompleksluba) Vee erikasutuseks (vee erikasutusluba koosneb loodusvara kasutamise osast ja veekeskkonna, mõjutamise osast, sh saastamine) Geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimiseks ja turustamiseks Tuumarajatiste rajamisega, ekspluateerimise ja tegevuse lõpetamisega seotud tegevuseks, radioaktiivse aine või seda sisaldava materjali käitlemiseks, kiirgusseadme kasutamiseks jt kiirgusseaduses § 5 toodud juhtudel (kiirgustegevusluba) Kuidas ettevõtja teada saab, kas tema tegevuseks on luba vaja?
· annab seisukoha keskkonnamõju strateegilise hindamise programmile Valla- või linnavolikogu kehtestab munitsipaalomandisse kuuluva kinnisasja maavaravaru kaevandamiseks andmise korra ja sellise andmise aastase tasumäära. · KOV peab kooskõlastama Keskkonnaministeeriumiga üld- või detailplaneeringu enne selle kehtestamist, kui KOV üksuse piires asub riigi omandisse kuuluv maavaravaru KOV oma halduspiirkonnas: · annab nõusoleku vee erikasutuseks oma halduspiirkonnas; · korraldab KOV-le kuuluvate veekogude haldamist · korraldab veeavarii ja vee äkkreostuse tagajärgede likvideerimist · kehtestab ajutised piirangud avalikult kasutatavatele veekogudele · võib teha tasusoodustusi või vabastada vee erikasutusloa valdaja linna- või vallaeelarvesse laekuva tasu ulatuses · võib piirata joogivee kasutamist, kui seda ei jätku inimeste ning ravi- ja haridusasutuste joogi- ja
annaabi.ee 
