"Corpus iuris civilis" (aastal 529). -Rooma õigus oli aluseks kogu Euroopa õiguskultuuri kujunemisele ilma vaheaegadeta kuni 19. sajandini. Selle kaudne mõju ulatub tänapäevani. Ehkki praeguseks on rooma õigusest kui niisugusest loobutud ja kõigis riikides rakendatakse oma õigussüsteeme, on need kõik rooma õigusest tugevasti mõjustatud. - Rooma õiguse põhimõtetel baseerus Eestis varem kehtinud Balti eraseadustik. 21.Rooma riigi ajaline lõpp. Rooma sümboli saamise lugu. -476 eKr - Rooma sümbol - kaht väikelast imetava emahundi skulptuur on 1700 aastat noorem kui linn ise, teatas Kapitooliumi muuseum. - Seni arvati kuju pärinevat 5. või 6. sajandist enne meie aega ning selle valmistajateks etruski meistreid. Kuju annetas 1471. aastal muuseumile paavst Sixtus IV. - Emahunt Lupa capitolina on sama tuntud Rooma linna sümbol kui Colosseum või püha Peetruse väljak. Hundil oli oma koht 1960
Eraõigus vs tsiviilõigus? tsiv. reguleerib varalisi ja mittevaralisi suhteid Tsiviilõiguse (Ius civile) mõiste Tsiviilõiguses eristatakse reguleerimise eset ja reguleerimise meetodit Tsiviilõiguse reguleerimise ese - varalised suhted, isiklik mittevaraline suhe (vanemate-lapse suhe) Reguleerimise meetod - võrdsus Tsiviilõiguse allikad põhiseadus, seadused, õigusallikad (määrused), tava Ajaloolised allikad: Prantsuse tsiviilkoodeks 1804 Balti eraseadustik 1865 (BES) Saksa tsiviilseadustik 1900 (BGB) NFSV tsiviilkoodeks 1941 ENSV tsiviilkoodeks 1965 Tsiviilseadustiku õiguse seadus Tsiviilseadustiku Üldosa Seadus (TsÜS) Paragrahv/lõige = üldmõte Punkt = loetelu Õigussuhe - õigusnormidega reguleeritud ühiskondlik suhe õigussuhtes on alati kaks poolt. (osaõigussuhe või solidaarne õigussuhe) osaõigussuhe - iga võlgnik maksab oma osa solidaarne õigussuhe - võlgnik maksab oma osa, kuid võib ka nõuda teistelt kohustuse
Idamaadesse. Tee sai endale nime ametliku Appius Claudius Caecuse järgi. Roomlaste teed olid hästi planeeritud,vastupidavad ja kaunid. Rooma õigus: Vana-Rooma riigis kehtinud õigus,mis kirja pandult sai alguse seadustekoguja ,,Corpus iuris civilis''(529). Ajalooline tähtsus peegeldub ladinakeelsete õigusalaste terminite kasutamisel tänapäeva õigusterminoloogias. Rooma õiguse põhimõtetel põhines Eestis varem kehtinud Balti eraseadustik. Rooma õiguse periood ulatub 275 eKr-395/1453. Suurim Rooma õiguse kodifikatsioon oli Corpus Iuris (529-534),mis loodi keiser Justinianuse (483-565) valitsemise ajal. Kodifikatsioonil oli suur mõju õigusele Euroopas. Rooma riiklik korraldus: Rooma riigi territoorium: Rooma riigi territoorium oli suurim Traianuse valitsemisajal (98-117),siis kuulusid impeeriumi ala peale Itaalia ja Vahemere saarte ka Britannia,Gallia,Hispaania alad
1. Üldosa 2. Asjaõigus 3. Perekonnaõigus 4. Pärimisõigus 5. Võlaõigus See süsteem on omane germaani õigusperekonnale. Peamine erinevus kahe süsteemi vahel on süstematiseerimises, normid ise erinevad vähe. Mõlemale süsteemile on iseloomulik, et tsiviilõigus on kodifitseeritud ehk esitatud koodeksite kujul. Kuulsamad koodeksid Prantsuse oma 1804, Saksa Eraseadustik BGB 1900, Sveitsi tsiviilkoodeks 1907, Hollandi tsiviilkoodeks 1949. 45. Füüsilised isikud Füüsilised isikud on inimesed. 46. Füüsiliste isikute õigusvõime, teovõime. FÜÜSILISE ISIKU ÕIGUSVÕIME (võime omada õigusi ja kohustusi. ) on igal inimesel. See algab elusalt sündimisest ja lõpeb surmaga. Kõigil füüsilistel isikutel on see ühetaoline ja piiramatu.
Tsiviilõiguse mõiste Rooma õiguses? IUS CIVILE (Rooma kodanikule kuuluv õigus) Tsiviilõiguse üldosa kehtestab üldised põhimõtted Pandektiline süsteem õiguse jaotamine üld- ja eriosaks. Üldosas üldiseid termineid. Eriosas spetsiifilisi termineid. Rooma õiguses, kuidas nimetatakse pandektilist süsteemi? Pandektiline süsteem on välja töötatud Saksamaal. Normid on jaotatud 5 ossa: üldosa, perekonna-, asja-, pärimis- ja võlaõigus. Nt Saksa eraseadustik BGB (1990). 1.4. Tsiviilõiguse allikad ( 3 allikat): koht kust me leiame õigust. Õigusallikad on hierarhias: I PÕHISEADUS II SEADUS (vastuvõetud Riigikogus) III SEADUSEST MADALAMAL SEISVAD ÕIGUSAKTID nt määrused, eeskirjad 1 . Peab olema välja antud seaduse alusel. (Saab kontrollida, millise seaduse alusel) 2 . Peab olema välja antud seaduse täitmiseks. (Madalamal seisev õigusakt ei tohi vastuollu minna) Tava väljakujunenud käitumine.
Rooma õigus Rooma õiguse tähtsus Euroopale: on Vana-Rooma riigis kehtinud õigus, mis kirja pandult sai alguse seadustekoguga "Kaheteistkümne tahvli seadused" (umbes 449 eKr) ja lõppes seadustekoguga "Corpus iuris civilis" (aastal 529). Rooma õiguse ajalooline tähtsus peegeldub ladinakeelsete õigusalaste terminite kasutamisel tänapäeva õigusterminoloogias. Rooma õiguse põhimõtetel põhines Eestis varem kehtinud Balti eraseadustik Rooma õiguse allikad juristide kirjutatud CIC digesta lex, leges regiae (kuningate, preestrite seadused) Euroopa õiguse ajalugu on Põhjamaade arhailiste kultuuride kokku puutumise lugu Roomaga. o Rooma kui impeerium, o Rooma kui (kristlik) kirik. Üldprintsiip: pax et iustitia – rahu ja õiglus Tunnused: Rooma asutati (mitte ei tekkinud)
Vahetegu objektiivse ja subjektiivse tsiviilõiguse vahel (normide liigituse järgi): · Institutsiooniline süsteem normid jagunevad kolme suurde gruppi: isikud, asjad, hagid (ülemineku, omandamise viisi tähenduses). Hea näide on Prantsuse tsiviilkoodeks (1804.a) ehk Napoleoni koodeks. · Pandektiline süsteem normid on jaotatud 5 ossa (Saksamaal väljatöötatud süsteem): üldosa, perekonna-, asja-, pärimis-, võlaõigus. Näiteks Saksa eraseadustik BGB (1900). See, et süsteem on erinev, ei tähenda, et normide sisu oleks väga erinev. Isikud on üldosas ja perekonnaõiguses; asjad asjaõiguses; hagid pärimis- ja võlaõiguses. Kontinentaal-Euroopa õigussüsteemis võib eristada Germaani õigusperekonda (pandektiline süsteem) ja Romaani õigusperekonda (institutsiooniline süsteem). Skandinaavia õigussüsteemis pole õigus kodifitseeritud ei saa rääkida tsiviilõiguse süsteemist.
· Institutsiooniline süsteem normid jagunevad kolme suurde gruppi: isikud, asjad, hagid (ülemineku, omandamise viisi tähenduses). Hea näide on Prantsuse tsiviilkoodeks (1804.a) ehk Napoleoni koodeks. 2 · Pandektiline süsteem normid on jaotatud 5 ossa (Saksamaal väljatöötatud süsteem): üldosa, perekonna-, asja-, pärimis-, võlaõigus. Näiteks Saksa eraseadustik BGB (1900). See, et süsteem on erinev, ei tähenda, et normide sisu oleks väga erinev. Isikud on üldosas ja perekonnaõiguses; asjad asjaõiguses; hagid pärimis- ja võlaõiguses. Kontinentaal-Euroopa õigussüsteemis võib eristada Germaani õigusperekonda (pandektiline süsteem) ja Romaani õigusperekonda (institutsiooniline süsteem). Skandinaavia õigussüsteemis pole õigus kodifitseeritud ei saa rääkida tsiviilõiguse süsteemist.
Hagi selles seoses tähendab omandamise viisi(eelkõige lepingud jne). Institutsiooniline süsteem on iseloomulik nt prantsusmaale (napoleoni koodeks) Pandektiline süsteem (saksamaal välja töötatud). Tsiviiligus jaotatakse viide ossa Üldosa ÜS Perekonnaõigus PEÕ Asjaõigus AÕ Pärimisõigus PÄÕ Võlaõigus VÕ Austria, Sveits, aga ka Eesti. Saksamaal on saksamaa eraseadustik 1900. Peame silmas seda, et me saame tsiviilõiguse süsteemist rääkida, seal, kus on tsiviilõigus kodifitseeritud. Ja se on kodifitseeritud Mandri-Euroopa õigussüsteemis. Romaani on institutsiooniline ja germaani on pandektiline. Romaani oma ehk tibake levinum. NB 2 mööndust Luisisanas ja Quibekis on tsiviilkoodeksid! Võrdlus (lihtusutatud): Isikud Üldosa, Perekonnaõigus Asjad Asjaõigus, Pärimisõigus Hagid Võlaõigus ( võib ka pärimisõigus)
omandamise viisi(eelkõige lepingud jne). Institutsiooniline süsteem on iseloomulik nt prantsusmaale (napoleoni koodeks) Pandektiline süsteem (saksamaal välja töötatud). Tsiviiligus jaotatakse viide ossa Üldosa ÜS Perekonnaõigus PEÕ Asjaõigus AÕ Pärimisõigus PÄÕ Võlaõigus VÕ Austria, Šveits, aga ka Eesti. Saksamaal on saksamaa eraseadustik 1900. Peame silmas seda, et me saame tsiviilõiguse süsteemist rääkida, seal, kus on tsiviilõigus kodifitseeritud. Ja se on kodifitseeritud Mandri-Euroopa õigussüsteemis. Romaani on institutsiooniline ja germaani on pandektiline. Romaani oma ehk tibake levinum. NB 2 mööndust – Luisisanas ja Quibekis on tsiviilkoodeksid! Võrdlus (lihtusutatud): Isikud – Üldosa, Perekonnaõigus Asjad – Asjaõigus, Pärimisõigus Hagid – Võlaõigus ( võib ka pärimisõigus)
See institutsiooniline süsteem on iseloomulik Prantsusmaale (Napoleoni koodeks 1804, vanim) ning Itaalialiale ja muudele Prantsusmaast lõunapoole jäävatele riikidele. 2) Pandektiline süsteem välja töötatud Saksamaal, selle alusel jaotatakse tsiviilõigus viide ossa: 1) üldosa 2) perekonnaõigus 3) asjaõigus 4) pärimisõigus 5) võlaõigus. Iseloomulik germaani süsteemile: Saksamaa, Austria, aga ka Eesti. Saksamaa eraseadustik kehtib aastast 1900. Samas peame silmas, et tsiviilõigus on kodifitseeritud! Mandri-Euroopa ehk Romaani- Germaani süsteemiga riikides; Romaani-Germaani tähendab, et Romaani on institutsiooniline, germaani pandektiline. · Anglo-Ameerika süsteemiga maade jaoks on Mandri-Euroopa maad tsiviilõiguse maad. · Skandinaavia riikides tunnistatakse üldtsiviilõigust, tsiviilõigus pole kodifitseeritud
See institutsiooniline süsteem on iseloomulik Prantsusmaale (Napoleoni koodeks – 1804, vanim) ning Itaalialiale ja muudele Prantsusmaast lõunapoole jäävatele riikidele. 2) Pandektiline süsteem – välja töötatud Saksamaal, selle alusel jaotatakse tsiviilõigus viide ossa: 1) üldosa 2) perekonnaõigus 3) asjaõigus 4) pärimisõigus 5) võlaõigus. Iseloomulik germaani süsteemile: Saksamaa, Austria, aga ka Eesti. Saksamaa eraseadustik kehtib aastast 1900. Samas peame silmas, et tsiviilõigus on kodifitseeritud! Mandri-Euroopa ehk Romaani-Germaani süsteemiga riikides; Romaani-Germaani tähendab, et Romaani on institutsiooniline, germaani pandektiline. ∙ Anglo-Ameerika süsteemiga maade jaoks on Mandri-Euroopa maad tsiviilõiguse maad. ∙ Skandinaavia riikides tunnistatakse üldtsiviilõigust, tsiviilõigus pole kodifitseeritud.
annaabi.ee 
